tag:blogger.com,1999:blog-90295231149928843272024-03-13T17:39:23.277+02:00Ringreis JugoslaaviasUnknownnoreply@blogger.comBlogger24125tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-48389496070967423012011-09-10T13:44:00.000+03:002012-09-25T23:08:28.211+03:00Sissejuhatus<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Esimese asjana vabandan sõna "Jugoslaavia" kasutamise eest, kuid kahjuks ei tulnud paremat mõtet selle reisi sihtkoha kirjeldamiseks. ”Ringreis Sloveenias, Horvaatias ning Bosnia ja Hertsegoviinas“ tundus veidi liiga lohisevana, vähemalt pealkirja mõttes. Poolte lugejate jõud raugeb niiviisi juba poole pealkirja lugemise peal. Jugoslaavia all ei mõtle ma mitte kunagist sotsialistlikku režiimi vaid lihtsalt lõunaslaavlasi, kes moodustavad mainitud kolmes riigis ülekaaluka enamuse. Kasutatakse ju tänapäevalgi (vähemalt inglise keelses ajakirjanduses) veel sõna „Jugosfäär“, kirjeldamaks seda sõdadest räsitud ja siiani suurte vastasseisudega piirkonda. Sellest tulenevalt oleks võib-olla üldse vale neid riike kuidagi ühe nimetaja alla suruda, aga pealkiri tuli panna ja selline ta sai. Alternatiiviks oleks olnud Balkan, kuid Sloveeniat on sinna poolsaarele keeruline asetada. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Aga miks just need riigid said reisisihtkohaks valitud? Tuleb ju tõdeda, et sellest kolmikust ei õhku väga palju glamuuri ning kui Horvaatia välja arvata, siis need riigid ei ole ka väga kõvad turismisihtkohad. Vähemalt eestlaste jaoks. Sloveenia paneb tavaliselt õlgu kehitama ning Bosnia ja Hertsegoviinaga seostub loomulikult ainult Bosnia sõda. Mis oli alles hiljuti. „<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Või siis see kestab veel? Pagan seda teab. Ja Horvaatias oli ka vist sõda.</i>“ Kuigi Horvaatiat ja Dubrovnikut siiski teatakse tänu Estonian Airi (kunagistele) lendudele sinnakanti.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Need riigid kerkisid mõtetesse pärast mõne artikli ja reisikirja lugemist väljamaistest reisiajakirjadest. Eks olin varemgi teadnud Horvaatiat kui mõnusat rannapuhkuse maad, kust võib leida hulgaliselt Rooma Impeeriumiga seotud vaatamisväärsusi. Ning Sloveenia seostus uhkete Alpidega. Kui aga pildid ja jutt juurde tulid, siis huvi kasvas ning lõpuks oligi aeg sealmaal, et enam ei saanud mitte minna. Bosnia ja Hertsegoviina lisandus plaanidesse viimasena, algselt ainult logistilistel põhjustel – kõige otsem tee Lõuna-Horvaatiast koju oli läbi Bosnia ja Hertsegoviina. Hiljem kui kava juba konkreetsem, siis sai ka sellesse riiki mõned huvitavad paigad maha märgitud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Mis aga selle reisiga selgeks sai, oli see, et kõik kolm on kindlasti külastamist väärt kohad. Ja mitte ainult – sinna lihtsalt peab minema! Keda huvitavad loodus ning ajalugu, siis need riigid on lausa suurepärased sihtkohad. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Sloveenia</span></b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> pärliks on Alpid, konkreetsemalt Triglavi rahvuspark. Seal saab matkata, mägironimist harrastada, paraplaaniga lennata, koobastes konnata ning vajadusel ka Aadria mere ääres peesitada. Sealsed alpid on kergesti kättesaadavad ning äärmiselt maalilised. Odavust sellest riigist otsida pole mõtet, elatustasemelt on Sloveenia Eestist selgelt ees ning itaallased on juba ammu Sloveenia fenomeni avastanud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Horvaatia</span></b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> - see on Aadria meri oma kiviste randadega, Rooma-aegsed linnad ja vägevad rahvuspargid. Kirev ajalugu on suurepäraseks muutnud ka kohaliku köögi – grillroad, erinevad kastmed, mereannid. Igatahes meie maitsemeelte jaoks oli seal restoranides pakutav väga meelepärane. Rannikulinnadest ei maksa ka Horvaatias odavust otsida – tänu heale reklaamile voorivad sinna puhkama ning Lääne-Euroopa kui ka vene turistid. Samas natuke pärast tipphooaega tundus eluolu olevat siiski odavam kui Eestis. Eriti just majutushindade peale mõeldes. Samas turisti jaoks on kõik väga mugav – teed on korras, majutuskohti (sh kodumajutusi) on palju, restorane ja kohvikuid on väga palju, rannad on puhtad, inimesed räägivad inglise, saksa või vene keelt, elatustase on vähemalt sama hea kui Eestis, inimesed olid väga sõbralikud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><b style="mso-bidi-font-weight: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Bosnia ja Hertsegoviina</span></b><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> (edaspidi ka BiH) on veidi teisest ooperist, kuid sellevõrra põnevam. Kui Sloveenia ja Horvaatia on tinglikult sellised „igavad Euroopa riigid“, siis BiH-s pead sa sellele mõtlema, et siinsamas peateede kõrval asuvad kahjutuks tegemata miiniväljad ja mitmetes külades olid pooled majad veel täiesti varemetes ning pealinnas võis praktiliselt iga kortermaja seinal näha hulgaliselt kuuliauke. Samas oli näha, et pealinn Sarajevo paraneb ja areneb väga kiirelt. Mostari linn on tõeline turismimagnet. Peamagistraalid olid väga heas korras ja need mäed… Kes tahab näha tõelist rahvaste ja kultuuride segunemist, siis BiH on just see koht. Riigi lõunaosas elavad horvaadid (katolik usk), keskosas elavad bosniakid (moslemid) ja põhjaosas domineerivad serblased (õigeusk). Linnades mošeed, katoliku ja õigeusu kirikud läbisegi. Päris imelik (ja veidi ka kurb) oli vaadata kuidas piirkonnas nimega Republika Srpska (mitte segamini ajada Serbia riigiga) muutus kõik – tähestik (muutus kirillitsaks), lipud (tänavatel lehvisid Serbia trikoloorid) ning ka arhitektuur. Nagu oleks sattunud teise riiki. Eestist Lätti minekul ei pruugi arugi saada, et midagi muutub (kui just keelt ei kuule), sealne riigisisene tinglik piiriületus ei jää ka pimedal märkamata. Kahjuks BiH-s väga palju ringi ei jõudnud vaadata, kavasse kirja pandud paikadest sai külastatud ainult mõnda, kuna puhkuse lõpp oli lähedal.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Aga esialgne kava (nagu ikka) sai pikk ja mitmete alternatiividega, kuhu me aga reaalselt jõudsime, sellest lugege reisikirjast. Kes aga lugeda ei viitsi, see võib vaadata „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Galerii</b>“ alt pilte. Hoiatan ette, et ka neid on palju. Hulga nendest on pikitud ka reisikirja teksti sisse, kuid mitte kõik.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Läbitud marsruuti näeb lehel „<b style="mso-bidi-font-weight: normal;">Kaart</b>“ ning kellel on mõtteid/ettepanekuid/küsimusi, siis need võib rahulikult postitada kommentaaride alla. Seekordne reis oli jällegi autoreis, kuna see andis võimaluse ka head-paremat kaasa tuua. Siiski tuleb tähelepanelik olla alkoholi ja tubakatoodete soetamisel, sest korduvalt sai ületatud nii Euroopa Liidu kui ka Schengeni piir. Kui enne Horvaatiat ja BiH-i Itaaliast suurtes kogustes veini osta, siis tasub tšekid alles hoida, muidu võib piiril kraamist ilma jääda. Alko ja tubakatoodete (ning ka narko ja relvade) kohta küsiti igal piiril, õnneks väga tähelepanelikult ei otsitud. Kui oleks otsitud, siis võib-olla ei oleks see reisikiri nii positiivse alatooniga :)<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Niipalju siis sissejuhatuseks. Kellel huvi selle jutu põhjal ära ei kadunud, siis sellele soovin head lugemist!</span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-31130954646444343172011-09-10T13:40:00.000+03:002012-09-25T23:07:25.604+03:0011.09 - Minek<div style="text-align: justify;">
<div style="text-align: right;">
</div>
<div style="text-align: right;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-du6NDYGFKAY/UFiSf42B7BI/AAAAAAAAEdY/S8jkcGMLFfE/s1600/%25C3%259Cld1.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="297" src="http://3.bp.blogspot.com/-du6NDYGFKAY/UFiSf42B7BI/AAAAAAAAEdY/S8jkcGMLFfE/s800/%25C3%259Cld1.jpg" width="400" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;">Teekonna kaart</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;">Pärnu. Hommik. Kell on 05.00. Väljas on üsna karge õhk, september ikkagi. Paneme autole hääled sisse ning peagi keerame rataste sahinal praktiliselt inimtühjale Riia maanteele. Vaid üksikud unetud on sellel pühapäeva varasel hommikutunnil ringi tatsamas. Võib näha rusutud olemisega noorsande, kellele ilmselgelt oli möödunud öö pidu üle jõu ja mõistuse käinud ning samas võib silmata ka mõnda sülekoera pissitavat/jalutavat pensionäri, kelle pilk neid ööklubi kangelasi aplalt hävitab. Aga kõik see jäi peagi selja taha. Pärnu linnapiir, Uulu, Võiste, Eesti-Läti piir, Salacgriva, Riia ümbersõit, Bauska, Läti-Leedu piir, Kaunas. Vahepeal sai tehtud küll mõned lühikesed söögi-joogi peatused, kuid edenesime päris kiirelt, sest teel liiklust sisuliselt polnud ning ka teetöid oli väga vähe. Eks see mineku aeg oligi nii planeeritud, et pääseks ummikutest ja eriti raskeveokite kolonnidest. Meie teada oli Poolas nädalavahetuseti rekkatega sõit tugevalt piiratud, mistõttu olid ka Baltikumi teed tühjad. Ja nii jõudsimegi poole 12 paiku päeval Leedu-Poola piirile.
Piiri ületamisel tundus nagu oleks ületanud ka parasvöötme joone ja jõudnud lähistroopikasse, sest temperatuur hüppas mõnekümne kilomeetriga üle 10 kraadi. Sombune ja 15-16 kraadine Leedu asendus 27-kraadise kuumusega ja pilvitus taevas siras päike. See tõstis ka meeleolu lakke. Ootasime seda suvesooja natuke lõunapoolsemates maades, aga no kui juba põhja-Poolas, siis põhja-Poolas. </span></span><br />
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;">Meie unistus rekkavabast Poolast siiski ei täitunud. Neid oli vähem kui tavapäeval, kuid neid siiski oli. Kes on sealmail sõitnud see teab, et mida tähendab veokite rohkus nendel kurvilistel ja pigem kitsastel teedel. Frustratsioon, pikad autokolonnid ja keskmine kiirus ca 60-70km/h. Seekord nii hull ei olnud ja möödasõite sai suhteliselt rahulikult teha ning oli ka pikki mitmekümnekilomeetriseid lõike, kus ei jäänud veoki taha toppama. Seetõttu edenesime pigem kiiresti.</span></span><br />
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;">Pärastlõunane söögipeatus ühes „umbkeelses“ toidukohas oli naljakas. Vene, inglise ja saksa keele peale vaatas meile leti tagant otsa rõõmus, aga tühi teenindaja pilk. Hoolimata nendest udupeentest vihjetest, et me ei ole kohalikud, jätkus vestlus poola keeles. Teenindaja (hääletooni järgi aimates) kogu aeg küsis midagi, aga meilt ta vastuseid välja ei pressinud. Võtsime lihtsalt menüü ja läksime välja istuma. Lugedes oli keel kordades lihtsam. Mulle Szazlyk ja kaasale Eskalop ning kõrvale Frytki ja Pomidori-Cebula Salat ja Woda. Mis saaks olla lihtsamat, tuleb ainult hääldada nii nagu loed – woda pole mitte vadaa vaid ikka vooda. Sõna „vadaa“ tekitas jälle selle tuttava tühja pilgu. Vene keele mitteoskajale: šašlõkk, eskalopp, friikad, tomati-sibula salat ja vesi. Toit ise oli selline harju keskmine, söödav, kuid mitte midagi säravat.
Edasi jätkus sõit Varssavi suunas. Maastikuvaateid vürtsitasid ettevõtlikud inimesed, kes magistraalide ääres oma kaupa pakkusid. Oli välja kujunenud 2 koolkonda, kes võitlesid sisuliselt samade müügiplatside pärast. Nimelt oli Poola kaetud ühtlase seenemüüjate ja lõbunaiste võrgustikuga. Kuigi kaup (inimliha vs seeneliha) oli erinev, siis klientuuris võis aimata kattuvusi. Loomulikult võis esineda ka sünergiat – saad oma ihuliku vajaduse rahuldatud ning siis ostad koju seenesousti jaoks ka mõned metsaannid kaasa. Enamasti siiski võis tunnetada konkurentsi, sest magusamad müügikohad olid sellised, kus oli väike sissesõidutee, kuhu saaks auto parkida. Ei oskagi öelda, et keda rohkem oli, aga igatahes tundus väga hea seeneaasta olevat. </span></span><br />
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;">Warszawast (Varssavist) saime kiiresti läbi (ca kell 3 päeval), kuid pealinna ja Katowice vaheline tee oli endiselt remondis, nagu ka 1,5 kuud tagasi, mil siit viimati sai läbi sõidetud. Ning teeremont Poola moodi tähendas seda, et korraga oli üles kaevatud üle 100 kilomeetri teed ja seal sai liigelda suhteliselt aeglaselt. Niiviisi me õhtuks sinna 2,2 miljoni elanikuga Sileesia linna jõudsimegi, kuigi algselt oli soov sellest mööda saada (et vältida linnast läbisõitmist esmaspäeva hommikul). Kella 7 paiku õhtul oli mõlemal väsimus sees, mistõttu sai ühe Etap nimelise hotelli parklasse keeratud. 105 PLN (ca 25€) eest võimaldati meile korralik tuba, mis sobis magamiseks ideaalselt (lisateenuseid Etap-kett väga ei evi, isegi kui on, siis on iga teenus eraldi tasu eest). Üheksast magama…
</span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-38150430768363721452011-09-10T13:36:00.000+03:002012-09-26T23:45:38.276+03:0012.09 - Ikka teel...<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-z5lvU7ZLy_Q/UFLfIRK-tAI/AAAAAAAAEdE/pk7Q9r2OrZQ/s1600/DSC_1343.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="http://2.bp.blogspot.com/-z5lvU7ZLy_Q/UFLfIRK-tAI/AAAAAAAAEdE/pk7Q9r2OrZQ/s800/DSC_1343.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ida-Tšehhi maastikud</td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">…ja üheksast üles – 12 tundi kosutavat und kulus nendel sõidupäevadel marjaks ära. Kell 9 ärkamine oli muidugi ilmselge priiskamine ja sellest tulenevalt teadvustasime endale, et me ei pruugi õhtuks Sloveeniasse jõuda, kuid hei… puhkus on ju! Kuna mõned autoreisid on meil seljataga, siis oli see teadmine olemas, et puhkusele ei tasu kiirustada. Ei ole mõtet sõita 24h või siis mitu ülipikka päeva järjest – sellisest ruunamisest taastub keha mitu päeva ja niiviisi ei saa esimestel päevadel „kohapeal“ täit mõnu tunda. Pigem sõita normaalses tempos, vahepeal pause tehes – on ju teada tuntud tõsiasi, et reisi puhul on teekond kui selline vaat’ et olulisemgi kui sihtpunkti jõudmine. Ning olgem ausad, ega meil otsest sihtpunkti polnudki. Oli vaid kava huvipakkuvatest paikadest, kusjuures see oli targu tehtud suure varuga ehk siis suurt osa kavast me niikuinii ajaliselt läbi teha ei jõua. Ainuke pidepunkt oli see, et me pidime 03.-l oktoobril tagasi tööl olema, mistõttu selle kuupäeva paiku oleks tark Tallinna kandis viibida. Kõik muu tuleb nagu tuleb.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-JXEyp3mCi3c/UFLfMcOt1UI/AAAAAAAAEdE/sox_mwRxI3Y/s1600/DSC_1345.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-JXEyp3mCi3c/UFLfMcOt1UI/AAAAAAAAEdE/sox_mwRxI3Y/s800/DSC_1345.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Ida-Tšehhi maastikud</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Hommikused protseduurid tehtud, saime õnneks kiirelt minema ja vältisime niiviisi edukalt hilinemist Katowice töönädala alguse ummikusse. Ummik oli korralik ja täiesti ilma põhjuseta. Kolmveerand tundi sai venitud nii aeglaselt, et käimisraamiga mammi sai postkontoris pinsi järgi käidud, tagasi tuldud ja siis lihtsalt meie õrritamiseks tuiskas seal edasi-tagasi. No või midagi sellist. Ühel hetkel ummik lihtsalt lõppes ja meie ees oli vaba vesi. Veel veidi Poola kiirteed – 4-6 rajalised teed, millel on iga 2-3 kilomeetri tagant 70 km/h ala, liikluskaamera ja ülekäigurada – ning oligi Česka Republika. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-q4EZoiP31Ns/UFLfUScIMuI/AAAAAAAAEdE/5JjP1NqG6UY/s1600/DSC_1364.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="http://2.bp.blogspot.com/-q4EZoiP31Ns/UFLfUScIMuI/AAAAAAAAEdE/5JjP1NqG6UY/s800/DSC_1364.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Lõuna-Tšehhi maastikud</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">See oli nagu päästik – Tšehhi Vabariik on endale suutnud rajada kiirteed, mistõttu keskmine kiirus kasvas 130-140 kilomeetrini tunnis. Selle tarbeks tuli muidugi soetada endale kiirteevinjett, kuid selle maksumus oli üsna tühine. Teistele reisijatele väike soovitus – ärge seda vinjetti piiri peal Poola poolt ära ostke, kuigi seal on erinevate maade vinjettide müügi tarbeks ehitatud terve suur turg. Sealt ostes saate paare euroga lüpsta – tasub Tšehhi ära sõita ja esimesest tanklast endale kleeps klaasi peale soetada.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-XyILA78o4jk/UFLfOYDB29I/AAAAAAAAEdE/THNT5Q2g_fU/s1600/DSC_1351.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-XyILA78o4jk/UFLfOYDB29I/AAAAAAAAEdE/THNT5Q2g_fU/s800/DSC_1351.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">"...<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET">ning pätsasime põllult ka ühe tõlviku..."</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Päris ühe jutiga me sellest riigist läbi ei tuisanud, sisse sai põigatud ühte Brno kaubakeskusesse, kus varasemalt juba vähemalt paar korda käidud. Soetatud asjade (oma teekonnal me enam Tšehhi ei satu, seega shoppasime vastavalt) geniaalsel planeerimisel suutsime ühe õllepurgi kastis ära lõhkuda - õnneks tundsime lõhna, mistõttu väga võikaks meie olemine seal järgmistel nädalatel ei läinud. Aga oleks võinud, sest pagasiruumi alusmattidesse imbunud liisund õlu + üle 30-kraadised välitemperatuurid = liikuv keemiarelv. Teame, mida räägime, sest korra varem kui piimapakk juhiistme taga põrandal katki läks, tundus hooti üsnagi mõistliku variandina ka sõiduki täielik hävitamine. Seekord reageerisime kiirelt ja niiviisi oli lekke allikas sekunditega elimineeritud. Aga selle eest võisid Brno Tesco külastajad näha kliendiparklas eestlasi, ükshaaval 23 terveks jäänud õllepurki kuivatamas. Ei saa ju ometi Tšehhist nii läbi minna, et ei ostaks paari kasti sealset head ja odavat õlut kaasa. Ette rutates võib öelda, et rohkem intsidente kesvamärjaga ei olnud ning koju jõudes oli jook endiselt väga heas tarbimiskonditsioonis.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Brno oli ka see koht, kus tuli kiirteelt maha keerata, sest Austria pealinna Viiniga ühendav magistraal valmib alles 2014. Ja parem oligi, sest lõuna-Tšehhi maastikud olid tõeliselt maalilised. Enne Mikulovi nimelist linnakest jäid tee äärde äärmiselt fotogeenilised maisipõllud, uhkete kaljudega taustal. Pidasime kinni, tegime fotosessioone ning pätsasime põllult ka ühe tõlviku (andku Švejki järeltulijatest põlluharijad meile andeks) kontrollimaks, et kas saak on valmis. Oli küll, kuid tegu oli arvatavasti jahumaisiga, sest tõlvik oli pisike ja äärmiselt kõva.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-1D6enYNIqKE/UFLfQdgKMoI/AAAAAAAAEdE/qhrnTKCKheE/s1600/DSC_1356.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://4.bp.blogspot.com/-1D6enYNIqKE/UFLfQdgKMoI/AAAAAAAAEdE/qhrnTKCKheE/s800/DSC_1356.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Mikulovi loss</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Mikulovi linnake jäi silma oma uhke kindlusega, mis tee ääres kõrgus. Ega me seal otseselt ringi ei vaadanudki, sest eesmärk oli täna Sloveeniale võimalikult lähedale jõuda, kuid pildi tegemiseks võtsime korraks aja maha. Niipalju see loss meie tähelepanu pälvis. Mikulov on muidu oma asukoha tõttu olnud mitmete sõdade keerises ja siin on kirjutatud alla ka rahulepinguid. Kellel ajaloo vastu rohkem huvi, eks sellel tuleb kohapeal ära käia. Või siis wikipediat lugeda.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Tšehhi-Austria piiril müüdi Austria vinjette täiesti õiglase hinnaga, ilma vahendustasuta. Enne kui aru saimegi, oli meil Viin juba selja taga ning suund oli mööda kiirteed Grazi linna suunas. Tee oli väga korralik ja põnev – liugles mägede vahel, taustaks mänglemas päeva viimased kiired nende kõrgematel tippudel. Peagi olid ka need 200 km läbitud, Grazi jõudsime päris pimedas. Kuna suurde linna ei viitsinud ööbima jääda (eks me teadsime Austria hinnatasemeid kah), siis põrutasime edasi Klagenfurti suunas. Selle magistraaliga lõikub nimelt tee, mis läheb teispool mägesid asuvasse Sloveeniasse. Panustasime tee äärde jäävate väikelinnade hotellikestele/võõrastemajadele. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-q-QbOBoOMFU/UFLfSRAxEeI/AAAAAAAAEdE/a9J3evv03Sc/s1600/DSC_1361.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-q-QbOBoOMFU/UFLfSRAxEeI/AAAAAAAAEdE/a9J3evv03Sc/s800/DSC_1361.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Lõuna-Tšehhi maastikud</span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: right;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-cyVYBTYJIbA/UFLfcLizSWI/AAAAAAAAEdE/sbDUBePicLM/s1600/DSC_1374.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-cyVYBTYJIbA/UFLfcLizSWI/AAAAAAAAEdE/sbDUBePicLM/s800/DSC_1374.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Hotell "Oldtimer"</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Aga võta näpust! Niipea kui Graz seljataga, olime justkui tsivilisatsioonist väljas. Lihtsalt kiirtee keset mägesid. Pimedus. Ja takkapihta sadas kohati ka vihma. Asustatud punkte oli vähe ja GPS väitis, et nendes linnakestes ööbimiskohti pole. Ning isegi kui oli, siis oli 1-2, aga sinna linnakesse pääsemine oleks tähendanud üsna vaevalist kiirteelt mahasõitu (trass oli viaduktidega veetud mägede vahele, aga asulad olid kas all orus või ülal mägedes). Sai tehtud otsus, et sõidame edasi – kusagil tee ääres peab ju ometi midagi olema. Kella 20.00 paiku olime sellises staadiumis, et oli vaja maksku, mis maksab endale öömaja leida. Esiteks on Lääne-Euroopa väikehotellid tihti kella 9-st suletud ning teiseks hakkas väsimus kallale kippuma. Ning kimamine pimedas, vihmast märjal, kurvilisel mägikiirteel ei tundunud just asjana, mida üks väsima hakkav inimene peaks tegema.</span></span><br />
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Justkui õnnistusena siras hetk hiljem tee ääres </span><span lang="DA" style="font-size: small;"><a href="http://www.oldtimer.at/pack"><span lang="ET"><span style="color: blue;">hotell „Oldtimeri“</span></span></a></span><span lang="ET" style="font-size: small;"> neoonreklaam. Võõrastemaja asus kiirtee ääres, Packi linnakeses. See rõõm leitud öömaja üle pühiti kiirelt vastuvõtus, kus üdini lahke tädike ütles toa hinnaks olevat 86€. Ootasime mõnevõrra madalamat hinda, kuid mõte söögist ja pehmest voodist sai siiski meist võitu ja seega olime nõus. Samas tuleb tunnistada, et selle summa eest pakuti toodet küll ja veel – suur tuba 3 suure voodi, muusikakeskuse, vanni ja megasuure telekaga. Sõime, jõime ja lebotasime niisama. Olime rahul, et selle päevaga nii kaugele jõudsime. Ok, päris pärale ei jõudnud, kuid Sloveenia oli siit kiviga visata. Sisuliselt olime ikkagi kohal.</span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-19195492582832074862011-09-10T13:35:00.000+03:002012-09-28T00:20:26.704+03:0013.09 - SLO - Bledi järv ja kindlus<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-hDW-xk9Mchc/UFLffzdZNfI/AAAAAAAAEdE/cnBTF-T-wHI/s1600/DSC_1414.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-hDW-xk9Mchc/UFLffzdZNfI/AAAAAAAAEdE/cnBTF-T-wHI/s800/DSC_1414.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Austriat ja Sloveeniat eraldavad Alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: right;">
</div>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Äratuskell helises samal ajal, mis eilegi – kell 9.00. Väike hommikusöök ja jälle teele. Veidi üle tunni oli meil veel sõitu kiirteel ning siis tekkiski esimene võimalus keerata mägedesse, Sloveenia suunas. Tegelikult isegi mitte võimalus vaid kohustus, sest soov oli jõuda Bledi linnakesse ning ega neid Austriat Sloveeniast eraldava Karavanke mäeahelikku ületavaid teid ülemäära palju polegi. Alpidesse ühendustee rajamine on paganama kallis ja keeruline. Ei ole nii, et vaatad, et kas tõmbad siit metsast otse sihi läbi või siis lähed piki heinamaa äärt. Looduslikud kurud ja järsakud seavad omad piirid. Aga selle eest on need täiesti ahastamapanevalt maalilised. Muudkui keris ja keris ülespoole ning iga käänakuga läksid vaated võimsamaks. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-55zRXIsR2vw/UFLfiPnslLI/AAAAAAAAEdE/DWgDY-dd9Pg/s1600/DSC_1419.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-55zRXIsR2vw/UFLfiPnslLI/AAAAAAAAEdE/DWgDY-dd9Pg/s800/DSC_1419.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Austriat ja Sloveeniat eraldavad Alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Õnneks oli ilmataat ka armuline ning mägedes siras päike – kõik need kaunid alpiaasad, teravatipulised mäeharjad, seljakutel mühavad metsad… Oeh! Eks püüdsime niipalju kui võimalik seda ilu ka baitideks ja bittideks vormida (läbi oma digikaamera objektiivi), kuid no see pole ikka see. Seda lõpmatut avarust ja inimlooma väiksust üks digipilt edasi ei anna. Kes on mägedes käinud, see teab seda tunnet. Eks me olime ka varasematel reisidel näinud nii suuremaid kui väiksemaid kõrgendikke, kuid kui jälle satud sellisesse kohta, tuleb ikkagi vasikavaimustus peale. Eks igal paigal on omad võlud ja see Lõuna-Austria/Põhja-Sloveenia võlus just oma metsikusega. Asulaid väga polnud, kuid paik ja tee olid meeliköitvad ja vahest ka närvikõdi pakkuvad. Ikka siksak, siksak ülespoole. Väärtust lisas ka see, et liiklus oli siin üsna hõre, sest põhiliiklus on suundunud 1991.-l aastal avatud Karawanke kiirteetunnelisse, mis asus veidi maad meie kiirteelt mahatulekukohast edasi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-7Dn2Pf_FqCY/UFLflomAMBI/AAAAAAAAEdE/QTOhpJwIT98/s1600/DSC_1430.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://4.bp.blogspot.com/-7Dn2Pf_FqCY/UFLflomAMBI/AAAAAAAAEdE/QTOhpJwIT98/s800/DSC_1430.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Austriat ja Sloveeniat eraldavad Alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga riigipiiriks oli tunnel ka meil. Peaaegu 1,5 km pikkune Loibli või Ljubelji tunnel, oleneb mis keelt räägid. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Dobrodošli v Slovenji!</i> Ehk siis ugrimugri murdes – tere tulemast Sloveeniasse! <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Katse-eksitusmeetod on tõestanud, et ega eestlased väga Sloveeniat ei tea: <i>„Sloveenia, Slovakkia, Serbia – eks nad seal kõik ole need balkaniriigid, kes Eurovisioonil üksteisele hääli annavad. Ja eks seal vist käib kogu aeg sõda kah! Igatahes kahtlane kant.“</i> Kuna igasugu eelarvamusi tuleb lõhkuda (nagu näiteks seda, et „Ah eestlased – te elate seal Venemaal jah? Ma tean ka mõnda venekeelset sõna…“), siis teeks väikese kiirkursuse põhiasjadest.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Esiteks Sloveenia ja Slovakkia ei ole samad riigid. Samamoodi nagu ei ole samad riigid Estonia ja Espana. Ok, keelkonna mõistes räägivad sloveenid slovakkidega sarnast keelt, kuid Slovakkia on ikkagi Tšehhi ning Poola külje all ning Sloveenia on endine Jugoslaavia vabariik Aadria mere ääres.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Teiseks - Sloveenia ei ole kahtlane kant. Tõsi, vabadus Jugoslaaviast saabus sõjaga, kuid kõigest 10-päevase sõjaga aastal 1991, kus hukkus 19 sloveeni ja 44 Jugoslaavia Rahvaarmee sõdurit. Pärast seda on riik kiirelt arenenud ning olnud sarnaselt Eestiga üks ida-Euroopa edulugusid. Selle vahega, et elatustase on seal üle 1,5 korra parem kui meil (SKP järgi arvestades). Selle tingis osaliselt asjaolu, et sotsialismiajal polnud sloveenidel selliseid piiranguid kui meil. Suheldi vabalt Itaalia ja Austriaga (st piirid polnud lukus) ja eraettevõtlus oli üsna heal järjel.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-P7NBe-CSoqE/UFLf0u-hS4I/AAAAAAAAEdE/NkXauu7_08E/s1600/DSC_1481.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-P7NBe-CSoqE/UFLf0u-hS4I/AAAAAAAAEdE/NkXauu7_08E/s800/DSC_1481.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sloveenia, teisel pool mägesid on Austria</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sloveenial on tegelikult Eestiga veel mitmeid sarnasusi. See on väike riik nii pindalalt (20,2tuh km2) kui rahvaarvult (ca 2 miljonit inimest), seal on lummav ja mitmekesine loodus (mäed, meri), asub ajalooliste kaubateede ristumiskohal, on olnud väga erinevate võõrvõimude all, üle poole territooriumist on metsa all jne.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Siiski on ka erisusi. Elumärke on Sloveenia territooriumilt leitud juba 250 000 aasta tagusest ajast ning ühest koopast leitud ning karuluust valmistatud Divje Babe flööti peetakse maailma vanimaks muusikainstrumendiks. Et siis Sloveenia on muusikahäll?<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast Illüüria ja keldi hõimude taandumist, langes maa-ala loomulikult roomlaste kätte. Rooma Impeeriumi lagunemisel saavutasid piirkonnas ülemvõimu slaavi hõimud ja nii see on jäänud ka tänaseni. Küll aga olid valitsejad muudest maadest – esialgu Baieri kuningad, siis frangid, siis mõnda aega ungarlased, siis jälle sakslased. 14.-l sajandil võttis haldamise üle Habsburgide dünastia ning nii jäi see päris pikaks ajaks. Pärast I Maailmasõda kuulutati koos naabritega välja iseseisev Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste Vabariik, millest peagi sai samanimeline kuningriik ja 9 aastat hiljem Jugoslaavia Kuningriik. Võrreldes teiste Jugoslaavia aladega, oli Sloveenia selgelt arenenum (tööstus, kultuur, haridus jne).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-0PM3tR9rMeQ/UFLfn2LStlI/AAAAAAAAEdE/XtMNC_xY0Vc/s1600/DSC_1437.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="267" src="http://2.bp.blogspot.com/-0PM3tR9rMeQ/UFLfn2LStlI/AAAAAAAAEdE/XtMNC_xY0Vc/s800/DSC_1437.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"...<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> ja peagi olime imekauni ja müstilist värvi veega Bledi järve juures."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">II Maailmasõja ajal jagati praegune Sloveenia territoorium ära sakslaste, itaallaste ja ungarlaste vahel. Tekkis tugev partisaniliikumine ning vallandus ka üsna äge kodusõda kommunistliku ja fašistliku maailmavaate toetajate vahel. See oli räige vennatapusõda, kus pime usk mingisse värdteooriasse pani hävitama iseenda kaasmaalasi. Nagu mainitud, siis järgnenud sotsialismiaeg ei olnud nii laastav kui Eestis. Kiirelt saadi aru, et kollektiviseerimine ja natsionaliseerimine ei toimi, mistõttu 1950.-tel ja 1960.-tel toimus majanduslik õitseng. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div style="text-align: right;">
</div>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Novott, niipalju siis ajaloost. Meie laskusime mägedest alla ja peagi olime imekauni ja peaaegu müstilist värvi veega Bledi järve juures. Mööda järvekallast sõites meie hing lausa laulis, saime aru, et olime tulnud õigesse kohta. Päike paistis, rahvas päevitas ja ujus, tõeline suvi! See oli mõnus kontrast selle ilmaga, mille olime koju maha jätnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-IlN4fXeYcAA/UFLfqt1CnoI/AAAAAAAAEdE/UfadL7ns2lw/s1600/DSC_1444.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-IlN4fXeYcAA/UFLfqt1CnoI/AAAAAAAAEdE/UfadL7ns2lw/s800/DSC_1444.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Bledi järv ja mäed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kuna tahtsime ööbida võimalikult järve lähedal, siis otsustasime telkida kämpingus. </span><span lang="DA"><a href="http://www.camping-bled.com/"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="color: blue;">Bledi kämpingus</span></span></a></span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"> küsiti selle teenuse 4€/päev/inimene. Sobis! Mis aga väga ei istunud, oli see, et telgi vaiade saamine maasse oli praktiliselt võimatu. Maapind oli kuivanud ülitihkeks ning isegi kui suutsid oma vaiaga veidi pinda uuristada, siis peagi oli kivi vastas. Kämping asus ju kõrgete kaljude vahel olevas kurus, otse järve kaldal. Kuidagi me seal igatahes oma majakese püsti saime, kasutades selleks muuhulgas ka lähedalt võsast leitud puuhalge ja kive.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/--ceHSrtEWww/UFLftFLynhI/AAAAAAAAEdE/PBca7maSIqk/s1600/DSC_1447.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/--ceHSrtEWww/UFLftFLynhI/AAAAAAAAEdE/PBca7maSIqk/s800/DSC_1447.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Karavanke Alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">See tähtis töö tehtud, võis raskete puhkamisetunnustega tegevus alata. Ebatraditsiooniliselt oli päevitamiskohaks muruplats. Sellest võis samas ka aru saada, sest liivaranda seal polnud, oli hoopis selline kivikliburand, mille peal oleks tõenäoliselt äärmiselt ebamugav külitada. Vähemalt sama ebamugav kui sealt paljajalu vetteminek. Kohalikel ja muidu tarkpeadel olid kummist ujumisjalatsid kaasas ning vette minnes ka jalas, kuid meie pidime oma isiklikku tallanahka ruunama. Kuid see-eest oli vesi mõnus! Ja päike kuum! Isegi nii kuum, et õhtul olid mõned päevitatud kohad lausa hellad, seda me septembri päikesest ei osanud väga oodata.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-kjsih_svPCg/UFLfvT6nLjI/AAAAAAAAEdE/dLX46cPRHzU/s1600/DSC_1456.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-kjsih_svPCg/UFLfvT6nLjI/AAAAAAAAEdE/dLX46cPRHzU/s800/DSC_1456.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Bledi järv ja linn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuigi võtsime omast arust päikest, siis sellele vaatamata muutus kere ühel hetkel heledaks. Selline paradoks pani tõeliselt pead murdma ja lõpuks ka jalgu liigutama. Lahendusena tundus kõige apetiitsem variant sööma minek ning mõeldud-tehtud. Autoga saime kiirelt järve vastaskaldale, kus asus Bledi linnake ning tingliku keskplatsi lähedalt leidsime ka ühe parkimiskoha. Nendega võib tipphooajal seal tõesti kitsas käes olla, kuid õnneks oli september juba madalhooaeg. No või vähemalt keskmadal hooaeg.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sealsamas lähedal püüdis meie pilku üks kiirtoidukoht ja pole midagi öelda – ära püüdis. Välja nägi nagu mõni üle keskmise burksiputka, kuid see oli kõike muud kui burksiputka. Hea näide – joogiks toidu kõrvale müüdi kas piima, hapupiima või siis mingit keefirilaadset jooki. Ei mingeid tsotsatsoolasid ega muid värvilisi magusajooke. Ning menüüs polnud ka burgereid ega hot-doge, ainult kohalik (Balkani) kiirtoit. Loosi läksid 8 <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ćevapčići</i> lihapulka (kebabiainelised lihast tükid, 5-10 tk portsjonis) ning 1 <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pljeskavica</i> (suur lihasteik pita vahel, ohtra sibula ja tomatiga). Toit valmistati meie silme all ning kõik oli väga-väga maitsev, mehed teadsid, mida teevad.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;">
<img border="0" height="233" src="http://1.bp.blogspot.com/-VHUpVW7_LLU/UGTBhqZbfMI/AAAAAAAAFas/Tfui3SKRQJw/s800/1-+Bledi+kindlus.jpg" width="320" /></div>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Nüüd kui keha oli oma saanud, tuli jälle turgutada vaimu ning Bled pakub selleks puhuks suurepärast võimalus läbi maalilises paigas asuva </span><span lang="DA"><a href="http://www.blejski-grad.si/en/"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="color: blue;">Bledi kindluse ja ajaloomuuseumi</span></span></a></span><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">. Selle kindluse kõige tugevam külg ongi asukoht ja sealt avanevad vaated – muuseumi ja väljapaneku mõttes jäi see veidi kesiseks. Aga sellegipoolest võib öelda, et see oli külastamist väärt. Targemaks sai küll ja seda tarkust siis veidi ka jagame:<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-8eViI_KUoLE/UFLf9xyfhsI/AAAAAAAAEdE/0YrQrRuL5Vc/s1600/DSC_1541.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-8eViI_KUoLE/UFLf9xyfhsI/AAAAAAAAEdE/0YrQrRuL5Vc/s800/DSC_1541.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Maaliline Bledi kindlus</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">10.-l aprillil 1004. a. anti Bledi valdused tollase saksa kuninga Heinrich II poolt Brixeni piiskopile, kes lubas selle eest tugevdada saksa mõjuvõimu Põhja-Itaalia aladel. Selles valduste üleandmise aktis kindlust ei mainita. 7 aastat hiljem anti üle ka kindlus ja „30 kuninga farmi suurune maatükk“, kindluse nimi oli siis Castellum Veldes (kindlus kalju peal). Sõnast „Veldes“ moonduski kohalikus keeles välja Bled (nii nagu Dorpatist sai Tartu ja Pernaust Pärnu).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-oneVes0ub7s/UFLfyBbfGjI/AAAAAAAAEdE/e45lKoTyfBU/s1600/DSC_1465.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-oneVes0ub7s/UFLfyBbfGjI/AAAAAAAAEdE/e45lKoTyfBU/s800/DSC_1465.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Bledi kindluse sisehoov</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Brixeni piiskopid ei elanud Bledis päevagi ja kui uskuda kirjalikke allikad, siis ka sattusid siia üsna harva. Brixen asub lõuna-Tiroolis, ca 300 km kaugusel, kuid omal ajal tuli sealt siia saamiseks sõita läbi ohtliku mäeaheliku 6 päeva. Seega ilmselt piiskopid olid küll tänulikud kingi eest, kuid mitte väga sillas. Seetõttu see kindlus peagi ka välja renditi. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-FPBppW4lqCo/UFLf7riaDjI/AAAAAAAAEdE/Gx6v4MMUWbE/s1600/DSC_1524.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-FPBppW4lqCo/UFLf7riaDjI/AAAAAAAAEdE/Gx6v4MMUWbE/s800/DSC_1524.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Bledi kindlus</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ning nagu üürikorteritegagi, siis kunagi ei tea, et kas satud vaikse või vagase pere peale või siis tehakse sinu kinnisvarast nt satanistide kirik koos ohverdusvannide ja muu sarnasega. Rendilepingut alla kirjutades on ju kõik kenad ja meeldivad. Bledi kindlusega läks samamoodi – omanikud vahetusid pidevalt ning seetõttu sinna sisse väga palju väärtuslikku vara (mööbel, seadmed vms) ei tekkinud. 1803 loss küll riigistati, kuid siis tuli Napoleoni aeg ja pärast seda ostis kindluse üks tööstur ja pärast seda üks kaupmees ja pärast seda üks hotellipidaja, kes tahtis sinna võimast hotelli rajada. Hotelliäri kõrbes ning 1937 konfiskeeris pank kogu saare kui tagatisvara ning andis selle uuesti riigile. 1960.-tel kindlus renoveeriti ning täna on see siis kõigile avatud, kes on nõus piletiraha välja käima.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-YaIkzYqctc4/UFLf2x-hnjI/AAAAAAAAEdE/s95eOoqVvms/s1600/DSC_1492.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-YaIkzYqctc4/UFLf2x-hnjI/AAAAAAAAEdE/s95eOoqVvms/s800/DSC_1492.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Bledi järv ja samanimeline saar kontravalguses</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu iga korraliku keskaegse ehitise puhul, on ka Bledi kindlusega seotud üks legend. 16.sajandi alguse paiku juhtis Bledi kindlust Hartman Kreigh, kes ei olnud mitte lahke mees. Talumehed kurtsid räigest rõhumisest ja nende õiguste kitsendamisest nii piiskopile kui ka kuningale. Ühel päeval kadus Kreigh jäljetult ning selle kohta kuuldus väga mitmeid versioone, millest kõige usutavamad olid need, et ta kas tapeti röövlite poolt või siis tegid talumehed tiba omakohut. Igatahes kadunuks ta jäigi ning „CSI Bled-l“ jäi see juhtum lahendamata. Hartmani naine Poliksena, kes jätkas sama range juhtimisstiiliga, leinas oma meest sügavalt. Lausa nii sügavalt, et võib lausa öelda, et kupli all hakkas susisema. Kuidas muidu nimetada seda, et ta kogus kokku kõik kulla ja hõbeda, mis tal oli ja lasi sellest valada Bledi järve saarel asuva kabeli jaoks kella. Kui aga paadimees seda kella sinna toimetas, siis tõusis torm ja põhja läksid nii paadimees kui ka vääriskell. Räägitakse, et seda põhjamudasse vajunud kella võib kuulda vahest ka helisemas. Poliksena aga murdus kella kaotuse tõttu lõplikult ja läks Rooma ning sulges end kloostrimüüride vahele. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-9wTZ6zvqUN0/UFLf5PBAwMI/AAAAAAAAEdE/rhjd75tIl5E/s1600/DSC_1505.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-9wTZ6zvqUN0/UFLf5PBAwMI/AAAAAAAAEdE/rhjd75tIl5E/s800/DSC_1505.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Artifaktid muuseumi väljapanekust</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niipalju siis ajaloost ja legendidest. Nagu sai eelnevalt mainitud, paelusid vaated lossi arvukatelt vaateplatvormidelt palju rohkem kui see (pigem kesine) väljapanek. Tänu suurepärasele ilmale, sai imetleda ümbrust nii kaugele kui silm ulatus. Ühel pool kõrgusid Alpid ning teisel pool (Sloveenia keskosa) oli üsna lauge maa, all järves ujuvad inimesed paistsid aga nagu väikesed kullesed.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div style="text-align: left;">
</div>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kindluses käimisega tegelikult päeva aktiivne osa ka lõppes. Varase õhtupooliku veetsime kohalikus kaubandusvõrgus, täpsemalt Sloveenia suurimas supermarketiketis „Mercator“ pakutavat kohaliku toidukraami valikut uurimas. See on alati põnev ja tänuväärne tegevus, sest alati leiab midagi huvitavat. Igal rahval on kindlasti olemas oma „kama“ ja „verivorst“ (mida turist head nägu tehes proovib ning siis seetõttu aastaid teraapias käib), kuid alati leiab ka midagi head ja huvitavat. Balkanimaade üks spetsialiteetidest on mahe küüslaugu-paprikakaste nimega „Ajvar“. Lisaks pakkusid huvi Sloveenia veinid, kuna pole selliseid isendeid iialgi näinud ja veel vähem proovinud. Üllatuslikult olid veinid pigem kallid (võrreldes naabermaa Itaaliaga). </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-foYirrQjCwA/UFLf_LD10KI/AAAAAAAAEdE/dhZeAz_mHEs/s1600/DSC_1571.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-foYirrQjCwA/UFLf_LD10KI/AAAAAAAAEdE/dhZeAz_mHEs/s800/DSC_1571.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><i>Cerkev Marijinega Vnebovzetja </i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">palverännakukirik</span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Soetasime mõned pudelid, peamine kasutatav viinamarjasort paistis olevat Refošk (Refosco). Hilisemad proovimistulemused paljastasid ka põhjuse, miks Sloveenia veinid pole maailmakuulsad. Need lihtsalt pole eriti head, vähemalt need, mida proovitud sai. Toored ja maitsetud on 2 omadussõna, millega võib Sloveenia veinid ära kirjeldada. Vabandan juba ette veinigurmaanide ees, kes kindlasti teavad ülihäid selle riigi viinamarjajooke, kuid meie nendeni teed ei leidnud. Teadmiseks veel niipalju, et ¾ Sloveenias toodetavatest veinidest on valged.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Õhtule sai joon alla tõmmatud Bledi järves ujudes, selle kaldal jalutades ja sumedat õhtut fotoaparaadi mälukaardile manada püüdes. Muide see saar, kus asub <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Cerkev Marijinega Vnebovzetja</i> nimeline palverännakukirik, on Sloveenia ainus looduslik saar. Samas on saari ikkagi ühe võrra rohkem kui Lätil. Selle põrutava faktiga paneksin ka päevale punkti.<o:p></o:p></span></span></div>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"></span>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-68370014237952923472011-09-10T13:34:00.000+03:002012-10-10T09:53:14.104+03:0014.09 - SLO - Vintgari kuru, Ljubljana<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-poaIqhSmkAo/UFLg49IBF-I/AAAAAAAAEdE/uw59IRa0VFA/s1600/DSC_2054.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-poaIqhSmkAo/UFLg49IBF-I/AAAAAAAAEdE/uw59IRa0VFA/s800/DSC_2054.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vintgari kuru</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Poole üheksa paiku hommikul hakkas kämpingule vaikselt elu sisse tulema ning see äratas ka meid üles. Nagu varasemalt sai mainitud, siis Bledi kämpa asub mägede vahel kurus, mistõttu hääled kippusid kajama. Kui niisama inimeste sumin väga ei häirinud, siis kusagil kõrgel, ühe mäe külje peal, oli raudtee ning kui rong läks, siis oli tuulevaiksel hetkel selline tunne nagu magaks otse raudtee kõrval (või peal). Õnneks öösel ronge ei sõitnud, küll aga hommikul.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-M491z5eRR4M/UFLgNjS6A3I/AAAAAAAAEdE/kg0n2crlqNc/s1600/DSC_1619.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="212" src="http://4.bp.blogspot.com/-M491z5eRR4M/UFLgNjS6A3I/AAAAAAAAEdE/kg0n2crlqNc/s800/DSC_1619.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vintgari kuru</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kümneka eest pakuti meile kämpingu puhvetis ka hommikusööki, seega ei saa öelda, et odav. Tähelepanekud siinsete toiduhindade kohta olid üldse sellised, et Eestis on söök kõvasti soodsam. Võimalik, et see on lihtsalt Bledi ümbruse fenomen, sest tegemist on väga populaarse suvituskohaga, samas ka supermarketi hinnad olid selgelt kõrgemad. Küll oli kodutanumast soodsam kütusehind, vahe oli ca 10 eurosenti Sloveenia kasuks. Seda kütust asusime ka kohe pärast hommikusööki kulutama.</span></span></div>
</div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Piki kitsaid ja kurvilisi teid üritasime jõuda Vintgari kurusse. Kuigi tegemist on väga populaarse matkarajaga, siis ilma GPS-ta oleks selle leidmine osutunud väga raskeks. </span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<img border="0" height="133" src="http://1.bp.blogspot.com/-mdPKTWZ8Z2s/UHAZVpsEHOI/AAAAAAAAFa8/CJXY3Ad9JQ8/s400/2-+Vintgar.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" width="200" /></div>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Üllataval kombel oli see tähistatud ainult ühe väikese sildikesega, mistõttu tükk aega tiirutasime edasi-tagasi, et õiget teeotsa leida. Võimalik, et peasissepääs oli kuru teises otsas, kuid arvestades parkla suurust, oleks oodanud ka paremat tähistust sellel poolel, kust meie sisenesime.</span></span> </div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 5pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 12px; margin-right: 0px; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-DjjnnWsLDoo/UFLgKSgqL0I/AAAAAAAAEdE/3Xetfvo4i4Q/s1600/Paklenice.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="322" src="http://4.bp.blogspot.com/-DjjnnWsLDoo/UFLgKSgqL0I/AAAAAAAAEdE/3Xetfvo4i4Q/s800/Paklenice.jpg" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vintgari kuru kärestikud</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ilm oli meid jälle soosinud, sest taevas oli praktiliselt pilvitu ning väljas sooja 30 kraadi ligi. Samas teistpidi vaadates sobiksid mõõdukamad temperatuurid matkamise jaoks isegi paremini. Aga see mõte kadus hetk pärast läbipääsuvärava läbimist, sest nagu sõna „kurugi“ ütleb, jalutasime kahe mäe vahel orus, karge mägijõe kaldal. Seal aga oli tunduvalt jahedam kui „väljas“, sest kuru oli kitsas ning päike igale poole ei ulatunud. Kohati oli seal isegi jahe. Kokku oli raja pikkus vaid 3,2 km (1,6 km kuru teise otsa ja tagasi), kuid vaatamist oli seal kuhjaga.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ega ilmaasjata ei ole Vintgari kuru üks popimaid looduslikke vaatamisväärsusi Sloveenias. Kõrgete kaljude, kiirustava mägijõe ning lihtsa ja kerge matkaraja kombinatsioon muudkui paneb inimesi sinna voorima. Õnneks tollel päeval oli olukord suhteliselt rahulik, kuid võib täiesti ette kujutada seda, kus pead rahvamassi seas tunglema, et edasi liikuda (nt mõnel suvisel nädalavahetusel).</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div style="text-align: left;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-47VNFmhATLU/UFLgZ_R2fJI/AAAAAAAAEdE/zYDlA73kw74/s1600/DSC_1671.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-47VNFmhATLU/UFLgZ_R2fJI/AAAAAAAAEdE/zYDlA73kw74/s800/DSC_1671.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">"...<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">ehitati sinna ka laudteed..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuru ise on turiste võõrustanud juba üle 100 aasta. Aastal 1891 see avastati ja peagi pärast seda ehitati sinna ka laudteed, et rahvas saaks neid maalilisi kärestikke, kaljusid ja koopaid oma silmaga vaadata. Kõige järsemas kohas on kaljude kõrgus Radovna jõe kaldal ca 100 meetrit ning kohati on vastaskallas nii lähedal, et lausa tunned mägijõe jahedat hõngu sealt vastu peegeldamas. Kuru lõpus on aga looduskaunis Šumi kosk, väidetavalt kõrgeim jõekosk Sloveenias. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-RKN2zYBui5Q/UFLgbxK0IWI/AAAAAAAAEdE/w-956QsKMmg/s1600/DSC_1678.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-RKN2zYBui5Q/UFLgbxK0IWI/AAAAAAAAEdE/w-956QsKMmg/s800/DSC_1678.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vintgari kuru kärestikud</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie kasutasime neid pakutavaid võimalusi igati ära ning edenesime seetõttu väga aeglaselt. Teed ühest kärestikust pildi ära, lähed 10 meetrit edasi ja vaatad, et see on ju veel lahedam kärestik. Ja niiviisi kogu aeg. Käisime ringi suu ammuli, hea, et vette ei kukkunud.</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kohas, kus kuru jälle veidi laiemaks muutus, paelus meie tähelepanu aga üks eluslooduse esindaja. Õigemini öeldes päris mitu esindajat. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-jflSV3BqcEk/UFLgiiiSfyI/AAAAAAAAEdE/1Y9L5Ix9IiA/s1600/DSC_1690.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-jflSV3BqcEk/UFLgiiiSfyI/AAAAAAAAEdE/1Y9L5Ix9IiA/s800/DSC_1690.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuru lõpp paistab</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Selgus, et Vintgar on sobilik elupaik vesi- pappidele – lindudele, keda Eestis on pigem vähe ja keda on üpris keeruline pildile saada. Pildistamise teeb keerulisemaks veel ka see, et vesipapp on Eestis nn külma aja lind (st saabub sügisel ja lahkub kevadel), mistõttu hea pildi saamiseks on lume sees külitamine ja/või jäises vees kahlamine pigem eeldatud. Aga nüüd – palun väga – vesipapid suvises soojuses ja siinsamas. Selja tagant mööduvad inimesed alguses häirisid veidi pildistajat (fotokaga jõe ääres, kivi taga külitav isik tekitas hämmastunud pilke), kuid peagi sai fotojaht kõigest võitu ning peaeesmärk oli maksku mis maksab linnule võimalikult lähedale saada. Sinna läks vast tunnike – tulemusi näeb </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.dk/2011/10/vesipapp-cinclus-cinclus.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET"> ja </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.dk/2011/12/vesipapp-cinclus-cinclus.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET">.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-oQWzTstj57g/UFLgrulnfrI/AAAAAAAAEdE/MPYNURGCdjU/s1600/DSC_2017.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-oQWzTstj57g/UFLgrulnfrI/AAAAAAAAEdE/MPYNURGCdjU/s800/DSC_2017.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Šumi kosk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peagi pärast linnuvaatlust olime Vintgari kuru teises otsas. Lubatud looduskaunis Šumi kosk oli tõepoolest üks visuaalne kompvek, kuid rohkemgi veel paelusid pilku sügiseselt kollapunakad metsad taamal asuvatel mäekülgedel. See tuletas jälle meelde, et sügis on, kuigi ilmast seda otseselt välja ei lugenud. Kui Eestis oleks juulis nii soe kui Sloveenias oli sellel septembrikuul, siis kirjutataks „Postimees“, et „üle mitme aasta jälle üks tõeline suvi“ ning „Maaleht“, et „Jälle ikaldus!“<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-VK_W1hw8eKA/UFLgxdzZ7rI/AAAAAAAAEdE/rJIQx6bZyBY/s1600/DSC_2035.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-VK_W1hw8eKA/UFLgxdzZ7rI/AAAAAAAAEdE/rJIQx6bZyBY/s800/DSC_2035.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...paelusid pilku sügiseselt kollapunakad metsad..." </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu eelnevalt mainitud, tuli meil tagasi minna sama rada pidi. Kui arvate, et tagasitee oli igav, siis eksite, sest kõrged kaljud ja kärestikuline mägijõgi oma maalilisusega köitsid ka teist korda sama koha peal peatudes. Siiski läbisime need 1,6 km kordades kiiremini ning pärast väikest söögipausi Vintgari parklas, keerasime oma autonina pealinna Ljubljana poole. Tuleks ju Sloveenia mõni suurem linn ka üle vaadata ja lähedal asuv (tänu kiirteele) pealinn sobis selleks ideaalselt.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-IjGbfrKyCxo/UFLgoh-sU_I/AAAAAAAAEdE/SWE3MHjqkJk/s1600/DSC_1994.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-IjGbfrKyCxo/UFLgoh-sU_I/AAAAAAAAEdE/SWE3MHjqkJk/s800/DSC_1994.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kaunid vaated</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Eneselegi teadmata olin Sloveenia pealinnast teadlik juba enda varases nooruses. See selgus pärast seda kui lugesin ühest infobukletist, et Ljubljana saksapärane nimetus on Laibach. Sellenimeline futu-industriaal-jakuratteabmisveel-rock band oli mingil hetkel mu lemmikute nimekirjas. Nad tegid sellist teistmoodi ja huvitavat muusikat, mis jäi silma ja kõrva. Pigem siiski kõrva. Ja nüüd aastaid hiljem siis selline seos, Laibach on loomulikult ka Sloveenia bänd.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-5yT6rjH2xWU/UFLhZqkYeXI/AAAAAAAAEdE/DyuPgfB-0Ko/s1600/DSC_2113.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-5yT6rjH2xWU/UFLhZqkYeXI/AAAAAAAAEdE/DyuPgfB-0Ko/s800/DSC_2113.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana kesklinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lisaks Laibachile on pealinna kutsutud veel Labacumiks ja Aemonaks, need viimased siis ladinakeelsed nimetused. Nime pärituolu päris selge ei ole – kõige loogilisem baas oleks muidugi sõna „ljub“ ehk „armastus“, kuid kõik teadlased sellega päri pole. Alternatiivina tuuakse välja Ljubija (täna Ljubljanica nime kandev) jõge, mis omakorda tuleneb vanast slaavi mehenimest Ljubovid („Ainulaadne Välimus“).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-LN4JbddD7jw/UFLhAS3C-HI/AAAAAAAAEdE/cCteuZJMc0Y/s1600/DSC_2069.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-LN4JbddD7jw/UFLhAS3C-HI/AAAAAAAAEdE/cCteuZJMc0Y/s800/DSC_2069.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana kesklinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Olgu nimega kuidas on, aga esimesed asukad valisid selle paiga endale elamiseks kaks aastatuhandet enne Kristust. Ning ilmselt väga palju ei juurelnud nime üle ja kutsusid seda lihtsalt koduks. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Seoses sellega, et mägedevahelisel tasandikul paiknev asula oli mitmete kaubateede ristumiskohal, hakkas Ljubljana vaikselt kasvama. Kuid sellele kasvule tõmmati korduvalt pidur peal – pärast Rooma Impeeriumi langemist lasi hunnide Attila linna hävitada ning tundus, et see eeskuju oli nakkav, sest sama tegid ka idagoodid ja lombardid. Sellest, kuidas erinevad valitsejad Sloveenias vaheldusid, ma juba kirjutasin, seda kordama ei hakka.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: left;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Üks oluline linna mõjutanud sündmus toimus aga aastal 1895. Toimus 6,1 magnituudine maavärin, mis hävitas ca 10% linna majadest, kuid õnneks oli hukkunute arv kasin. Mis aga muutus oli see, et linn ehitati üles Viini Setsessiooni stiilis – mõnusad bulvarid ja toretsevad majad.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-4yf5ixw8DPQ/UFLhKwWyL_I/AAAAAAAAEdE/Nc82yMFuGRo/s1600/DSC_2087.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-4yf5ixw8DPQ/UFLhKwWyL_I/AAAAAAAAEdE/Nc82yMFuGRo/s800/DSC_2087.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meenutusi Jugoslaavia Föderatsioonist</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/-q_ZE29EeAKk/UHAdrZznYjI/AAAAAAAAFbM/QLJc-ZzZKuU/s800/3-+Ljubljana+kindlus.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" width="195" /><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Seda kõike me kaema läksimegi, pärast auto parkimist kesklinna parkimismajja. Et saada linnast ülevaadet tuleb minna võimalikult kõrgele – kas pole lihtne loogika. Selleks on Ljubljanas ka suurepärane võimalus, sest isalikult hoiab kogu linnal silma peal </span><span lang="DA"><a href="http://www.ljubljanskigrad.si/"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Ljubljanski Hrad</span></span></a></span><span lang="ET"> e Ljubljana Kindlus. Kui vanasti pidi sinna üles saamiseks kasutama oma kondiauru ja südamehaigetel oleks olnud ilmselt tervislikum ilu kaugemalt kaeda, siis 2006 aastal üha vananevale Euroopale halastati ja ehitati funikulöör. Seda riistapuud oodati üle saja aasta, sest juba 19.sajandi lõpul kirjutas toonane linnapea, et nii elanikud kui kindluse külastajad oleksid valmis väikesest summast rahast loobuma, et jalavaeva vähendada. Ja tõsi ta on – täpselt nii me tegimegi ning ligikaudu minut hiljem astusime juba põrgulikult kuumava päikese kätte Ljubljana kindluse siseõues.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-G1xo0IKCbbA/UFLhIiiyjLI/AAAAAAAAEdE/gJTheKdL2_I/s1600/DSC_2083.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-G1xo0IKCbbA/UFLhIiiyjLI/AAAAAAAAEdE/gJTheKdL2_I/s800/DSC_2083.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana kunagiste valitsejate vapid kindluseseintel</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Päikese eest varjul, et mitte öelda pimeduses, on aga Ljubljana ja tema kindluse saatus 700 aasta jooksul (5.-st sajandist 12.sajandini). See tundub küll müstiline, kuid selle perioodi kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Pärast seda kui Roomlaste kindluslinn hävitati, on tükk tühja maad ning alles keskajast pärinevad teated, et roomaaegset forti hakati üles ehitama. Kuna inffi pole, siis võib ju teha eelduse, et piirkonnas oli näiteks mõned sajad aastad tulnukate baas või siis kuulus ala asteekide suguharule, kes (kuuldes, et Kolumbus läheb Ameerikat avastama) panid padavai kodinad kokku ja purjetasid oma mandrile tagasi. Et tähtsaks külaliseks aegsasti valmis olla. Ajaliselt ju klapib, tõestage vastupidist!<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-1lWf3aOkrjc/UFLhCoNN42I/AAAAAAAAEdE/PXz03Uw4tvU/s1600/DSC_2070.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="213" src="http://3.bp.blogspot.com/-1lWf3aOkrjc/UFLhCoNN42I/AAAAAAAAEdE/PXz03Uw4tvU/s800/DSC_2070.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Põrgulikult kuumav Ljubljana kindluse siseõu</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">1106 mainitakse Ljubljanat taas ning siis tehakse juttu ka puidust kindlusest mäe otsas. Üle 100 aasta hiljem oli kindlus juba oluliselt toekam ning alates sellest ajast hakkas ehitis ka käest kätte käima. Kes iganes tuli mõttele Ljubljanat rünnata, see ka selle endale sai. Ungarlastest türklasteni. 15. sajandil ehitati kants kapitaalselt ümber ja sellest sai moodne keskaegne kaitserajatis. Paar sajandit hiljem aga vajadus kindluse järele kadus ning seda hakati kasutama sõjaväe laona, nii algas ka allakäik. Iga torm oli ohuks, iga pikselöök oleks võinud lüüa torni, kus hoiti püssirohtu. Ja 4 korda lõigi, mistõttu 18. sajandi lõpul tuldi mõttele, et parim lahendus oleks see risu ära lammutada ning saadavat materjali kasutada ehituses. Nii see õnneks ei läinud ja täna on see suuresti taastatud ja külalistele avatud. Muuhulgas on seal korralik restoran ja saalides saab pidada ka pidusid. Ahjaa, enne muuseumiks saamist oli paik pikalt veel kasutusel vanglana.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-L-VF1rT1Uo4/UFLhF-yR3JI/AAAAAAAAEdE/htcRLv3lS8s/s1600/DSC_2081.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-L-VF1rT1Uo4/UFLhF-yR3JI/AAAAAAAAEdE/htcRLv3lS8s/s800/DSC_2081.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Ljubljana kindlus ja linn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lisaks mainitud meelelahutusvõimalustele on Ljubljana kindluses ka muuseum. Ka sealne väljapanek pole teab mis esinduslik, kuid interaktiivsus ja videoinstallatsioonid tegid külaskäigu nauditavaks. Sealt siis jäigi meile arusaam, et Sloveenia väga ei häbene ega kiru oma sotsialismiminevikku. Natsirežiimi all olek oli kordades hullem (vastupidiselt Eestile siis) ning punapartisanid olid seal ka päriselt kangelased ja vabastajad. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Jugoslaavia Föderatsioonis olles tööstus ja teadus arenesid jõudsalt, inimesed olid pigem vabad (võrreldes meiega), väikeettevõtlus õitses ning rahvast vaeseks pidada ei saanud. Sõnavabadus oli küll kontrolli all, kuid see ei olnud nii hull probleem kui NSVL-s. See on ka põhjus, miks Sloveenia on olnud kõige edukam post-sotsialistlik riik – nr 1 vaata, et kõiges.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tänu ilmale oligi kõige mugavam nautida siseruumide ekspositsioone, kuigi käisime ära ka kõrgeima torni tipus. Pealinn ja ümberkaudsed alad olid kui peo peal. Mnjaa, kindluseks sobib selline paik ideaalselt. Kummaline vaid, et teda nii lihtne vallutada oli. Vaated vaadeldud, sõitsime funikulööriga all-linna tagasi ning enne sellega lähemalt tutvuse tegemist, meelitas meid enda juurde üks vahva söögikoht.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-Lwjd8CjbZxs/UFLhPCSTx4I/AAAAAAAAEdE/ObDffaKI0z0/s1600/DSC_2095.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-Lwjd8CjbZxs/UFLhPCSTx4I/AAAAAAAAEdE/ObDffaKI0z0/s800/DSC_2095.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kirvega talumees ja hobusekronu</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Panustasime kohalikele roogadele, mis olid õnneks eraldi spetsialiteetidena ka menüüs välja toodud. Hirsipallidega guljaššisupp ühele näljasele ja hapukapsas praevorstiga teisele. Tuleb tunnistada, et see viimane roog just oma eksootilisusega ei hiilga (vähemalt eestlastele), kuid selle eest oli väga maitsev. Nagu guljašški. Hapukapsas oli kohe eriti hapu ning see mulle sobis väga hästi. Söögi kõrvale pakuti meile lähedal asuvast kellatornis üht kummalist nukuetendust. Täpselt kell neli avanesid kellatorni luugid ja ühest tuli välja kirve ja hiidpudrunuiaga talumees ning teisest mingi nälginud hobusekronu. Selle sümbolismi sügavam sisu jäi meile kahjuks hoomamatuks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-lSlNwlthQ7w/UFLhbwwNoKI/AAAAAAAAEdE/ylJ39mYE5Mw/s1600/DSC_2114.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-lSlNwlthQ7w/UFLhbwwNoKI/AAAAAAAAEdE/ylJ39mYE5Mw/s800/DSC_2114.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana kesklinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kõht täis, lubasime Ljubljana vanalinnal end üllatada. Kõige rohkem üllatas ta oma rahulikkusega. Ei mingeid rahvamasse, ei mingit kiirustamist. Vanalinna mõned tänavad oli täiesti inimtühjad. Tundub, et pealinn väga suur turismimagnet ei ole. Või siis olime seal valel ajal. Teisalt kaarti vaadates saab aru, et Ljubljanasse niisama ei satu. Sinna peab ikka konkreetselt minema. Meie läksime ja hästi tegime, sest selline unine, pärastlõunane Euroopa pealinn oli midagi uut. Laiad bulvarid, kuumus, laisalt veniv aeg, veel laisemalt laisklevad kassid kusagil põõsavilus…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-qGHKJUFBW-k/UFLhR3URS2I/AAAAAAAAEdE/LSAzOsprjoU/s1600/DSC_2100.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-qGHKJUFBW-k/UFLhR3URS2I/AAAAAAAAEdE/LSAzOsprjoU/s800/DSC_2100.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana katedraal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">See metsik kuumus ja täiesti seisev õhk olid tegelikult ka üsna rasked taluda. Selleks, et mitte oimetult maha langeda, oli vaja karastust. Jäätis läks nagu kerisele. Tegelikult isegi nii ei saa öelda, sest jäätise viskamine kerisele annaks päris räpased ja kauakestvad tagajärjed. Ütleme siis nii, et söödud jäätis kadus hoopis nagu mutiauku, minut hiljem oli jälle palav ja loid olla. Alternatiivina teise ja kolmanda jäätise söömisele, läksime hoopis kirikusse jahedasse. Konkreetsemalt Ljubljana katedraali.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-X5aMZjzlWB4/UFLhXCAFtMI/AAAAAAAAEdE/p_NHBbvUlDg/s1600/DSC_2105.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-X5aMZjzlWB4/UFLhXCAFtMI/AAAAAAAAEdE/p_NHBbvUlDg/s800/DSC_2105.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana katedraal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="DA" style="font-size: small;"><a href="http://lj-stolnica.rkc.si/"><i><span lang="ET"><span style="color: blue; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Cerkev Svetega Nikolaja</span></span></i></a></span><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> e Püha Nikolai Kirik asus suhteliselt keskväljaku lähedal ning oli seest mõnusalt karge ja samas ka äraütlemata uhke. Nagu tavaks on, siis enne tänast kirikut, oli selles paigas olnud mitu eellast, millega midagi juhtus. 1262 mainiti siin asukohas olevat romaani stiilis kirikut, 100 aastat hiljem põles see maha. Siis ehitati see üles gooti stiilis – jälle põles maha (arvatavasti panid türklased tule otsa). Pärast seda loodeti, et äkki barokkstiilis kirik on tulekindlam ning nendel lootjatel oli õigus – see püsib siiani. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Algselt tegeleti ka väikese kokkuhoiuga (võib-olla seepärast, et vaadata, et kas võtab jälle tuld) ning kirikukupli loomise asemel see hoopis maaliti katedraali lakke. Kui 130 aasta jooksul midagi ei juhtunud, siis otsustati ka päris kuppel ehitada ja aastal 1841 see avatigi. Ning hästi tehti, sest see kuppel oli väga efektne oma ornamentide ja freskodega.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-BWr9VTXe-I0/UFLhUfkGnOI/AAAAAAAAEdE/IzdwvQ6IYto/s1600/DSC_2101.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-BWr9VTXe-I0/UFLhUfkGnOI/AAAAAAAAEdE/IzdwvQ6IYto/s800/DSC_2101.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana katedraal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aastal 1996 külastas katedraali paavst Johannes Paulus II ning selle sündmuse puhul hoonet veidi vuntsiti ja paigaldati uued, võimsad pronksist uksed. Kohe nii võimsad, et nendele pandi isegi oma nimi. Esiuks sai nimeks Sloveenide Uks, mis tähistas Sloveenia kristluse 1250-t aastapäeva ning teine ristiti Ljubljana Ukseks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Katoliku katedraalis tekib alati selline tunne, et oled jube väike ning tähtsusetu inimene ning eks see ole vist taotluslik. Kulda ja karda, ornamente, kujusid, maale, freskosid, vitraaže, altareid ja puitnikerdusi on nii ülevoolavalt palju, et ei suuda seda kõike alati kohe hoomatagi. Samas teevad need samad asjad ka selliste kirikute külastamise äärmiselt huvitavaks. Isegi kui spirituaalne pool täiesti kõrvale jätta, on seal peaaegu alati midagi kunstiväärtuslikku ja esteetilist naudingut pakkuvat. Sloveenia katedraal polnud erand, pildid ehk tõestavad seda väidet.</span></span> </div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-ELFSBXNnB60/UFLhd3OD-AI/AAAAAAAAEdE/roSIWOOSc48/s1600/DSC_2116.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-ELFSBXNnB60/UFLhd3OD-AI/AAAAAAAAEdE/roSIWOOSc48/s800/DSC_2116.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ljubljana kesklinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast katedraali sai veel kuumal asfaldil ringi tatsatud, kuid midagi tähelepanuväärset enam silma ei jäänud. Soetasime veel mõned suveniirid ning liikusime tagasi parkimismaja suunas, kuhu auto jätsime. Ajaliselt olime jõudnud kesknädala õhtusesse tipptundi, kuid mida ei olnud, olid ummikud. Meil tekkis juba kahtlus, et kas siin linnas üldse elab inimesi või siis nad enamasti lihtsalt ei tööta kesklinnas? Ega siis 280 tuhat inimest ikka nii vähe ka ei ole, et üldse linnapilti ei mõjuta. Üleval piltidelt võib ju näha, et seda linna ikka oli, kuid ju siis meid õnnistati, sest veidi enne kella 6-t kesklinnas ringi sõitmine mingeid probleeme ei valmistanud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Enne Bledi naasmist külastasime veel üht suuremat Mercatori Hypermarketit, et endale koju kraami kaasa osta. Andsime veel Sloveenia veinidele võimaluse ja krabasime võimalikult erinevaid marke ostukärusse (veinid seda võimalust ära ei kasutanud, sest head veini ei saanud), lisaks veel Ajvarit ning muud söödavat manti, mida kodupoest ei leia ja mis selle autoreisi ilusti ära kestaks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kämpingusse jõudsime juba pimedas. Kuna päev oli olnud üsna kurnav (peamiselt tänu kuumusele), siis peale kella kümmet kostus telgist juba norinat (mida summutas vaid kord tunnis mööduva rongi rataste kaikuv kaja mägede vahel).<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-82643587003546858712011-09-10T13:33:00.000+03:002012-10-10T10:17:06.815+03:0015.09 - SLO - Triglavi RP, Kozjaki kosk<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Heh, kurda veel, et palav on. Hommikul sadas ning oli üsna jahe. Ning see EI OLNUD parem, kohe üldse ei olnud parem. Kes on vihmase ilmaga telgis ärganud, teab millest jutt käib. Kuumus on reisimisel ikka eelistatum kui jahedus ja vihm. Positiivne oli see, et ei olnud laussadu, negatiivne aga see, et täna pidime edasi liikuma s.t. pidime telgi kokku panema. Märja telgi toppimine kotti vallandab seal teatud protsessid ning kui piisavalt kiirelt seda ära kuivatada, ei saa, siis aidaa telgike. Meie lootus oli sellel, et ehk jääb ikka järgi ja ehk saame telgi õhtul kusagile kuivama panna. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-Oww5jGr2vE0/UFLhh9BTjcI/AAAAAAAAEdE/1tKvpPLSKes/s1600/Kranjska+Gora+1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-Oww5jGr2vE0/UFLhh9BTjcI/AAAAAAAAEdE/1tKvpPLSKes/s800/Kranjska+Gora+1.jpg" width="222" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Inimtekkeline kaskaad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Millegipärast on nii, et kui on ilus ilm, siis on tunne, et see niikuinii läheb üle ja varsti tulevad kusagilt vihmapilved. Aga kui on vihmane ilm, siis on tunne, et see ilmselt kestab igavesti ja päikest lähiajal ei näe. Võib-olla on see mingi isiklik pessimism, aga sellel hommikul oli küll selline tunne, et ilmselt nüüd nende paari päevaga meie reisi päikeselised ilmad ka piirdusid. Ehk siis koos temperatuuri langusega langes ka tuju. Veidi tusasena laadisime kraami autosse ära, sõime hommikusöögiks eelmisel õhtul poest soetatud provianti ning panimegi leegid peale. </span></span><br />
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Suund oli Triglavi Rahvuspark (edaspidi ka Triglavi RP), esiti seal asuv Krajnska Gora piirkond. Triglav on Sloveenia sümbol igas mõttes. Seda rahvusparki sõidab kaema enamus Sloveeniasse saabuvatest turistidest, rahvuspargis asub Triglavi mägi on riigi kõrgeim tipp (2864 meetrit) ning ka rahvuslipul on kolmetipulise mäe (tri glav = kolm tippu) kujutis. Seda olen vist ka varem maininud, kuid kordan üle, et seda Alpide osa, kuhu ka Triglavi RP kuulub, nimetatakse Julia Alpideks (Julijske Alpe). Täiesti erapoolikud andmed kohapealt väidavad, et Julia Alpid on üks kauneimaid mäestikke Alpides. Meie ei osanud tollel hommikul seda väidet ei kinnitada ega ka ümber lükata. Sest me lihtsalt ei näinud neid udu ja vihmapilvede seest! Lihtsalt nime peale me ka hosiannat laulma ei hakka, isegi kui mäed on nimetatud Julius Ceasari auks. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-yl5hUcwFPmM/UFLhmemukHI/AAAAAAAAEdE/gLEGMcSE5ak/s1600/DSC_2149.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-yl5hUcwFPmM/UFLhmemukHI/AAAAAAAAEdE/gLEGMcSE5ak/s800/DSC_2149.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">"Vihmapilv oli mägede vahel kinni"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mägedes on vihmase ilmaga nukker sõita, sest vahepeal justkui aimad, et siin lagendiku taga kõrguvad kindlasti ägedad mäed, kuid… kuid sama hästi võivad olla ka igavad ja koledad mäed (enda lohutuseks võib seda ju kinnitada). Nagu sellest kõigest veel vähe, siis ka temperatuurinäidik muudkui kruttis allapoole – 17->16->15->14->13… Vahepeal tegime meeleheitlikke katseid võtta pakutavast viimast ja kui natukegi kusagilt pilvede vahelt mõni mäekülg paistis, pidasime auto kinni, üritasime pilti teha ja ülejäänut vaadet juurde kujutleda. Ei tulnud sellest midagi tarka, nautida sai vaid neid kauneid pilte, mida olin paiga illustreerimiseks reisikavasse tõstnud. Peagi olime olukorras, kus maailm tõmbus veelgi koomale ja soov mingeidki vaateid näha asendus sooviga teed näha. Sõitsime päris pikalt pilve sees – libe ja käänuline tee, nähtavus 10-30 meetrit. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-ESSwdqzD5-Y/UFLhoo981sI/AAAAAAAAEdE/m8PGTBrm-Hs/s1600/DSC_2157.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-ESSwdqzD5-Y/UFLhoo981sI/AAAAAAAAEdE/m8PGTBrm-Hs/s800/DSC_2157.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Udusse mattunud mäed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sellises situatsioonis jõudsime ka Krajnska Gora asulasse. See oli koht, kus tee keeras mägedesse. Just-just, siiani oli olnud pigem selline B-kategooria magistraal, mis ühendab erinevaid väikeasulaid ja suundub Itaaliaasse. Siit edasi aga läks tee otse Triglavi RP südamesse, kus suuri inimasulaid enam polnud ja kus teeks oli kümneid kilomeetreid kestev serpentiin. Aga valikuid meil polnud. Itaaliasse ei tahtnud minna ja lõunapoole (Horvaatiasse minekuks) muud teed polnud – tagasi ka ei viitsinud sõita, et kiirteed pidi minna. Lootsime, et ehk veidi klaarub päeva peale, mägedes võib ilm olla üsna muutlik. Esimene positiivne märk oli see, et vihm jäi järgi. Väljas oli küll jahe, udune ja tuuline, kuid vihma enam ei sadanud. See andis meile tagasi võimaluse mugavamalt ringi vaadata. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-hjAb5xO4fLI/UFLhqat3QeI/AAAAAAAAEdE/nlxmyUXtDa8/s1600/DSC_2185.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-hjAb5xO4fLI/UFLhqat3QeI/AAAAAAAAEdE/nlxmyUXtDa8/s800/DSC_2185.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Ilm on paranemas</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Tee peale jäi üks inimtekkeline kaskaad, seda sai lähedalt kaeda ning kohe Krajnska külje all oli ka selline mõnus matkaala, kust ei puudunud järved ja park ning taamal ühe suure jõe säng ja mäed, mille vahele üks vihmapilv oli kinni jäänud. Marulisest tuulest hoolimata, ei saanud me jätta seda jõesängi lähedalt vaatamata. Kodumaal on ka vahest juhtunud, et kuival suvel jõgedes veetase langeb väga palju või siis kuivab mõni väiksem jõgi lausa nireks ära. Aga mägistes piirkondades muutuvad vahest kraaviks nii laiad jõed nagu neid Eestis üldse pole. Seda olime näinud juba Argentiinas, kui Andides ringi sõidetud sai ning nüüd siis ka siin. Suur ja lai kruusaväli, mis mingil hetkel aastas on täidetud veega, kuid hetkel võis seal rahulikult ringi tatsata. Mitte küll nii, et sai joonelt minna „teisele kaldale“, sest teatavad kiirelt liikuva jääkülma veega täidetud vaod olid olemas, kuid kui otsida, siis leidis peaaegu alati koha, kus nendest üle saaks hüpelda. Peaaegu kuiva jalaga. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-lS0RyuXxfaQ/UFLhw6ImWSI/AAAAAAAAEdE/DNuttdDhmM8/s1600/DSC_2227.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-lS0RyuXxfaQ/UFLhw6ImWSI/AAAAAAAAEdE/DNuttdDhmM8/s800/DSC_2227.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Triglavi Rahvuspark </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Urrh! Tegelikult hakkas seal ikka üsna külm. Kiiresti autosse tagasi ja padavai edasi. Tee läks nüüd serpentiiniks ära ja kurv kurvi haaval rühkisime vaikselt ülespoole. Kuna oli udu ja veidi ka tibutas, siis kõikvõimalikud vaated piirdusid halli seinaga. Kuni selle hetkeni kui GPS näitas kõrguseks 1611 meetrit. Siis muutus kõik. Esiteks ei sõitnud me enam ülesmäge vaid liuglesime allapoole. Momentaalselt tõusis temperatuur (ning mitte 1-2 kraadi vaid ühe ropsuga ca 10 kraadi) ning oh imet, pilvede vahelt piilus päike ja paistis sinist taevast. Vaat niipalju loeb see, kui sa jõuad mäe teisele küljele. Sellega oli muidugi sõit tehtud kah. Kõik see, mis varem oli varjul olnud, avanes nüüd täies hiilguses. Täiesti haigelt kaunid vaated! Üha jälle ja jälle ja jälle pidasime auto kinni ning jõllitasime vaikides. Triglavi Rahvuspark ja Julia Alpid on tõepoolest äärmiselt fotogeenilised ning silmailu pakkuvad (nagu seda Interneeduses reklaamiti). Antud teel oli õnneks ka mitmeid kohti, kus sai auto kinni pidada ja nillida oma isikliku pilguga erinevaid orge, mäeseljakuid ja –tippe, siugteid (vaadake ÕS-st järgi kui ei usu, et selline sõna olemas on) ja palju muud. Siin sai proovitud ka mitut panoraamvõtet teha ja tuli välja kah! Vähemalt ise olime rahul. </span></span><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-5PnCWp4eCwE/UFLhujWMrJI/AAAAAAAAEdE/nMnebC1U8ZY/s1600/Triglav+1+-+2.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="421" src="http://1.bp.blogspot.com/-5PnCWp4eCwE/UFLhujWMrJI/AAAAAAAAEdE/nMnebC1U8ZY/s1200/Triglav+1+-+2.jpg" width="820" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Triglavi Rahvuspark </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-Chpgzvyj344/UFLh1_zmFKI/AAAAAAAAEdE/WPiZ8oUhqqg/s1600/DSC_2254.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-Chpgzvyj344/UFLh1_zmFKI/AAAAAAAAEdE/WPiZ8oUhqqg/s800/DSC_2254.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Triglavi Rahvuspark </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: right;">
</div>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Selle suhteliselt tagasihoidliku pikkusega teelõiguga läks meil niipalju aega, et jõudsime natuke siledamale maale alles pärastlõunasel ajal. Tühja kõhuga jõudsime sinna! Kus häda kõige suurem, seal WC kõige lähem. WC küljes juhtus olema ka suur pubi-võõrastemaja, mis lahkelt meile süüa pakkus. Sloveenia toiduhindade üle vingusin juba varem, seega ei hakka end kordama. Üheselt turistide teenindamiseks loodud asutus (peale meie olid seal söömas veel saksa vanurmootorratturid, paar tšehhi ja 4 ameeriklast) pakkus kokkuvõttes maitsvat toitu (loosi läks ahjulõhe ja grillitud lihavalik) ning terrassilt hunnituid vaateid. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-QCh4MS6n_7A/UFLh9Ih8o0I/AAAAAAAAEdE/oohNItv03Us/s1600/DSC_2290.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-QCh4MS6n_7A/UFLh9Ih8o0I/AAAAAAAAEdE/oohNItv03Us/s800/DSC_2290.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Türkiissinise veega mägijõgi </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast sööki tee veidi muutus, serpentiinide asemel sõitsime nüüd peamiselt mägede jalamil orus, kärestikulise ja kristallselge veega mägijõe kaldal. Inimasustust praktiliselt ei märganud, kui kohatised rippsillad välja arvata. Ühe sellise juures pidasime ka kinni ja testisime selle päevinäinud ja lahedalt õõtsuva sillakese tugevust. Pidas vastu küll, kuigi mede jalad on tallunud ka tugevamaid jõeületuseks loodud ehitisi. Kuna jõepõhjaks oli valge kivim, siis see vee kristallselgus võimendus ning jõgi paistis sügavamates kohtades türkiissinisena. Nagu Kariibi mere ääres oleks olnud. Ainus vahe oli selles, et siinne vesi oli ehk kraadi seitse-kaheksa üle nulli. Ja seda tingimustes, kus välistemperatuur oli (taas) 30 kraadi ligi. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-LvqGtzuOw_U/UFLiHQW3DbI/AAAAAAAAEdE/5EmS6piva5k/s1600/Triglav+3.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-LvqGtzuOw_U/UFLiHQW3DbI/AAAAAAAAEdE/5EmS6piva5k/s800/Triglav+3.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Triglavi Rahvuspark </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Edasine tee jätkus endiselt piki tasasemat pinda, ümber endiselt kaunid mäed. Tolle päeva järgmine sihtpunkt oli kava järgi Kozjaki kosk. GPS leidis selle oletatava kohe kergelt üles, kuid allakirjutanu pidas oma isiklikku sisetunnet ja arvamust (kuigi ma polnud mitte kunagi siinkandis viibinud) tehnilisest seadmest ülemaks ja me sõitsime mööda järsku serpentiini sellest arvatavast kohta edasi – Drežnica külla. Loomulikult oli see täiesti vale mõte ning õige koht oli seesama parkla, kuhu me juba auto korraks ära parkisime. Aga ma lihtsalt arvasin, et Kozjaki kosk on kuidagi paremini märgistatud. Ei olnud. Seega tuli need kilomeetrid uuesti mäest alla siksakitada. Plussina toon ära selle, et nägime üht väga kaunist mägiküla (selle tõestuseks ka foto), mistõttu täiesti luhtunuks seda vales suunas sõitmist pidada ei saanud. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-JYZaZP8B3Io/UFLiL-_eQuI/AAAAAAAAEdE/u43Hfo7MaQE/s1600/DSC_2339.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-JYZaZP8B3Io/UFLiL-_eQuI/AAAAAAAAEdE/u43Hfo7MaQE/s800/DSC_2339.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Drežnica küla</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Niisiis – parkisime auto UUESTI parklasse, kus olime ligikaudu pool tundi tagasi olnud. Tee koskedeni läks esmalt põldude vahelt ja siis siugles läbi metsa. Metsas tekkis rajale ka väike tõusunurk, mistõttu niisama „jalutuskäik pargis“ see ka polnud. Eks ta ole loogiline kah – selleks, et oleks kosk, peab vesi kusagilt langema. Ning selleks, et seda langust lähemalt näha, peab esmalt sinna languspaika ronima. Pärast pikka sõidupäeva oli tegelikult just paras üks selline 1-1,5 tunnine jalutuskäik teha. Tegelikult auhinnati meid sellel teekonnal päris mitme kosega. Esmalt oli selline suuremate ja kõrgemate jugadega kaskaad, mis suubus otse Soča jõkke.</span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-wrLxByfjGoQ/UFLiOwc3qsI/AAAAAAAAEdE/wjcNawUeMys/s1600/DSC_2350.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-wrLxByfjGoQ/UFLiOwc3qsI/AAAAAAAAEdE/wjcNawUeMys/s800/DSC_2350.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Veliki Kozjaki kosk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Rosinaks keeksi sees aga oli Veliki Kozjaki kosk, mis oli 15-meetri kõrgune kitsas veejuga ühes looduslikus koopas. Targad raamatud väidavad, et Krnčica mäest (mäe nime väljahääldamisest tulenevate tervisekahjustuste eest autor ei vastuta) lähtuval Kozjaki ojal on tegelikult 6 erinevat koske, kuid ainult viimased 2 kaskaadi on nähtavad külastajatele. Veliki Kozjak oli aga kindlasti külastamist väärt. Pilt kahjuks mastaape edasi ei anna, võrdluseks vast niipalju, et see oli 2 korda kõrgem kui eestlaste au, uhkus ja südametunnistus e Jägala juga. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-uhatpodTc2k/UFLiJUpIiTI/AAAAAAAAEdE/vLLq1Njotbg/s1600/DSC_2322.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-uhatpodTc2k/UFLiJUpIiTI/AAAAAAAAEdE/vLLq1Njotbg/s800/DSC_2322.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Triglavi Rahvuspark </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: left;">
</div>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Nüüd kui kellaaeg hakkas juba õhtutunde näitama, otsisime kaardilt endale välja paiga, kus võiks öömaja otsida. Arvestades järgmise päeva plaane, tundus mõistlik peatuda Itaalia piiri ääres Nova Goricas. Tegemist oli kaksiklinnaga – Itaalia poolel oli linn nimega Gorizia ja Sloveenia poolel siis Nova Gorica (Uus-Gorizia). Aga enne veel üks drive-by (sõida-mööda?) vaatamisväärsus. Solkani sild. </span></span><br />
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Et mis sellest sillast vahtida? Aga miks mitte? Solkani sild on 220 meetri pikkune uhke kivist kaarsild üle Soča jõe, kaare ulatus 85 meetrit. Tegemist on maailma suuruselt teise kivist kaarsilla ja suurima omalaadse raudteesillaga maailmas. Valmis ta veidi üle 100 aasta tagasi ja tollal oli see tõeline suurehitis, avamisel käis Austria ertshertsog Franz Ferdinand isiklikult. Austerlased ta avasid ja austerlased ta ka 10 aastat hiljem Esimese Maailmasõja ajal õhku lasid. Õnneks sild taastati, et me saaks seda tollel õhtul loojuva päikese taustal pildistada. Päris kena. Selle pilditegemisega meie kontakt Solkani sillaga ka piirdus, ei läinud teda lähemalt näppima ega kivisid üle lugema. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-w87TQlywq6M/UFLiXDcXuCI/AAAAAAAAEdE/KxmmLGHzdXA/s1600/DSC_2389.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-w87TQlywq6M/UFLiXDcXuCI/AAAAAAAAEdE/KxmmLGHzdXA/s800/DSC_2389.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Solkani sild</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Läksime hoopis Nova Gorica suurde kaubakeskusesse. Seal veeres aeg nii, et uksest välja astudes oli väljas pime. Nonii, viimane aeg endale öömaja leida. See ei kujunenudki nii lihtsaks kui võis arvata. Meie esialgne eeldus oli õige – Itaalia piirilinnas peaks majutuspaiku olema. Küll aga ei oodanud me seda, et need on kõik kas täiesti täis või siis liiga fäänsid. Iva oli selles, et Sloveenias oli kasiinopidamine täiesti legaalne, Itaalia poolel mitte nii väga. Ehk siis praktiliselt kõik hotellid olid sellised hotell-kasiinod, niisama majutust väga ei leidnud. Ja isegi kui oli, siis oli kasiino kohe kõrval ning hotell oli jällegi täis. Pendeldasime seal pidevalt Nova Gorica ja Gorizia vahel – pöörad ühest tänavast paremale, oled Itaalias, pöörad sellest jälle vasakule, oled Sloveenias. </span></span><br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-0kdvGAwB-KM/UFLiZF3TVhI/AAAAAAAAEdE/88W7CRMScn0/s1600/DSC_2395.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-0kdvGAwB-KM/UFLiZF3TVhI/AAAAAAAAEdE/88W7CRMScn0/s800/DSC_2395.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Öömaja - hotell-kasiino</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Lõpuks andsime alla – sellest kaksiklinnast me endale öömaja ei saa. Lootsime, et midagi jääb tee peale kui lõuna poole sõidame. Ning meil oli õnneks õigus – üks teeäärne hotell-kasiino pakkus tube 50€ eest. Arvestades seda, et selle raha eest sai väga normaalse toa, eeldati klientidelt ilmselt täiendavat raha investeerimist allkorruse kasiinosse. Meiega see neil ei õnnestunud, aga me olime ka suur erand. Pakun, et 99% külastajatest olid Itaalia kasiinoturistid, hotelli vastuvõtus vähemalt räägiti küll ainult kaht keelt – Sloveenia ja Itaalia. Inglise, saksa, prantsuse ja vene keele peale kehitati õlgu. Tuba oli nii suur, et me saime rahulikult kuivama riputada ka oma märja telgi. Hommikul nii halli ja tusasena alanud päev oli tegelikult olnud järjekordselt vägevaid elamusi ja kogemusi täis. Seega lõpp hea kõik hea. </span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-83033508290978204152011-09-10T13:32:00.000+03:002012-10-16T09:04:57.422+03:0016.09 - SLO - Škocjani koopad; ITA; HR - Poreč<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-WxpSSzI4JGc/UFLicJ3zGOI/AAAAAAAAEdE/024kmUMQV4k/s1600/DSC_2398.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-WxpSSzI4JGc/UFLicJ3zGOI/AAAAAAAAEdE/024kmUMQV4k/s800/DSC_2398.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Slov</span></span><span style="font-size: small;">eenia viinapuuistandus</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ilus hommik. Taas. Päike paistis, väljas oli soe – selline mõnus suvetunne oli jälle peal. Võrreldes eilse õhtupoolikuga oli majas vaikne. Hasartmänguhuvilised italiaanod olid kas lahkunud või siis magasid õndsa und. Nähes siis unes seda, et kuidas nad eile öösel võitudena saadud raha kulutavad või siis kuidas nad eileöised kaotuseid kodus selgitavad / kuidas edasi elavad. Vot ei saa aru nendest inimestest, kes oma pappi kasiinodesse veavad. See on ju üldteada fakt, et ainukesed võitjad on kasiinod. Jah, tõepoolest – mõnikord ühel või teisel isikul veab ning saab suurema võidu, aga selleks on kümned või sajad või isegi tuhanded pidanud oma rahast ilma jääma. Kasiinodes ei ole ühtki mängu või masinat, kus puuduks kasiino võiduprotsent. 2-15% on see raha, mis jääb panusest kasiinole. Seega keskmine mängija ei saa mitte kunagi oma sisse pandud raha tagasi. Aga no hasardis inimesele pole vist seda mõtet rääkida. Tal vasardab suure tõenäosusega peas mõte, et äkki olen mina see, kes võidab…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-dYn7UMu_H4k/UFLie0gqaOI/AAAAAAAAEdE/4ReH49gEjDg/s1600/DSC_2401.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-dYn7UMu_H4k/UFLie0gqaOI/AAAAAAAAEdE/4ReH49gEjDg/s800/DSC_2401.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">" Viinamarjad olid pisikesed aga üsna magusad"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast nisujahutoodete põhist hommikusööki asusime teele lõuna poole. Pendeldasime mööda väikeseid teid kusagil Itaalia piiri lähedal, kaugemaks eesmärgiks olid Škocjani koopad. Aga sinnajõudmine võttis veidi aega, sest tee peale jäi nii mõndagi vaatamisväärset. Põhiliselt selline tavaline maaelu oma ilu ja võluga. Suured viinapuuväljad, maisipõllud, mõnusalt künklik maa ja veidi toretsevad (Itaalia stiilis) talukompleksid. Tegelikult oligi nii, et kui poleks olnud õrnalt slaavipäraseid kohanimesid (nagu Pivačina, Tabor, Štanjel, Dobravlje jne), siis oleks öelnud, et sõidame ringi Itaalias.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Viinamarjasid sai ka ühes kohas proovitud, need tumedad olid pisikesed aga üsna magusad. Kusagil lõunapaiku jõudsime suuremale teele tagasi ja sealt olid </span><a href="http://www.park-skocjanske-jame.si/eng/index.shtml"><span style="color: blue; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopad</span></a><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> kiviga visata. Tegelikult ei ole need teps mitte Sloveenia kuulsaimad koopad, sealsamas lähedal asuv Postojna koobastikukompleks on tõeline turismihitt. Seda külastab ligikaudu pool miljonit inimest aastas ning nagu reisijutud pajatavad, on sellest saanud üks tõeline rahvarikas teemapark. Seesama fakt meid veidi ka hirmutas, päris Disneylandi ei viitsinud minna. Škocjani satub aastas 5 korda vähem inimesi ja seda kiideti erinevates reisijuttudes vaat et lahedamaks paigaks, kuid seal on oluliselt väiksem küünarnukitunne on kaaskülastajatega.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-CXFrPG47mAo/UHrLYelJq4I/AAAAAAAAFbs/1AD2fy7SLUo/s1600/Jabbi.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="239" src="http://4.bp.blogspot.com/-CXFrPG47mAo/UHrLYelJq4I/AAAAAAAAFbs/1AD2fy7SLUo/s800/Jabbi.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<img border="0" height="156" src="http://4.bp.blogspot.com/-EnKFDNpeSTk/UHqqNzf1RdI/AAAAAAAAFbc/ixmPv4xLahw/s200/4+-+Skocjan+piletid.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;" width="200" /><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">See, et rahvast on vähem, ei tähenda, et Škocjan on selline paik, kus saad rahulikult üksi ringi konnata. Oo ei, vähem rahvast tähendas ligikaudu 100-150 inimest koobaste sissepääsu juures. Täpsemalt küll kassade ja infomajakese juures, sissepääs koobastesse oli sellest paigast veits maad eemal. Kuigi väljas küttis jälle nii mis hirmus, olid meil ettenägelikult soojad riided ligi. Sest maa all võib päris jahe hakata, lubati isegi 12-kraadist temperatuuri. Kuna koobaste külastamine toimub ainult koos giidiga, siis tuli veidi aega surnuks lüüa, sest järgmise minekuni oli kolmveerand tundi aega. Selle aja jooksul pinnisime kohalikult suveniiripoe müüjalt välja kõik Sloveenia erinevad eurosendid (kuna on tilluke numismaatika pisik ka juures), andes talle lahkelt samas vääringus muu Euroopa sente vastu. Ja peagi oligi minekuaeg.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-62lMEwd8zNk/UHrLlcfT6fI/AAAAAAAAFb0/mLvLmyfyqdg/s1600/Maximovich+Nikolay.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-62lMEwd8zNk/UHrLlcfT6fI/AAAAAAAAFb0/mLvLmyfyqdg/s800/Maximovich+Nikolay.jpg" width="319" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu üks suur hord valgus see koopahuviliste kamp üle sõidutee ja heinamaa koobaste suudme suunas. See vaatepilt oli natuke kõhedust tekitav, sest mida sa sellise kambaga minnes näed või kuuled? Õnneks jagati mass enne sisenemist neljaks grupiks – 2 sloveenikeelset, 1 inglise keelne ja 1 itaalia/saksakeelne (ärge küsige, et miks itaalia ja saksa keelt kõnelevad inimesed ühte gruppi pandi). Kahte esimesse gruppi õnneks kadusid ära ka kõige häälekamad inimgrupid - väikesed lapsed ja kooliga siia veetud tiinerid. Meie (inglise keelsesse) gruppi jäid peaasjalikult 20-40 eluaastasse jäävad turistid ning grupi suurus vast 30 inimest. Kõik need 4 gruppi sisenesid muide eri aegadel – üks läks ees sisse, jäeti mõistlik vahe ja siis läks järgmine. Täitsa sobilik, sai rahulikult ka giidi juttu kuulata.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna pilti sees teha ei lastud, kasutan netiavarustest leitud pilte. Jutt pärineb nii giidilt kui kaasa saadud infobuklettidelt. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopad on täiesti looduslikud, nende loomises on süüdi Reka jõgi (st Jõe jõgi, vt ka Külaküla küla Hiiumaal). Karstialal on Reka uuristanud ja lahustanud lubjakivi niipalju, et on tekkinud võimsad koopad. Mõned sajad tuhanded aastad tagasi kukkus aga selle suure uuristatud süvise lagi sisse, moodustades 2 koobast – Velika dolina (kuni 165 meetri sügavune) ja Mala dolina (120 meetri sügavune). Neid ühendab looduslik sild, mis on kunagise koopalae jäänuk.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div style="text-align: left;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-4hxGQyQIaJY/UHrL4-rhANI/AAAAAAAAFb8/z2UrqWkMpPQ/s1600/www.park-skocjanske-jame.si.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="200" src="http://4.bp.blogspot.com/-4hxGQyQIaJY/UHrL4-rhANI/AAAAAAAAFb8/z2UrqWkMpPQ/s800/www.park-skocjanske-jame.si.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nendest koobastest on kirjutatud, nendest on räägitud, neid on maalitud, neis on käidud juba aastasadu, kuid täpsemalt hakati neid uurima alles veidi üle 100 aasta tagasi. Sellegipoolest on teada, et juba aastal 1819 avati Škocjani koobaste külalisteraamat ning tolleks ajaks oli ehitatud trepp, mis viis Velika Dolina põhja välja. Ilmselgelt on see kirjutamise traditsioon tänaseks hääbunud, sest meie ei pidanud kuhugi oma nimesid kirja panema. Aga see polnud väga suur miinus, sest treppe oli selle asemel täiendatud ja uusi radasid ehitatud + koopad olid valgustatud. Kõik selleks, et külastajad elamuse saaks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-CI0j7RfOA0A/UFLig2I5XvI/AAAAAAAAEdE/XRwG0tTqlvQ/s1600/DSC_2403.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-CI0j7RfOA0A/UFLig2I5XvI/AAAAAAAAEdE/XRwG0tTqlvQ/s800/DSC_2403.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koobastiku väljapääs</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ja elamuse me ka saime! Hoidsime end üsna giidi ligi, et ikka kuuleks, mida tal tarka öelda on. Ning jutt tal jooksis. Saime teada, et siin koobastikus on suured veealused kanalid ja kambrid ning osad nendest kambritest on ühed maailma suurimad (krt, seda räägitakse igas koobastikus, et mingid asjad on maailma suurimad). Reka jõgi teatavasti sukeldub siin Škocjanis maa alla ning tuleb alles 30km maa peale tagasi. Kõike, mis vahepeal toimub, me ei tea, küll aga teame seda, et need suured maa-alused kambrid lõpevad kitsaste torudega (giid kutsus neid sifoonideks), mis ei suuda suurvee ajal seda veemassi endast piisavalt kiirelt läbi lasta. Selle tulemusel võib Škocjanis vesi tõusta isegi üle 100 meetri! Maksimaalsed üleujutuspiirid olid ka ilusti seintele ära märgitud – meie jalutasime oma arust kõrgel kooparinnatisel, üle serva vaadates paistsid Velika dolinas vapustavad vaated tühjusesse ja koopa põhjas vulisevale jõekesele, kuid üleujutuse maksimumpiir oli meist veel üleval pool. Mnjaa, tore, et vihmaperioodil seda tuuri meile ei tehtud või näiteks siis kui mõned kilomeetrid ülesvoolu tuleb äkkvalinguna maha suur veekogus. Aga see selleks…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div style="text-align: left;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-5p_OlunPfqg/UFLilwo-bGI/AAAAAAAAEdE/2vSHhso7ciY/s1600/DSC_2414.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-5p_OlunPfqg/UFLilwo-bGI/AAAAAAAAEdE/2vSHhso7ciY/s800/DSC_2414.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Škocjani koopasuue ja tavamõõdus hiina turist</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peale selle suure koopasaali oli seal ka mitmeid väiksemaid, millest iga kohta oli midagi rääkida. Näiteks sellistes madalamates koobastes oli näha, et seintele oli tekkinud veidi rohelust st teatud taimed olid pidanud paremaks siin kasvama hakata. Ning hoolimata sellest, et nad ise selle peale tulid, on see protsess siiski inimese poolt põhjustatud, sest see areng sai võimalikuks ainult tänu koopasse loodud tehisvalgustusele.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lisaks inimtekkelistele taimedele, elab koobastikus sees ja ka selle sisselangenud osas (st väljas) mitmeid looma-, linnu- ja bakteriliike. Maa-alused elanikud e siis need, kes koobastes sees elavad, on pidanud väga jõuliselt selleks kohanduma. Sest päikesevalgus siia ei jõua ning toitaineid nüüd ka ülemäära palju pole. Plusspoolele jääb aga see, et siin pole aastaaegu. Suvel ja talvel on praktiliselt sama temperatuur ning kliima on niiske (mis on loomadele sobilik). Arvestades kõike seda, on siinsete elanike ühisteks tunnusteks pigmendi puudumine, väga hästi arenenud nägemis- ja lõhnameel, aeglane ainevahetus ja reproduktsioon ning üsna pikk eluiga. Tüüpilised elukad, kes maa all elavad on mardikad, ämblikud, koorikloomad, ussikesed, sajajalgsed, koopa-ööliblikad, salamandrid ja nahkhiired. Viimased on ainsad, kes ka koopast väljaspool käivad (st lendavad)<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/--Ul-RzftKfc/UFLiqGX_JFI/AAAAAAAAEdE/oyYqkfta3es/s1600/DSC_2416.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/--Ul-RzftKfc/UFLiqGX_JFI/AAAAAAAAEdE/oyYqkfta3es/s800/DSC_2416.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kunagise koopa sisselangenud osa</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Elukaid me väga palju oma salgaga ei näinud, aga see-eest kümneid erikujulisi ja eri suurustes stalaktiite, stalagmiite ja sambaid (viimased on siis moodustised kui stalaktiit ja stalagmiit kokku kasvavad). Olime äärmiselt rahul, et olime valinud Škocjani koopad oma reisikavasse – vaated olid võimsad, lummavad, rabavad, meeliülendavad ja mida kõike veel. Nii vägevasse koobastikku polnud me varem veel sattunud, soovitan kindlasti külastada. Ning kui me taas maapinnale tagasi jõudsime, ei olnud elamusretk õnneks veel läbi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-w9IQeB-3gyg/UFLiwimGLOI/AAAAAAAAEdE/33w_hAS8IZ4/s1600/DSC_2428.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-w9IQeB-3gyg/UFLiwimGLOI/AAAAAAAAEdE/33w_hAS8IZ4/s800/DSC_2428.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sellest koopast leiti pronksiaegseid esemeid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tagasi auto juurde minekuks oli 2 varianti – kas otse trepist üles või siis ringiga piki sisselangenud koopaosa äärt. Kummalisel kombel valis enamus rahvast lühima tee, mis jättis selle pitoresksema tee praktiliselt ainult meile vaadata. Paar inimest tuli veel seda maapealset ilu kaema. Teistele võib lihtsalt öelda seda, et: „Vale otsus, logardid!“ Ega see maapealne osa väga palju maa-alusele alla ei jäänud. Tegemist oli siis täiesti sisselangenud koopaosaga – kui sellele paigale lagi juurde mõelda ja seest taimed välja võtta, oleks ta Velika Dolinale veidi sarnane. No ja loomulikult paarkümmend kraadi temperatuuri tuleks ka maha võtta, sest väljas lõõskas päike ja sooja oli 32 kraadi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-SI_xZK2Igs8/UFLizIaBLaI/AAAAAAAAEdE/j0vX10RkiWY/s1600/DSC_2430.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-SI_xZK2Igs8/UFLizIaBLaI/AAAAAAAAEdE/j0vX10RkiWY/s800/DSC_2430.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Maa-aluste koskedega jõgi</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-6baXYvtmrFg/UFLi-I168vI/AAAAAAAAEdE/aUqtoD8wf7o/s1600/DSC_2489.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-6baXYvtmrFg/UFLi-I168vI/AAAAAAAAEdE/aUqtoD8wf7o/s800/DSC_2489.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sisselangenud laega koopa sein</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ahhetasime ja pildistasime seal päris tükk aega, kuumus ka pärssis kiiremat edasiminekut. Kuna me pisitasa liikusime maapinnale lähemale, siis oli tee pidevalt tõusvas joones. Tee viis mööda ka ühest väiksemast koopasuust (sisse ei lubatud), kust on leitud hulgaliselt pronksiaegseid esemeid. Need tõestavad, et sellel ajal kasutati neid koopaid elukohtadena ning mõnest järsemast süvikust leitud luud ja relvad viitavad usulistele riitustele (sh ohverdamised). Arvatakse, et nende koobaste juurde tehti lausa palverännakuid Itaaliast, Balkani maadelt ja isegi Kreekast.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-5RtEsi8xSfs/UFLi4HS8IzI/AAAAAAAAEdE/TpVE4GCgUjI/s1600/Skocjan.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://1.bp.blogspot.com/-5RtEsi8xSfs/UFLi4HS8IzI/AAAAAAAAEdE/TpVE4GCgUjI/s1200/Skocjan.jpg" width="285" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kunagise koopa sisemus - mõtle vaid lagi juurde</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie ohverdasime seal ainult oma higi ja energiat, kuid iga natukese aja tagant sai see ikka ja jälle tasutud. Näiteks astusime ühel hetkel ühest koopasuust sisse ning meile avanes vaade mäesisesele jõele ja sellel olevatele koskedele. Aga palun! Väsimus kadus hoobilt. Eestis olen näinud ka mitmes kohas tee ääres silte, et „… maalune jõgi“ – ümberringi tavaline võsa või põld, jõest ei haisugi. Ok, ma saan aru, et maa-alust jõge ei saagi ju maa peal näha, kuid sellised sildid tekitavad kõhklusi ja kahtlusi. Sama hästi võin oma koduhoovi panna üles sildi, et „Maailma kõrgeim õhuloss“. Kõik käivad, vaatavad ja ahhetavad, kuid näha pole midagi – ei peagi olema, õhuloss ju… Aga jutt jutuks – sloveenid igatahes näitasid meile oma maa-aluseid jõgesid. Vaadake teie kah.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sealt edasi minnes olime juba maapinnale üsna lähedal – selle viitas ka loodus. Näiteks kasvas ühes paigas hulgaliselt </span><a href="http://makanature.blogspot.com/search?q=alpikann"><span style="color: blue; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">metsikuid alpikanne</span></a><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> (mis on sellised paari tikutopsi suurused) ning siin-seal oli vudimas näha ka </span><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/10/suur-sulanduja.html"><span style="color: blue; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">sisalikke</span></a><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Elamustest tiinena jõudsime lõpuks auto juurde tagasi. Ning enne kui jõudsime öelda „<i>Poslovite</i>“ ja „<i>Benvenuto</i>“ („Head aega“ ja „Tere tulemast“ sloveeni ja itaalia keeles), olime juba ületanud Itaalia piiri. Jah, Sloveeniaga oli selleks korraks siis ühel pool, see maa suutis ikka väga korralikult üllatada ja end meie meeltesse talletada. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Itaaliasse minekul oli üks üsna konkreetne ja labane põhjus. Tahtsime poodi minna ja endale koju kaasa odavat kaupa osta. Trieste linna mõni suurem kaubakeskus tundus selleks sobiv paik olevat. Plaan oli lihtne, kuid teostus mitte nii väga. Kuigi Trieste on oma ca 200tuh elanikuga Itaalia mõistes pigem küla, siis pindalalt oli tegu päris suure sadamalinnaga. Ning kuna see pindala oli laiali laotatud veel mäeküljele, siis tiirutasime seal esiotsa ennast ogaraks, et üldse kuhugi jõuaks. GPS-st ka abi polnud, sest need kaubakeskused, mida meile soovitati, olid kesklinna väikepoed. Lõpuks võtsime kasutusele talupojamõistuse – vaatasime, et kuhu poole jäävad elurajoonid (mägises linnas annab seda kaeda) ning põrutasime sinnapoole (lõunapoole). Muuhulgas läbisime kauni vanalinna, millest ka pilt.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-W2QbrvFrGtM/UFLi_4lyfAI/AAAAAAAAEdE/xfkszuC7Mas/s1600/DSC_2500.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-W2QbrvFrGtM/UFLi_4lyfAI/AAAAAAAAEdE/xfkszuC7Mas/s800/DSC_2500.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Piazza Unita d'Italia ja Trieste raekoda</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niipea kui jõudsime nn magalarajooni, algas üks suur kaubanduskeskuste võistureklaamimine. HyperCoop, SuperPam, Centro Commerciale Torri d’Europa jne. Sõelale jäi viimane. See oli üks parajalt kobakas poodidekogum, mahult 2 korda suurem kui Ülemiste keskus. Kuna oli september, siis suuri allahindlusi riidepoodides polnud ja sealt jäi saak kesiseks. Aga ega me riideid ostma tulnudki. Tulime hoopis odava veini ja oliiviõli järele. 6 liitrit kvaliteetset oliiviõli ja lugematu arv erinevaid veine, lisaks limoncellot ja lähiajal tarbimiseks <i>prosciuttot</i> ja parmesani juustu. Kõige rängemalt lõi meie eneseteadvust see, et parmesani kilo maksis ainult 12 eurot. Päris parmesani. See oli ikka kordi odavam kui Eesti toidupoodides ja ka 2-3 korda odavam ka kui Eestis järgi tehtav kõvajuust. No ei ole võimalik, et nii head asja nii odavalt müüakse. Odavad olid muidugi ka vein ja oliiviõli, kuid nendel toodetel oli hinnavahe „kõigest“ 2-2,5 korda. Aga no vähemalt on Eesti palgad oluliselt kõrgemad. Või oota…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Käru oli päris täis ja autosse pakkimine võttis aega, aga ära pakkisime. Ja siit veel meeldetuletus – kui sellise alkolaadungiga üle EU või Schengeni piiri sõidate, hoidke ostutšekk alles. Meiega midagi ei juhtunud, kuid teoorias oleks võinud juhtuda see, et oleks mitu korda tollimaksu ja aktsiisi pidanud tasuma.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="http://3.bp.blogspot.com/-v8BR5pgce2k/UFLl2TYgsWI/AAAAAAAAEdE/oJ2jy36UqAw/s1600/DSC_3269.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="267" src="http://3.bp.blogspot.com/-v8BR5pgce2k/UFLl2TYgsWI/AAAAAAAAEdE/oJ2jy36UqAw/s800/DSC_3269.jpg" width="400" /></a></div>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Horvaatia piiril olime mõnekümne minutiga ja piiriületus läks kiirelt. Oli selge, et eestlased ei ole siin eksikülalised, sest Horvaatia piirivalvur hüüdis meie passe nähes äratundva pilguga: „Aa, Estonija“. Sama kiirelt kadus ka meie lootus saada passi mõni uus tempel, viibati, et me kiirelt edasi sõidaks. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui horvaadist piirivalvur Eestit teadis, siis oleks vast õiglane ka nende maad veidi tutvustada. Kaks peamist asja, mida keskmine eestlane Horvaatiast teab on see, et seal oli sõda ja et seal asub kuurortlinn Dubrovnik. Spordihuvilisemad indiviidid teavad ka seda, et tegemist on spordimaaga (jalgpall, korvpall, sõudmine). Keda ajalugu ei huvita, võib järgnevad kursiivis lõigud vahele jätta.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Horvaatia Vabariik (Republika Hrvatska) oma 56,5tuh ruutkilomeetriga ei olegi väga palju suurem kui Eesti, kuid seal elab 4,3 miljonit inimest (90% katoliiklastest horvaadid), kellest omakorda viiendik elab pealinnas Zagrebis. Kui vaadata maakaarti, siis torkab silma riigi eriskummaline kuju, eks see on suuresti minevikusõdade tulemus, on ju see piirkond olnud alati konfliktide keerises. Samas tundub see väga mõnus koht elamiseks – Aadria meri, üle 1000 saare, Dinaari Alpid ja vahemereline kliima. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><i><span lang="ET">Horvaadid jõudsid sellele territooriumile 7.-l sajandil. Kust nad tulid või miks nad tulid, ei tea mitte keegi (ok, ok ilmselt teatakse, kuid ma ei viitsinud seda välja uurida </span></i><i><span lang="ET" style="font-family: Wingdings;">J</span></i><i><span lang="ET">). Vaikselt sääti end sisse ja siis otsustati teha kuningriik – Tomislav krooniti horvaatide kuningaks aastal 925. Huvitavalt kombel avastasid täpselt samal aastal eestlased asjaolu, et vesi on märg ja tuli põletab (NB! kontrollimata fakt). Varasemalt elasid nendel maadel liburnialased ja illüürlased ning tegemist oli Dalmaatsia nimelise Rooma Impeeriumi osaga. Spliti linna ehitati isegi suur palee, et keiser Diocletianus saaks seal oma vanaduspõlve pidada.<o:p></o:p></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga niisiis horvaadid… Kaks sajandit oldi iseseisvad, kuid siis mõeldi, et seltsis on segasem ja loodi liit Ungariga (aastal 1102). 400 aastat hiljem kui türklased olid riigi praktiliselt vallutanud, valis Horvaatia Parlament (aastaks 1527 oli parlament eksisteerinud juba neli sajandit!!) Austria keiser Ferdinandi oma riiki juhtima (loe: kaitsma). Ning ega need vahepealsed aastad ei olnud ka ainult rahuaastad – keskajal nagistati pidevalt naabritega, kõige rohkem käisid pinda veneetslased, kellel õnnestus ka suur osa rannikualadest enda kontrolli alla saada (v.a Dubrovnik). Türklastega madistati paarsada aastat kuni lõpuks siis saadi oma tahtmine. Kuigi kaotati osa oma kunagisest territooriumist – see on nüüd praeguse Bosnia-Hertsegoviina käsutuses. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Austria-Ungari Keisririigi koosseisus oli praegune horvaatide maa esimese maailmasõjani. Siis tuli lühike Sloveenide-Horvaatide-Serblaste riigi periood, Jugoslaavia Kuningriik ja pärast Teist Maailmasõda juba Sotsialistlik Jugoslaavia Föderatsioon. Kõik need valitsejad, vallutajad ja sõbrad (austerlased, roomlased, türklased, ungarlased jt) on jätnud oma jälje kohalikku arhitektuuri, keelde, kommetesse, toitu ja paljusse muusse.<o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><i><span lang="ET">Iseseisvuse taastamise peale hakati mõtlema 1980.-te lõpus, mil Franjo Tuđmani juhtimisel asuti nõudma suuremat sõltumatust Jugoslaavia Föderatsioonist. See aga ei meeldinud serblastele, kes kuulutasid osad Horvaatia alad iseseisvaks Serbia Krajina Vabariigiks. Nii need pinged kasvasid ja peagi pärast iseseisvumist (iseseisvus kuulutati välja aastal 1991) läks madinaks kui Jugoslaavia Rahvusarmee ja Serbia paramilitaarsed üksused ründasid. Aasta lõpuks ei kontrollinud Horvaatia juba 2/3 oma territooriumit, sest rünnati igast kandist. Kui serblastel põhinev ründav armee oli pigem hästi varustatud, aga madala moraaliga, siis kaitsvatel horvaatidel oli vastupidine seis. Sõjatehnikat väga polnud, aga kaitsti kodumaad… Rünnati kõiki olulisemaid linnu, arhitektuuri pärli ja UNESCO kaitse all olevat Dubrovnikut pommitati valimatult (ligikaudu 60% vanalinnast sai kannatada). 1991 detsembris aga hakkasid horvaatidel sõjalised operatsioonid õnnestuma ning hakati maad tagasi võitma. Sellel hetkel hakati Horvaatiat ka iseseisva riigina tunnustama (esmalt Island, siis Saksamaa). 1992 jaanuaris sõlmiti ÜRO toel relvarahu, mis jäi kestma aastaks. Jätkusid mitmed väiksemad konfliktid ja tänu Bosnia sõjale valgus sealt riigist Horvaatiaasse tohutult põgenikke, mis hakkas suuresti majandust kurnama. Samal ajal olid relvakonfliktid ka horvaatide ja Bosnia-Hertsegoviina armee vahel, mis õnneks lõppesid 1994-ks aastaks. Augustis 1995 alustas Horvaatia armee uuesti aktiivset sõjategevust ja 100 000 meest koondava operatsiooni eesmärk oli riigi territooriumi enda kontrolli alla võtmine endistes piirides. See õnnestus, kuigi antud operatsioon oli ka üks tulevikumurede põhjuseid – horvaadid hakkasid tegelema etnilise puhastusega ja mitusada tuhat serblast kihutati oma maalt minema. Sama aasta lõpus said kõik pooled aru, et Horvaatia võit on täielik ning tänu sellele sõlmiti rahuleping, mis kohustus serblasi okupeeritud aladelt tagasi tõmbuma (osadest paikadest 2 aasta jooksul). Sõja hind oli muidugi ränk – 12 000 tapetut horvaatide poolel (+52 000 haavatut) ning ligikaudu 20 000 langenut vastaste poolel. Aga aitab sõjajutust, see oli vajalik tausta avamiseks, kuid tänaseks päevaks on sellest juba mõnda aega möödas. Täna on Horvaatial näiteks juba hästi kõrge inimarenguindeks (2011: 46. koht, Eesti 34. koht) ning peagi (2013 suvel) saab temast Euroopa Liidu järgmine liige. Seega</span></i><span lang="ET"> <i>riik on sellest kohutavast tragöödiast taastunud. Vähemalt välimiselt.<o:p></o:p></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie Horvaatiasse jõudmise ajaks polnud seal sõjakoledustest enam väga palju märke. Tervitajateks olid (jätkuvalt) kuum ilm ning veidi muutunud maastik. Kui Sloveenias leidus mägedes väga palju lopsakust, siis siinsetel küngastel hakkas rohelus tasapisi taanduma. Maapinna värvuses võimutsesid punased toonid ning oli näha, et tegemist on oluliselt kuumema kliimaga riigiga kui see oli Sloveenia.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Suunaks oli võetud meil Istria poolsaarel, Aadria mere ääres asuv Poreči linn. Ligikaudu 1 tund pärast piiriületust olime kohal. Pärast mõningast linnas ringisõitmist oli selge, et kodumajutus oli siin kõige loogilisem ööbimisvorm. Oli raske leida maja, millel polnud silti „<i>Zimmer</i>“ või „<i>Camere</i>“. Tundus, et kui sa kodumajutust ei pakkunud, siis olid veidi lihtne või siis kodutu.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-ZgZ_FT3xmr8/UFLjqOtNHYI/AAAAAAAAEdE/4Qv-e4qRY80/s1600/DSC_2620.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-ZgZ_FT3xmr8/UFLjqOtNHYI/AAAAAAAAEdE/4Qv-e4qRY80/s800/DSC_2620.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie öömaja </span></span><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Porečis</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna pakkujaid oli palju, siis saime valida endale meelepäraseima paiga. Kaalukausile jäi koht, kust nii rand kui vanalinn jäid mõõduka (10-15 minutit) jalutuskäigu kaugusele. Kuigi Horvaatias kehtivad kunad (1€ = ca 7,5 kunat; tollal oli lihtsam mõelda veel nii, et 1 kuna = ca 2 krooni), siis öeldi meile öömaja hind eurodes – 54€. Selle eest saime korraliku apartemendi, kust ei puudunud köök, magamistuba ja rõdu ning lisaks pakuti meile hommikul ka süüa. Inglise keelt seal ei mõistetud, kuid saksa keelega sai juba väga hästi hakkama. Etteruttavalt võib seda öelda ka edaspidise kohta – saksa ja itaalia keele valdajad saavad Horvaatias väga mugavalt hakkama, inglise keele puhul tuleb lisada ka hulgaliselt fraase kätejalgade keelest.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niipea kui asjad ära pandud, tormasime ranna poole, sest õhtu oli käes ja suur soov oli täna veel end Aadria merre kasta. Randa jõudsimegi päikeseloojangu ajaks. Väga kauni päikeseloojangu ajaks. Vesi oli mõnusalt soe ja kosutav ning vaated kütkestavad. Tagasi oma apartemendi juurde naasesime juba pimedas. Majja sisenemiseks tuli muide läbida üks sõrestikust varjualune, millel kasvasid viinamarjad ja kiivid. Teel nägime aedades kasvamas laime, granaatõunu, aprikoose, sidruneid jms. Mnjaa, olime jõudnud sooja kliimasse.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Õhtu veetsime vaheldumisi nii rõdul istudes kui elutoas teleka ees. Pildikastist tulev alguses natuke hämmastas – esimesed 10 kanalit olid mingid islamiusu propagandakanalid. Mida kuradit? Kui kaugele lõunasse me nüüd siis ikkagi sõitsime? Horvaatia oli vähemalt Eestist väljasõitmise hetkel veel katoliiklik maa. Puldiga edasi klõpsides jõudsime lõpuks ka teistsuguste programmideni – peamiselt itaaliakeelseteni. Tegelikult see Istria poolsaar paistiski nagu väike Itaalia – oma arhitektuuri ja lugematute viinapuuväljade ja pizzeriatega. Eks siis homme näeb, et kas Poreči vanalinnas ringi jalutades jääb sama mulje.<o:p></o:p></span></span></div>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"></span>Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-41554536784559905492011-09-10T13:31:00.000+03:002012-10-31T09:45:45.432+02:0017.09 - HR - Poreč, Motovun<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-xffaMI6Iqzc/UFLjDuyyctI/AAAAAAAAEdE/U0WsBzQv0hQ/s1600/DSC_2550.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-xffaMI6Iqzc/UFLjDuyyctI/AAAAAAAAEdE/U0WsBzQv0hQ/s800/DSC_2550.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Poreči sadam ja vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><i><span lang="ET">Subota</span></i><span lang="ET"> nagu kohalikud ütlevad. Ehk siis laupäev (nagu kohalikud ei ütle). Selline täitsa kodune laupäevane tunne tekkis – kodumajutus, hubane tuba, hiline ärkamine. Niipea kui aga akna eest kardinad tõmbasime, oli kodune tunne kui peoga pühitud – väljas oli ilus ilm, päike paistis. No see nüüd küll Eesti ei ole. Siiski ei tekitanud see ebatavaline olukord meis tülgastust, pigem vastupidi – süstis hoopis energiat juurde. Kujundlikult. Reaalselt sai energiat juurde allkorrusel pakutavast toidust. Kodumajutusele sobivalt pakuti külalistele muuhulgas kodutoitu, mis koosnes perenaise poolt valmistatud erinevatest marmelaadidest (loe: moosidest). Ning need polnud mitte niisama marmelaadid, oo ei! Meid võõrustati lausa kuninglikult, sest seina peal rippus uhke tahvel, kus oli kirjas, et perenaine oli 2009. aasta Marmelaadikuninganna. Keiserlik moosivalik oli lai – maasikas, kiivi, aprikoos, porgand, viigimari jpt. Parima mulje jätsid üllatuslikult porgandimarmelaad ja viigimarjamoos.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kõht moosi täis, võtsime suuna vanalinnale. Tänavad olid veel üsna tühjad, kuigi kell näitas varast ennelõunatundi. 15 mintsaga olimegi päral. Sissejuhatuseks tiirutasime sadamas paikneval turul ja promenaadil, sest enne kui Horvaatia meile ennast avada saaks, oli meil vaja selle riigi rahatähti. Ega’s igal pool saa eurodega maksta nagu meil öömajaga juhtus. Leidsime päris mitu valuutavahetuspunkti, aga need olid sama usaldusväärsed kui odava šašlõki baar kasside varjupaiga kõrval. Samas saime nendest umbkaudse aimu kursside kohta. Linna keskväljaku lähedalt leidsime ka paar pangamaja ning ühel nendest oli parim kurss, mida siiani näinud olime – 1€ =7,49 kunat.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><img border="0" height="156" src="http://2.bp.blogspot.com/-jQupHneKy7A/UIveQbPSKGI/AAAAAAAAFcM/jdhK7Usa_iw/s800/Horvaatia100F.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;" width="320" /></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-kZ44lFwpDAw/UFLjFvJZpEI/AAAAAAAAEdE/yerBu9f3icU/s1600/DSC_2554.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-kZ44lFwpDAw/UFLjFvJZpEI/AAAAAAAAEdE/yerBu9f3icU/s800/DSC_2554.JPG" width="212" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Roomaaegne maja Poreči vanalinnas</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui nüüd arvate, et läksime lihtsalt panka sisse ja vahetasime raha ära, siis eksite. Panka minemine oli üks paras ettevõtmine. Lähed esiuksest sisse – oled fuajees. Seal on suured sildid, et mida kõike ei tohi sellest punktist edasi viia (põhitähelepanu oli nimekirjas relvadel ja lõhkeainetel). Siis läksid edasi – ükshaaval – turvakapslisse, millel olid mõlemal pool kuulikindlast klaasist uksed. Kui seljakott seljas oli, mahtus vaevu-vaevu sisse. Läksid sisse, uks seljataga sulgus ning alles pärast seda avanes uks pangasaali. Siis võtsid järjekorranumbri ning saidki lõpuks raha vahetama. Kui tehing tehtud, oli sama kadalipp ka välja minnes. Hoolimata rangetest turvareeglitest, oli teenindus väga meeldiv ja korrektne. Huvitav millest selline ettevaatlikkus ja põhjalikkus turvamisel?<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-5BtEzNsNybk/UFLjH0qf0LI/AAAAAAAAEdE/s6U_GZrykQk/s1600/DSC_2555.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-5BtEzNsNybk/UFLjH0qf0LI/AAAAAAAAEdE/s6U_GZrykQk/s800/DSC_2555.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu Itaalia</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nonii, taskud sajaseid täis, olime valmis vastu võtma seda, mida Poreč meile peale tulikuuma päikese veel suudab pakkuda. Esmamulje oli igatahes väga hea – kaunis, keskaegse arhitektuuriga sadamalinn. Vanalinn paistis äärmiselt korras olevat ning puhas. Laiad mereäärsed promenaadid ja sadamas leiduvad purjekad, paadid, jahid paitasid silma. Kusjuures tuleb mainida, mööda rannikut lõunapoole sõites jäi meile pidevalt silma see, et igale võimalikule kaljunukile oli oma sadamake tehtud ja kõik need olid kaatreid ja jahte täis. Ok, siin oli kindlasti ka väljamaalaste laevukesi, kuid ega ka Horvaatia lipu all sõitvastest alustest puudust ei olnud. Vastupidiselt Eestile (kus sadamaid ja aluseid vähe), oli Horvaatia ilmselgelt mereriik. Ning rahval paistis olevat nii tahet kui võimalusi endale paate osta.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-eD34GTDl38A/UFLjJWwnVdI/AAAAAAAAEdE/xV7EVOo__is/s1600/DSC_2556.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-eD34GTDl38A/UFLjJWwnVdI/AAAAAAAAEdE/xV7EVOo__is/s800/DSC_2556.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kivised saared ja sinine meri</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga Poreč siis. Või siis Parenzo, Parentium, Parenthos (itaalia, ladina ja kreeka versioonid). See Istria poolsaarel asuv linn on peaaegu 2000 aasta vanune. Mere poolt kaitseb linna väike saareke, mistõttu on see ideaalne paik sadamaks. Seda taipasid ka roomlased, kes siia oma väikese kindluse ehitasid. Imperaator Augustuse ajal sai Parentium endale linnaõigused. Linna teeb eriliseks see, et juba kolmandal sajandil oli siin arvestatav kristlik kogukond, kes oli omale ka pühakodasid ehitanud. Selleaegse suurima ja tähtsaima basiilika mosaiikpõrandad on siinse peamise vaatamisväärsuse – Euphrasiuse basiilika – tagaõues ka veel tänapäevalgi vaadeldavad ja üheks suureks tõmbenumbriks turistidele.<o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-pku4y8ByeP0/UFLjdYjTJHI/AAAAAAAAEdE/3jPSdilTBMc/s1600/DSC_2605.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-pku4y8ByeP0/UFLjdYjTJHI/AAAAAAAAEdE/3jPSdilTBMc/s800/DSC_2605.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Euphrasiuse basiilika</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast Rooma Impeeriumi lagunemist, käis Poreč käest kätte. Idagoodid, Bütsants ja Frangid olid järjepanu valitsejateks. 1267 otsustas linn saada Veneetsia Vabariigi osaks ning see tõi piirkonda ka jõukuse. 5 sajandit tehti veneetslastega koostööd ning vastutasuna kogutud rikkust jagus ka linnale endale – paleesid, väljakuid ja kirikuid kerkis kui seeni pärast mõõdukat vihma. Peale veneetslaste allajäämist tugevamatele jõududele, lang Poreč järjepanu Habsburgide, Napoleoni, illüürlaste ja siis uuesti Habsburgide võimu alla. Viimane oli süüdi ka selles, et Porečist sai populaarne suvituskoht Austria-Ungari aristokraatide hulgas. Jugoslaavia osaks saadi alles aastal 1947, mil itaallased linnast lahkusid ja asemele tulid erinevad rahvad Jugoslaavia aladelt. Selles mõttes on tegemist justkui uus-vana linnaga - hooned on vanad, aga inimesed suhteliselt uued.</span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><img border="0" height="189" src="http://3.bp.blogspot.com/-dJ-wPc36UjU/UI0Q5OP9SzI/AAAAAAAAFcc/P2ZLW45RdRU/s400/5+-+Poreci+katedraal+Eufrazijana.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" width="200" /></span></div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-XqlLacTxIRY/UFLjW4ltmTI/AAAAAAAAEdE/2Gq6TOmwQMA/s1600/DSC_2593.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://4.bp.blogspot.com/-XqlLacTxIRY/UFLjW4ltmTI/AAAAAAAAEdE/2Gq6TOmwQMA/s800/DSC_2593.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Euphrasiuse basiilika kuulsad mosaiigid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast rahavahetust kolasime algul niisama sihitult vanalinnas ja ühel hetkel seisime eneselegi ootamatult Euphrasiuse basiilika ukse ees. No kui me juba siin oleme…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Euphrasiuse basiilika on UNESCO Maailmapärandi hulka kuuluv pühakoda. Ning nagu selliste puhul ikka, on põhjuseks miski, mida mujal maailmas pole või on väga vähe. Antud kompleksi peetakse varase Bütsantsi arhitektuuri üheks parimaks näiteks terves Vahemere regioonis. Aga kui sa just ajaloolane ei ole, siis muidugi ei pruugi seda „varast Bütsantsi arhitektuuri“ niiviisi kohe ära tunda, isegi kui see sulle otse vastu silmnägemist lajatab. Nagu meiegagi juhtus. Läksime sisse – kirik nagu kirik ikka, ainult selle vahega, et kirikul oli siseõu ja kõrvalruumid st tänavalt ei astunud kohe palvesaali.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-baoL7CmIcyg/UFLjQJ184gI/AAAAAAAAEdE/4ytBnw1jJDY/s1600/DSC_2571.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-baoL7CmIcyg/UFLjQJ184gI/AAAAAAAAEdE/4ytBnw1jJDY/s800/DSC_2571.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...</span></span><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">mõnusad vaated Poreči vanalinnale,...</span></span>"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sellesse asukohta ehitatud kõige esimene kirik oli pühendatud Poreči (siis veel Parentiumi) pühakule Pühale Maurusele. Aasta siis oli kolmsada viiskümmend viis (+/-30 aastat). Aga sellest, mis tollest ajast veel alles on, sellest hiljem.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tegime oma elu kergemaks ja võtsime esmalt ette kellatorni. Ning kui torn on juba olemas, siis me ei suuda ennast kunagi tagasi hoida ja lihtsalt peame sinna tippu ronima. Olgu see ehitis nii kipakas kui tahes ning astmed nii mädad kui tahes. Ning parem oleks kui saaks selle turnimise kiirelt ära tehtud, siis on pärastpoole lihtsam. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-C1VdnZsYZ9U/UFLjbE4_voI/AAAAAAAAEdE/4IK4ebv9iNI/s1600/DSC_2603.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-C1VdnZsYZ9U/UFLjbE4_voI/AAAAAAAAEdE/4IK4ebv9iNI/s800/DSC_2603.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kunagise Rooma mosaiigi koopia</span></span></td></tr>
</tbody></table>
</div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Tjaa, päris uhked, pole midagi öelda. Kuigi kõige ehedam roomaaegse linna tunnetus tekib ikkagi </span><span lang="DA"><a href="http://saabas2005.blogspot.dk/2005/08/8pev.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Pompeiis</span></span></a></span><span lang="ET"> – seal saad ikka majades sees käia ja nende mosaiikide peal ka osaliselt kooserdada. Siin oli kõik nööri taga (mitte et see mosaiigil tallumine mingi erilise tunde annaks). Selliste vaatamisväärsuste puhul tekivad mõnikord sellised ajatud mõtted – mis elu siis elati, kui see põrand loodi? Kes ja kuidas selle mosaiigi ehitas? Mis olid tema mõtted, oli see tema jaoks lihtsalt üks tööots? Kes kõik siin põrandal käinud on? jne.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-jOe5Ocmq2Uw/UFLjUIFsRCI/AAAAAAAAEdE/GpXJ8DLn_Zw/s1600/DSC_2590.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-jOe5Ocmq2Uw/UFLjUIFsRCI/AAAAAAAAEdE/GpXJ8DLn_Zw/s800/DSC_2590.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Basiilikas asuv suur saal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Praegune basiilika on pühendatud Neitsi Maarjale ning on ehitatud 6.-l sajandil piiskop Euphrasiuse poolt (sellest ka siis nimi). Ehituseks kasutati ohtralt ka marmorit, mida veeti siia lausa Marmara mere kaldalt. Ehituses domineeris selgelt juba eelnevalt mainitud bütsantsi stiil. 1440.-l toimunud maavärina tõttu sai kiriku lõunakülg endale aga gooti stiilis aknad. Mitte maavärin ei muutnud ehituse stiili vaid ülesehitus käis tollase moodu järgi. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Euphrasius-poiss oli vist olnud üsna edev piiskop, sest lisaks sellele, et kompleks nimetati tema järgi, esineb ta veel osadel freskodel ja mosaiikidel ja tema monogrammi on näha mitmel pool seintel. Kui ta elaks tänapäeval, siis tal oleks kindlasti ka oma ajaleht (nt „Euphrasiuse sõnumid“), oma televisioon ning loomulikult tviidiks ta netis värskemaid usuteateid. Aga ega ma paha pärast… Oli küll vaatamist väärt vaatamisväärsus. Näiteks kirikus sees asuvad mosaiigid Kristusest ja tema 12 apostlist arvatakse ühtedeks vingemateks bütsantsi mosaiikideks kogu maailmamuna peal. Ning altariosa e tsiboorium (jätke meelde – äkki kusagil ristsõnas küsitakse) on ehitatud Veneetsia Püha Markuse katedraali järgi (küll ca 600 aastat pärast kiriku enda valmimist). <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-F6vXWTPYQ-4/UFLjn2SgL0I/AAAAAAAAEdE/CwaAJV1ZQ-0/s1600/DSC_2616.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-F6vXWTPYQ-4/UFLjn2SgL0I/AAAAAAAAEdE/CwaAJV1ZQ-0/s800/DSC_2616.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Bütsantsi stiilis pühakoda</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast sellist vaimset ja esteetilist laengut, oli põhjust tegeleda palju materiaalsemate asjadega. Elu peab ju balansis olema. Selleks sobis väga hästi Poreči vanalinna poekestes uitamine. Meil jäi juba enne silma, et kohalikud ehtekunstnikud müüvad hästi palju türkiisist ehteid – järeldasime, et see võib-olla mingi kohalik spetsialiteet. Võib muidugi juhtuda, et olime samamoodi eksiteel, nagu need turistid, kes Tallinna vanalinnas ringi käies järeldavad, et merevaik ja matrjoškad on midagi ürg-eestilikku. Aga sellegipoolest astusime ehtepoodidesse (ja ka suveniiripoodidesse) sisse ja soetasime mõned iluvidinad. Niiviisi hektiliselt tänavaterägastikus ekseldes jõudsime ühel hetkel vanalinna „lõppu“ – vesi tuli vastu. Seepeale ei jäänud muud üle kui tagasi alguspunkti suunas tatserdada. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-YhPMLyN51Ok/UFLjl28r1PI/AAAAAAAAEdE/ySFsEgeqVNY/s1600/DSC_2613.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-YhPMLyN51Ok/UFLjl28r1PI/AAAAAAAAEdE/ySFsEgeqVNY/s800/DSC_2613.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tsibooriumi rikkalikud kaunistused</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nii viis me tee taas läbi sellesama sadamas asunud turu moodi asja, kus müüdi igasugust träni – hammasratastest kuni ballikleitideni. Ok, võib-olla mitte päris nii, aga sellist hiina kraami oli seal lademetes. Peamiselt riided, jalanõud ja suveniirid. Hinnatase oli üle keskmise, aga teiste inimeste ostupraktikale toetudes võib öelda, et kõik oli läbirääkimiste küsimus. See number, mis sinu küsimise peale öeldi, ei olnud mitte hind vaid üks suvaline arv, mis oli baas läbirääkimiste alustamiseks. Siis oli sinu, kui ostja, kord öelda, mingi suvaline number, mis oli sinu baas läbirääkimiste alustamiseks. Selle numbri peale loomulikult müüja naeris ja nuttis üheaegselt ning grimasside järgi öeldes oleks võinud arvata, et talle tehti pimesoole operatsiooni ilma tuimestuseta („Kohutav! Turistid tahavad mind röövida…“). Ning sedapsi numbreid ja grimasse kasutades jõuti ühel hetkel ka hinnani. Kuna me sellised kauplemisfännid pole ja midagi väga imelist sealt kaubavalikust ka ei leidnud, siis turumutid ja –kutid meie rahakotist kunasid kätte ei saanud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Küll aga andsime need ise väga lahkelt käest Poreči Jahtklubi restorani väliterrassil. Spaghetti carbonara ja selline omamoodi juustuga täidetud hiigelsuur šnitsel olid suurepärased nagu ka külm Ožujsko õlu selle kõrvale. Karge linnasejook siiski pakkus kahjuks ainult osalist leevendust suvekuumusele. Nii saigi otsustatud, et on viimane aeg minna ujuma ja keha pruunistama. Võtsime oma majutuspaigast rannakola ning kahe paiku päeval olimegi rannas, sealsamas kus eile õhtul olime loojangut nautinud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu eelnevalt mainitud, siis Horvaatia ei ole tuntud liivarandade poolest vaid enamasti loksub Aadria mere laine vastu kiviklibulist kaldapealset. Porečis oli asi veel nigelam – kuna läks järsku sügavaks, siis sellist rannariba otseselt väga polnudki. Küll aga võisid laenutada lamamistooli (päev 50 kunat e ca 6,7€), mille said siis asetada kas rannamändide varjulisse embusesse või betoonist astangule mere kaldal, kust läksid redelid otse vette. Meie valisime viimase variandi, kuna sees pulbitses suur ujumis- ja jahutussoov. Ujudes ja praadides lendas poolteist tundi, piir tuli ette siis kui hakkas tekkima tunne, et äkki oleme päikesega enestele liiga teinud? Päikesekreem on ju nõrkadele… Mõtsime, et me ju Mehhikos ja Indoneesias karastanud päevitajad, mis see Euroopa sügispäike ikka teeb? Eks järgmistel päevadel vaatab, et mida ta teeb…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-JpU_AO4tkmM/UFLjstyKOlI/AAAAAAAAEdE/3IUD1RQGR5A/s1600/DSC_2632.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-JpU_AO4tkmM/UFLjstyKOlI/AAAAAAAAEdE/3IUD1RQGR5A/s800/DSC_2632.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sinine taevas, punane muld, rohelised viinapuud</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna tänast päeva oli veel üsna palju järgi, siis otsustasime teha ühe väljasõidu. Linnulennult 25 kilomeetri kaugusel asus Motovuni linn, mis pidi olema Istria poolsaare veinitootmiskeskus. Kõlas huvitavalt, kuna ka Horvaatia veinid olid meie jaoks tundmatud suurused. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui sai öeldud, et linnulennult, siis autotee läks veidi teisiti – nagu mõni purjus geograaf oleks ta sinna maastikule joonistanud. Eks sinka-vonka tee põhjuseks olid muidugi ka maapinna kumerused, sest mägesid ja orge ikka jagus. Ning viinapuuväljasid. Ning väikeseid asulaid. Sinise taeva, roheliste viinapuude ja punase mulla kombinatsioon oli mõnusalt maaliline.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kusagil poole tee peal Motovuni oli meil ka üks omapärane läbielamine. Ühel mägisemal lõigul, kus tee voogas serpentiinina oru põhjas suunas, oli tee ääres üks sõiduk. Tegemist oli üsna kalli maasturiga, millel oli Itaalia numbrimärk. Väljas oli ohukolmnurk ning tundus, et autoga oli midagi juhtunud. Auto kõrval seisid ja üritasid möödasõitvaid autosid peatada kolm tursket, tumedat verd noormeest. Kuna liiklust väga palju polnud, siis paistsid nad seal üsna õnnetud. Meil hakkas natuke sees närima, et me kinni ei pidanud (eriti siis kui nad tagasi sõites ka veel seal olid ning väljas hakkas pimenema), kuid millegipärast kogu see situatsioon ja subjektide välimus natuke heidutas. Ning pealegi – mida oleks meie teha saanud? Autot me kumbki remontida ei oska ning kohalikku autoabinumbrit või lähima töökoja asukohta me ka ei tea. Loodetavasti nad ikkagi said seal mingil hetkel minema ning usutavasti neil tõesti oligi auto katki…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-6whs5Ov0AVk/UFLjubLtY3I/AAAAAAAAEdE/taEYL4EPFnM/s1600/DSC_2634.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-6whs5Ov0AVk/UFLjubLtY3I/AAAAAAAAEdE/taEYL4EPFnM/s800/DSC_2634.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Motovuni linn </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Igatahes…igatahes Motovuni linn hakkas meile juba kaugelt silma, sest ta asus mäe otsas. Ja me teadsime mida see tähendab – kas palju ronimist või siis väga palju ronimist. Õnneks halastati vähemalt niipalju, et autot ei pidanud mäe jalamile jätma. Mõõduka tasu eest lubati ikkagi sõita üsna üles välja, kuigi päris tippu (keskväljaku lähedale) oli sealt endiselt parasjagu maad. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tegelikult oli kohe aru saada, et miks Motovun on veinitootmise poolest tuntud. Ümberringi leidis nii lagedamal maal kui mäekülgedel hulgaliselt viinamarjaistandusi. Ega’s neid rosinate pärast kasvatata, ikka tünni ja kärakaks. Peale selle on ligi poolte linna elanike emakeeleks itaalia keel, seega ootasime siinsetest veinidest veidi rohkem kui Sloveenia omadest (itaallased ju oskavad ometi veintsi teha). Motovuni vanalinna vinoteegid kahjuks meile sobivaid jooke pakkuda ei suutnud. Jah, veinivalik oli suur, kuid hinnatase oli selline, et ohhoohooo. Kuigi me üht-teist veinidest teame ja Eesti „rahvusveini“ Dreamerit („pikutaja“) heaks joogiks mitte ei pea, siis sellised gurmaanid ja eksperdid me ka polnud, et oleks suutnud sealsetest veinikeldritest endale midagi teadlikult välja valida. Ning kui kõige odavama veinipudeli hind on ca 10€, siis päris huupi ka ei viitsi tulistada. Sloveenia kogemus õpetas ning heidutas ka see, et „odavama“ otsa veinide viinamarjaks oli seesama Refosco, milles Sloveenias suuresti pettusime. Väga kummaline see Sloveenia-Horvaatia hinnatase. Itaalias saad 1€ täiesti joodava lauaveini, Horvaatias ei saa selle raha eest restoranis klaasigi. Eeldasime, et siin lihtsalt on vanalinna hinnad, jäime lootma mõnele supermarketile.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-bCN2a6Pg5oU/UFLjwjwNKAI/AAAAAAAAEdE/SE1QD2Lp6ZU/s1600/DSC_2642.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-bCN2a6Pg5oU/UFLjwjwNKAI/AAAAAAAAEdE/SE1QD2Lp6ZU/s800/DSC_2642.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Motovuni keskväljak ning peakirik</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuigi veiniärist asja ei saanud, siis siiatulekut me ei kahetsenud. Motovun on keskaegne kindluslinn, mis asub iidse linna Kastelijeri koha peal. Kuigi see mägi, millel linn asub, ei ole teab mis kõrge (270m üle merepinna), siis asjaolu, et see on ümbruskonna üks kõrgemaid punkte, teeb vaated nauditavaks. Motovun on kindluslinnale omaselt võimsate müüridega (vähemalt vanalinna osa), millesse on talletatud kivibareljeefidena teda valitsenud perekondade vapid. Tegelikult on need müürid pärit lausa Kastelijeri ajast, olles ehitatud 10-13. sajandil. Tänasel päeval on need kaitsevallid aga muudetud jalutusalaks, kus ringi kooserdades on nii ümbrus kui Motovun ise kui peo peal. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Siiski ei jäänud silma ainult lilled ja liblikad. Linna au ja uhkus – kirik – oli tõeline pettumus. Keskplatsil asuv pühakoda peaks olema kui auhind selle eest, et viitsisid ja jaksasid nii kõrgele ronida. Aga kui sisse astudes näed kiriku seintel narmendavat ja räpast, roosat tapeeti (!!), siis on raske midagi arvata. Ma arvan, et selline keskmine Eesti Muinsuskaitse ametnik langeks selles „hilisrenessanssi pärlis“ sekunditega koomasse. Seal võib ju olla kuulsate Itaalia kujurite skulptuure ja Veneetsia kunstnike maale, aga no päriselt kah – tapeet seinas??<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-4FnRtNVzSZE/UFLjymccSYI/AAAAAAAAEdE/CgONsv6h_Qk/s1600/DSC_2657.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-4FnRtNVzSZE/UFLjymccSYI/AAAAAAAAEdE/CgONsv6h_Qk/s800/DSC_2657.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...nii ümbrus kui Motovun ise olid kui peo peal." </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ronisime pärast seda klerikaalset fopaad veel veidi müüridel, kuhu paistis muuhulgas kätte ka Motovuni mets, mis on osati kaitse all. 280-l hektaril asuvad paigad, kust võib leida hinnalisi valgeid trühvleid, mida siis otsitakse spetsiaalsete koertega. Ka neid seeni võis vanalinna butiikidest osta, kuid ka need väärisesemed jäid meie poolt soetamata. Toorelt neid ilmselt ei söö ja gurmeeroogade valmistamist polnud lähiajal plaanis. Kui tekib hirmus kihk trühvlit maitsta, siis esimene valik oleks trühvlikommid (ok, ok see pole sama) ning teine valik oleks restorani minek, kus trühvliroogi pakutakse. Ise tehes võib sellest hinnalisest seenest väga kergelt ühe paraja tatika valmis treida.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vaated vaadatud, kobisime auto juurde tagasi ning siksakitades olime varsti maanteel tagasi. Tagasiteel Porečisse läksime muuhulgas ka ühte Konzumi nimelisse hüpermarketisse Motovuni vanalinna pakutavatest soodsamaid Horvaatia veine otsima. Veinid leidsime, kuid hinnatase oluliselt ei langenud. Odavaimad olid seal seitsme-kaheksa euro juures pudel (keeratav kork ja sildi kujundus viitasid „odav peet“-tüüpi veinile), siis oli auk ning enamik veinidest maksid orienteeruvalt 15-20€/pudel. Hmm… Refoški ja Malvazija viinamarjasordid ei öelnud meile endiselt väga palju, aga mõned prooviostud tegime. Ja hiljem jälle pettusime. No ei õnnestu siit head veintsi mõistlikku hinna eest saada. Aga soetasime veel muudki – kohalikku õlut (maitses hea), pasteeti, puuvilju, saiatooteid jne. Viimastest tegime rikkaliku õhtusöögi enda isiklikus apartemendis. Ei viitsinud enam välja minna pärast seda kui olime oma tagumikud diivanipatjadesse pressinud. Selline mõnus väsimustunne tuli peale. Olime ju täna päris palju vantsinud ja roninud. Nüüd oli aeg jalad sirgeks lükata ja õhtut nautida.<o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-33084937183179224262011-09-10T13:30:00.000+03:002012-11-23T22:13:26.874+02:0018.09 - HR - Pula, Krki saar<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hommikul väga kaua ei maganud, samas väga vara ka ei tõusnud. Oli pühapäev. Siis kui protseduurid tehtud, läksime allkorrusele jälle oma moosilaksu nõutama. Ja ei tulnud pettuda – kõik moosid (džemmid, marmelaadid, povidlod, konfitüürid kui soovite) olid reas ning ole ainult mees ja võta. Naine võis ka olla tegelikult. Ehk siis moodsat, tolerantset ja diskrimineerimisvaba suhtumist silmas pidades – ole ainult isik ja võta. Ning isikud võtsid. Ega seda tihti ei juhtu, et hommikusöögis domineerib moos. Kuna oli Porečist lahkumispäev, siis toidu kõrvale sai uuritud, et kas kaardiga ka maksta saab – ei saanud. Kuigi algul leppisime kokku eurodes maksmise, siis eelneval päeval otsustasime enamuse oma eurodest kunadeks ümber vahetada (sest kurss oli hea) ning nüüd ei tahtnud sularahavaru ära kulutada. Igal võimalikul korral tasusime küll kaardiga, kuid teatav hulk paberraha tasub ka ikka taskus hoida.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tegelikult me teadsime vastust sellele kaardimakseküsimusele ja seetõttu tuli minna pärast toitumist pangaautomaati otsima. GPS oli üle pika aja kasutu ning kaart vananenud, sest kõik kesklinna tänavad, kuhu suunati, olid ühesuunalised või üldse autodele suletud. Korra isegi nägin ATM-i, kuid seal polnud jälle kuhugi autot jätta. Nii andsin lõpuks alla ja valisin GPS-i otsingust ühe äärelinna Erste panga automaadi, mis asus kujundlikult ühe Säästumarketi-tüüpi poe tagahoovis. Automaadi kõrval oli poe laadimisestakaad ning suured prügitünnid erineva saasta jaoks. Aga sellele vaatamata sai masinast pärisraha ning sellest tasusime Marmelaadikuningannale kokku 400 kunat kahe päeva eest (see on siis 54€).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-qCFPaeqjq6I/UFLj07Zi4_I/AAAAAAAAEdE/0GvLOTBmRLc/s1600/DSC_2663.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-qCFPaeqjq6I/UFLj07Zi4_I/AAAAAAAAEdE/0GvLOTBmRLc/s800/DSC_2663.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Pula keskväljak</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Maksud makstud, jätsime Porečiga hüvasti ning panime Pula poole ajama. Ei, see pole mingi pulajutt – Istria poolsaare edelanurgas asub linn nimega </span><span lang="DA"><a href="http://www.pulainfo.hr/en/"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Pula</span></span></a></span><span lang="ET">. Nali naljaks, hoopis tõsisem oli see, et reisiseltskonna naispoolel oli kehv olla. Vist oli palavik, aga päris kindlasti oli köha – isekeskis mõtlesime, et süüdlaseks võis olla auto kliimaseade, mis hoidis temperatuuri seal 22 kraadi juures. Ehk siis kui kolmekümnekraadisest kuumusest autosse istuda, said alati sahmaka jäist õhku krae vahele. Ning kui niimoodi pidevalt külmutada-kuumutada-külmutada, võib tervis järgi anda küll. Õnneks Pulasse kohale jõudes oli olukord selline, et kannatas linna peale minna.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Massina saime parkida kohe vanalinna serva ning vedas ka sellega, et kuna oli pühapäev, siis oli parkimine tasuta. Pula vanalinn oli taas üks paras kompvek – näpuotsaga rooma aega, lusikaga Itaalia keskaega ning kulbiga Austria-Ungari Keisririigi hõngu. Eks selliseid paksu ajalookihiga linnu oli tegelikult terve see Istria poolsaar (ning laiemalt võttes Aadria mere rannik) täis, seega see oli täiesti subjektiivne valik, miks me tulime just Porečisse ja Pulasse, aga jätsime vahele Rovinji, Umagi, Novigradi ja Vrsari. Pula puhul võlusid meid just Rooma Impeeriumi perioodist säilinud ehitised – nagu nt templid ja amfiteater, aga kõigest järgemööda.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Enne veidi ka minevikust, et kõik see nähtav/loetav mingisse konteksti panna. <i>Illüürlaste (see oli rahvas, kes elas Balkanil enne slaavlasi) ajal oli Pula lihtsalt üks paik lähedal asuva keskuse Nesactiumi külje all. Kuid siis ühel päeval hakkas toimuma areng, sest Pula asukoht oli parem – arenesid kaubateed ning ka sõjalises mõttes asus linn strateegilisemas paigas. Tänu sellele arenes ka majandus kogu piirkonnas – põllumajandus, viinamarjakasvatus, oliivikasvatus, kalandus, mis omakorda arendas savinõude tööstus veini, oliiviõli ja kalade transpordiks. Koos bisnessiga tuli ka raha ja rahvas ning see tekitas vajaduse majade ja muude ehitiste järele, mis omakorda arendas ehituskultuuri ning tekitas lõpuks linna objekte, mida meiesugused käivad vaatamas.<o:p></o:p></i></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-lWadAs0WOoI/UFLj5JQ46iI/AAAAAAAAEdE/frHQiIU0bQs/s1600/DSC_2666.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-lWadAs0WOoI/UFLj5JQ46iI/AAAAAAAAEdE/frHQiIU0bQs/s800/DSC_2666.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Asi on detailides...</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui Rooma leegionid Nesactiumist kivi kivi peale ka ei jätnud, sai Pulast regiooni tähtsaim linn, ainuvalitseja. Sellel ajal (1.-3.sajand) ehitatigi need peamised maamärgid, mis tänase Pula juures eriliselt võluvad. Tollal kasutati ära kõik moodsad teadmised linnaehitusest – Pulal oli oma veevärk ja kanalisatsioonisüsteem, Foorum (mis oli administratiivne, religioosne ja ärikeskus), kapitoolium (templitega), 2 teatrit, triumfikaar, suur surnuaed ning hulgaliselt rikkalikult kaunistatud majasid. Linn oli müüriga ümbritsetud ning sellel oli 10 väravat, mis küll kahjuks 19.sajandi algul suuresti hävinesid. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">11.-l sajandil (pärast seda kui Istria poolsaar oli sajandeid olnud pidev sõjatanner) otsustas Pula linn hakata alluma Veneetsia Vabariigile, tasudes selle eest nii rahas kui kaubas kui inimestes. See siiski igavest õndsust ei toonud, sest mõned sajandid hiljem vallutati linn kordamööda Pisa, Genova, Horvaatia-Ungari ja Habsburgide armeede poolt, lisaks rüüstasid piirkonda katk, rõuged, tüüfus ja malaaria. Selle tulemusel hääbus Pula tasapisi olematuks, kuid päris ära siiski õnneks ei kadunud. Asukoht on paigal lihtsalt nii hea. Ning nagu ka kinnisvaragurud räägivad on kinnisvara jaoks 3 kõige tähtsamat asja asukoht, asukoht ja asukoht. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i><span lang="ET"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Uus tõus tuli 19.sajandi keskel kui Austria-Ungari kõrged pead nägid, et „Kurat, on jah ikka päris vinge koha peal see Pula.“ Linna ehitati suur sadam ja laevatehas ning 50 aastaga kasvas elanike arv 1100 pealt 40 000 peale. Heh, päris hull lugu kui niiviisi mõelda. Eesti konteksti üle tuues – Suure-Jaani või Abja-Paluoja suurusest asulast (mis muide mõlemad on linnad!) sai Pärnu suurune linn. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><i><span lang="ET">Koos raudtee ja sadama loomisega sai Pulast piirkonna olulisim sadam, tõrjudes Trieste ja Rijeka linnad tagaplaanile. Saksa-Itaalia mõjud kestsid kuni Teise Maailmasõja lõpuni, mil (sarnaselt Porečile) itaallased massiliselt lahkusid linnast ja asemele tulid horvaadid. </span></i><span lang="ET">Täna on Pula selline paraja suurusega (ca 60tuh inimest) ja rahuliku atmosfääriga paik. Võib-olla see viimane tulenes pühapäevast, kuid selline mulje meile igatahes jäi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-KVIa6Gw04u0/UFLj2yPPVNI/AAAAAAAAEdE/1gbO25ZrtZg/s1600/DSC_2665.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-KVIa6Gw04u0/UFLj2yPPVNI/AAAAAAAAEdE/1gbO25ZrtZg/s800/DSC_2665.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Tillitamismuuseum</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie alustasime oma jalutuskäiku keskplatsilt – kohast, kus vanasti asus Foorum. Sellest ajast oli paar hoonet ka säilinud ning ühte neist oli tehtud (võib olla maailmas ainulaadne) tillist tõmbamise muuseum. Ning mis veelgi uskumatum - see töötab ka naiste peal! Idee ja äriplaani ülesehitus on üsna loogiline. Asus see tillitamismuuseum ühes vana-Rooma sammastega templis (Augustuse templis), millest ka pilt. Kuidas siis tillitamine käis? Turist vaatab, et „ohoo, lahe maja ning sisse lastakse kah!“ Väga tihti ju ei satu rooma-aegsetesse templitesse, eriti kui Eestis elad. Ukse peal on mees, kes ütleb, et pilet on 10 kunat (veidi üle 1€), seega pole kallis. Oluline on siinjuures see, et see mees on ukse peal, niisama üle ukse vaatamine on rangelt keelatud ning mees seda ka jälgib, et keegi seda ei teeks. Miks ei lubata üle ukse vaadata, selgus pärast piletiraha maksmist ja hoonesse sisseastumist. Sees on lihtsalt neli seina ja mõned kivist bareljeefid ning kujud imetlemiseks, üsna olulise osa moodustab ka Hiinas valmistatud suveniiride lett. Ehk siis 10 kuna eest saad vaadata templi seinu ja katust seestpoolt. Päris efektne turistilõks, kas pole? 10 kunat võib lausa korra elus maksta selle eest, et sind nii efektselt lolliks tehakse. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-YvbAyN76pRE/UFLj7tlft5I/AAAAAAAAEdE/4Qw7KpidJQM/s1600/DSC_2676.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-YvbAyN76pRE/UFLj7tlft5I/AAAAAAAAEdE/4Qw7KpidJQM/s800/DSC_2676.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Pula Arena</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast sellist meeldejäävat kogemust sai niisama linnas ringi jalutatud, ärisid külastatud ning jäätist söödud. Haige inimene nimelt arvas, et jäätis aitab kurguvalu vastu. Kuna mõnikord on vastuväiteid ja -argumente ühe korraga niipalju, et mõistus kiilub kinni ja suu jääb vakka, siis olidki jäätised ostetud enne kui mul midagi tarka suust välja tuli. Niiviisi pisitasa lonkides ja kõigest väest kuumarabandust vältides jõudsime peagi Pula suurima vaatamisväärsuse – amfiteater Arena – juurde. Kuigi olime täna korra juba reha otsa astunud, otsustasime siiski ka siin piletiraha maksta ja sisse minna. No ja kui ongi niisama seinad – vähemalt pindala, kus jalutada saab, on kümneid kordi suurem.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-T7j66wQrrW4/UFLkAsNx7AI/AAAAAAAAEdE/5oKWAKNcj-Q/s1600/DSC_2692.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-T7j66wQrrW4/UFLkAsNx7AI/AAAAAAAAEdE/5oKWAKNcj-Q/s800/DSC_2692.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Pula Arena</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pula Arena on üks silmapaistvamaid roomaaegseid amfiteatreid maailmas. Ta ei ole küll nii suur kui Rooma Colosseum, kuid ta on üsna hästi säilinud – väidetavalt on see ainus amfiteater maailmas, millel on alles kõik 4 küljetorni. Ehitati see Kristuse sünni paiku ning tarkade raamatute andmetel on see maailma kuue suurima amfiteatri hulgas. Selline sõnastus viitab ilmsesti sellele, et Pula Arena on suuruselt kuues. Sama hästi võiks ju öelda, et Eesti on maailma 153 suurima riigi seas – kõik ju saavad aru, et me esikümnes ei ole vaid olemegi 153.-l kohal.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna see vabaõhuteater on ehitatud kallakule, siis merepoolne osa on kolmekorruseline ja vastaskülg vaid kahene. Maksimumkõrgus on 30 meetrit ja esimesel kahel korrusel on 72 kaart. Kunagi mahutas see kokku 23 000 pealtvaatajat (Lilleküla staadion mahutab näiteks alla 10 000 pealtvaataja). Nagu tavaks, siis amfiteatri all olid omad käigud ja ruumid, kus hoiti loomi ning kust võitlejad ja esinejad areenile astusid. Istekohtade all asusid aga poed ja söögikohad, seega tegemist oli korraliku meelelahutuskeskusega. Eelpool mainitud neljas tornis aga olid lõhnastatud vee tsisternid, mida kasutati publikumi pritsimiseks kuumade ilmade korral (Lillekülas vist seda ei ole). Päikese ja vihma vastu kasutati ka suuri purjesid, millega kogu Arena vajadusel kaeti. Kuigi täna oleks just paras neid tehnoloogiaid kasutada, siis seda siiski poldud tehtud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-rUOMRfYyS6M/UFLj9_fNe6I/AAAAAAAAEdE/mWMFqOz5Pgw/s1600/DSC_2689.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-rUOMRfYyS6M/UFLj9_fNe6I/AAAAAAAAEdE/mWMFqOz5Pgw/s800/DSC_2689.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Õlipress Arena keldris</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">7 sajandit käis seal kõva andmine – surmamõistetute omavahelised võitlused, metsloomade omavahelised võitlused, metsloomade ja surmamõistete võitlused, gladiaatorite võitlused. Siis keelati aga sellised asjad ära ja kuni keskajani ei toimunud Arenal väga midagi ning linnarahvas hakkas vaikselt sealt oma tarbeks kive urgitsema. Õnneks see keelati peagi ära ja seal hakati hoopis pidama laatu ja rüütlite turniire. Siiski aastal 1709 võeti siit matti Pula katedraali ehitamiseks, kuid see oli ka viimane kord kui seda paika rüüstati. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNoSpacing" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Viimase paarisaja aasta jooksul on seda aga hoopistükkis kõvasti taastatud ning alates 1932.-st aastast on seal tehtud teatrit, korraldatud sõjaväelisi tseremooniaid, peetud kontserte jne – tänapäeval mahub Arenale vaatajateks kuni 5000 inimest. Esinejaid on olnud seinast seina – Stingist, Sealist ja Jamiroquaist kuni Pavarotti ja Bocellini.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-qKdVtYwK05o/UFLkFHPIeuI/AAAAAAAAEdE/DbUkqp7urNE/s1600/DSC_2700.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-qKdVtYwK05o/UFLkFHPIeuI/AAAAAAAAEdE/DbUkqp7urNE/s800/DSC_2700.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Vaated Arena "akendest"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuigi parasjagu seal keegi ei esinenud, siis vaatamist oli küll. Nagu mainitud asub Arena merekaldal, seega võlvkaarte all paistis kätte asuursinine meri ja neid ääristavad männipuud. Ning kui päike tõepoolest hakkab liiga tegema (nagu meiega juhtus), siis on võimalik minna allkorrusele, kus lõvipuuride ja gladiaatorite kongide asemel on praegusel aal hoopis muuseum. Lisaks amfiteatriga seotud muististele, oli seal pikalt ja laialt kirjeldatud ka õlitootmist, mis kunagi linnale suurt profiiti andis. Pildi peal on ka näha üks iidne õlipress – oliivid sinna suurde kasti ja siis muudkui litsud selle hoovaga ning oliiviõli muudkui voolab.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-XwGifw2WNHY/UFLkDb--yyI/AAAAAAAAEdE/9-npf7OGLIQ/s1600/DSC_2697.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-XwGifw2WNHY/UFLkDb--yyI/AAAAAAAAEdE/9-npf7OGLIQ/s800/DSC_2697.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...sissepääs ei olnud eriti sõbralik..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nüüd kui olime peamised vaatamisväärsused ära vaadanud ja vanalinna risti-põiki läbi käinud, hakkasid kepsud all väsima ning üha rohkem limpsas meeli pidi mõte, et tore oleks autos istuda ja edasi sõita. Enne veel kui meie unistus täitus, võtsime ette ühe ebainimliku pingutuse ning ronisime linna keskuse lähedal asuva mäe otsa, kus asus viisnurga kujuline vana fort. See ehitati veneetslaste poolt vana roomaaegse kapitooliumi kohale. See oli ka kogu info, mida me jaksasime tolle paiga kohta välja uurida, väsimus muudkui süvenes ja kuna ka sissepääs ei olnud eriti sõbralik (heatahtlike külastajate suunas oli sihitud suur hulk kahureid), siis panime sealt padavai minema (tänavatel hoolsalt varjulist poolt otsides) ja olimegi peagi auto juures tagasi. Ohh – jahedus, istumine, mmm… Ei hoolinud sellest, et äkki see konditsioneer teeb tervisele (veelgi) liiga. Liiga mõnus oli.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lõunasöögi hankimiseks sõitsime kesklinnast veidi eemale, suurde kaubakeskusesse. Seal asus selline Lido-tüüpi söökla, kus suhteliselt mõistliku raha eest sai väga palju head süüa. Loosi läksid guljašš kartulipudruga + salat + joogid. Salati hulgas olid erilisteks hittideks marineeritud köögiviljad – paprikad, kurgid, mais jne. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-nZbt9M0eRm0/UFLkGXbfK1I/AAAAAAAAEdE/fqh6uiOy8W8/s1600/DSC_2702.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-nZbt9M0eRm0/UFLkGXbfK1I/AAAAAAAAEdE/fqh6uiOy8W8/s800/DSC_2702.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"Eemalt näidati meile ka Rijeka linna..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lobi kõhus, alustasime üht pikemat sõitu – Istria poolsaarelt ära, tegelikult üldse mandrilt ära – sihtkohaks oli Krki saar. Kuigi täishäälikuid on nimes vähe, on see paik siiski kõlavalt kaunis. Aga sinna jõudmine võttis omajagu aega. Kuigi sõitsime kiirteid pidi. See muide ei tähendanud seda, et tee oleks olnud igav, pigem vastupidi – võimsad mäekurud, tunnelid, viaduktid kõrgetel kaljudel Aadria mere rannikul, sillerdav vesi. Eemalt näidati meile ka Rijeka linna ning peagi pärast seda leidsime end ühelt vingeimalt teesillalt, kus kunagi oleme sõitnud. Kujutage ette üht suurt spiraali, mis kalju servalt keerutab alla mere äärde – just selline see teekond oli, et jõuda lõpuks sillani, mis viis Krki nimelisel saarele. Sillamaks oli 30 kunat ning pärast selle tasumist leidsimegi end saare kiviselt pinnalt.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Krk on Aadria mere suurim saar (kuid siiski poole väiksem kui Hiiumaa) ja väga popp turismisihtkoht. Muuhulgas läbistab teda 45-s paralleel, mis tähendab seda, et ta on täpselt põhjapooluse ja ekvaatori vahel. Kuna meie liikusime veidi vastuvoolu (st jõudsime saarele pühapäeva õhtul ja off-seasonil), siis väga palju saare sisemuse poole minevat liiklust ei olnud. Samas neid kitsaid ja kurvilisi teid arvestades ning vastutuleva liikluse hulga järgi otsustades, võivad tipphooajal olla siin lausa liiklusummikud. Põhimagistraale on siin ju sisuliselt üks (mis liigub põhja-lõuna suunas), seega ei ole nii, et põikad kusagilt ringi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie soovisime jõuda saare kõige lõunapoolsemasse tippu, Baška linna. Tagantjärele vaadates võib öelda, et see oli hea plaan, sest Baška osutus väga mõnusa atmosfääriga, vaikseks ja rahulikuks suvituslinnaks (kui säärasest asjast muidugi lugu pead). Esmalt sai autoga paar tiiru linnale peale tehtud, et sotti saada mis kus asub ning siis läks öömaja otsimiseks. Kuna oli madalhooaeg, siis eeldasime, et see pole probleem. Võtsime käsile esimese rannaäärse tänava, kus vist igal majal oli silt <i>Sobe/Apartments</i> (st renditi massiliselt tube välja). Valisime isegi maju, et kuhu võiks ööbima jääda.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Peagi lasime esimese villa ukse taga kella ja selle peale ilmus välja üks vanamutt. Küsisime saksa keeles, et kas vabu tube on, mille peale mammi vaatas meid vaikides pool minutit (seal kullipilgu all seistes tundus nagu ta oleks mitu tundi meid passinud). Selle kalkuleerimise tulemusel tuli tema suust vaid üks sõna: „<i>Nein!</i>“ ja uks sulgus. Ahah. </span>:P<span lang="ET"> Vaatasime teineteisele otsa ning oma arust me ei paistnud just maanteeröövlite või asotsiaalide moodi välja. Aga no kui nein, siis nein. Võtsime ette järgmise maja.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-6fijiNc32u4/UFLkJLFTA-I/AAAAAAAAEdE/0OqbZVzoVoc/s1600/DSC_2714.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-6fijiNc32u4/UFLkJLFTA-I/AAAAAAAAEdE/0OqbZVzoVoc/s800/DSC_2714.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie öömaja Baškas</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Teises majas oli veidi lahkem vastuvõtt ning küsiti, et kui pikaks tuba vajame. Kui vastasime, et üheks ööks, siis öeldi ka seal meile ära – otsitakse veidi pikemalt ööbijaid. Ilmselt ei viitsita iga päev tube koristada. Seal oli hind ka pisut kallim kui ootasime – 50€/öö (mujal Euroopas oleks see olnud odav, aga siin oli antud summa pigem üle keskmise). Kolmandas kohas näkkas. Suurt tuba + köök + rõdu = 300 kunat öö (ca 40€). Meri oli 5-minutilise jalutuskäigu kaugusel ja suur restoran otse üle tee. Väga lahe koht. Positiivne oli ka see, et auto sai parkida katuse alla, mitte ei pidanud jätma tänava äärde nagu enamuste teiste majade puhul.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mõned minutid hiljem rannast meid leida võiski. Päev hakkas otsa saama, mistõttu veel vaid loetud hetked sai rannamõnusid nautida. Vesi oli mõnus, kuid sellegipoolest käisin üksi ujumas, sest naispoolel oli endiselt haiguseuss sees.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-XyJH9Xn33MU/UFLkMyx0h4I/AAAAAAAAEdE/JjmJYiCE5IE/s1600/DSC_2723.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-XyJH9Xn33MU/UFLkMyx0h4I/AAAAAAAAEdE/JjmJYiCE5IE/s800/DSC_2723.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"Mõnekümne meetri kaugusel asus platvorm..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mõnekümne meetri kaugusel rannast asus meres suur platvorm, kus siis nii kohalikud kui ka turistid käisid õlle libistamas. Vähemalt selline mulje jäi küll kui sinna jõudsin. Enamus rahvast paistis seal auru all olevat, vaid mõned üksikud tegid seda, mida mina sinna läksin tegema – vettehüppeid. Merepinnast 3-4 meetri kõrgusel asuvalt kõrgendilt sai päris korraliku õhulennu. Ja sulpsatuse. Seda harjutust sai korratud päris mitu korda. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kaldale tagasi jõudes hakkas päike vaikselt loojuma. Värvides mere ja ümbritsevad mäed mõnusalt mahedatesse toonidesse. Õhk oli soe ja puhus vaikne briis, oleks see küljealune vaid veidi mugavam olnud. Kiviklibul külitamine ei olnud kõige mugavam. Samas merepõhi (ca 3 meetri kaugusel kaldapiirist) oli kummalisel kombel liivane. Parem oleks olnud kui oleks olnud vastupidi. Peagi oligi leotamine nii ebamugav, et tuli jalad selga võtta ning midagi muud teha. Jalutasime piki rannapromenaadi ja veendusime, et nn turistipoodides müüakse ikka jubedat kaupa. Plastmass ja odavad kangad materjaliks, mõttetud stampsuveniirid (pastakad/õllekannud/välgumihklid jms sõnaga „Croatia“) ja uskumatult kehva kvaliteediga rõivad (nt särgid „I ♥ Krk“) aga kaubaks. Pakun, et kõik on Hiina Rahvavabariigi töörahva toodang. Huvitav, kes neid ostab?<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Bf8XgK91Kq4/UFLkLC7OzrI/AAAAAAAAEdE/Dz3Z8eiNAHE/s1600/DSC_2721.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-Bf8XgK91Kq4/UFLkLC7OzrI/AAAAAAAAEdE/Dz3Z8eiNAHE/s800/DSC_2721.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vaated Baška lahele</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mida aga ei müüdud, oli toit. Mõtlesime algul, et kasutame oma apartemendi köögivõimalusi ära, kuid kuna oli pühapäeva õhtu, siis eranditult kõik toidukauplused olid suletud ja sinna see mõte jäi. Ei saanud ise süüa teha. Mis siis ikka - kus häda kõige suurem, seal kemps kõige lähem. Meie „kemps“, nagu mainitud, oli majutuskohast üle tee – seal asus nimelt selline vabaõhu restoran/pubi/õllesaal nimega „Saloon“. Ning paremat valikult oleks vist väga raske teha, sealt saime lisaks täis kõhule ikka tõelise elamuse.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Esiteks võttis meid vastu selline kahe Mati Nuude suurune härra, kes juhatas lahkelt lauda, tõi menüüd ja võttis tellimuse. Oli aru saada, et ta oli selle koha peremees, sest ta tegi sedasama kõikide klientidega – tellimuse tassisid kohale samas teenindajad. Lisaks sellele, et ta oli peremees, oli ta ka selle koha hing. Kui juba korra Mati Nuudet sai mainitud, siis oleks kohane selle võrdlusega ka jätkata - ta nimelt laulis kõva häälega kaasa kõlaritest kõlavaid lugusid, mis olid täpselt nagu Nuude laulud (osad olidki Nuude laulud), kuid horvaadi keeles. Ning väga hästi laulis kaasa.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Teiseks tõi ta meile peagi tervitusnapsu, mis, nagu pärast selgus, polnudki tervitusnaps. Meesterahvastele pits slivovici, naistele pits meelikööriga, kõik restorani kulul. Kui sul oli jultumust öelda „ei“, siis vupsas taskust välja pulgakomm, mis tegi sind kiirelt ülejäänud külastajate seas kuulsaks. Aga miks see ei olnud tervitusnaps? Sellepärast, et seda pakuti veel teine kord ja ka korda kolmandat. Peremees muudkui taarus kandikuga ringi ja pakkus napsi. Eks vahest võttis ise kah ning lauluhääl muudkui valjenes…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tegelikult toodi muidugi meile süüa kah. Õllekõrvast. Mulle oli Hawaii pizza XL (50kn) ja kaasale kalkunipraad (75kn). No ja selle raha eest toodi niipalju toitu, et Somaalias saaks külatäis inimesi sellest </span></span><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">2 nädalat </span></span>söönuks. Näiteks minu pizza mahutamiseks oli võetud kõige suurem pizzataldrik, mida näinud olin ning pizza ulatus sellest selgelt üle ääre. Kaasa praad oli suurel praetaldrikul ja samuti äärest ääreni toitu täis, suur kuhi ka veel peal. Ikka tõelised hiigelportsjonid. Ja see tähendas, et kõike ära süüa me ei jaksanud. Inimmagu ei ole nii suur, et üht „Salooni“ portsjonit suudaks vastu võtta.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Enne kui leppisime sellega, et rohkem ei mahu, tegi peremees oma kundedele veel ühe žesti. Nimelt said kõik restoranis olevad naised temalt ühe roosi. Lihtsalt niisama. Lääne-Euroopa ja Skandinaavia naisõiguslased ning meie zoovolinik kindlasti praegu kriiskavad õudusest sellise seksistliku käitumise peale, aga see toimis! Kõigi nende komponentide – karismaatiline peremees, tasuta napsud, suured ja maitsvad toidud, lill naistele – koosmõju tähendas seda, et koht oli pidevalt puupüsti täis. Siit ka väike mõttetera meie pubipidajatele. Tehke ka midagi teistmoodi! Lisage sellist isiklikku, meeldejäävat touchi. Võib-olla laulmine ja lille kinkimine meie kinnisemate inimeste jaoks on liigne privaatsuse rikkumine, kuid tasuta napsist ei ütle vast keegi ära. See ei pea olema ju mingi Hennessy XO, piisab lihtsast kuid isikupärasest joogist. Ja ma usun, et sõna levib…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vaarusime siis lõpuks sealt väga hea tuju ja ebanormaalselt täis kõhuga kodu, mis õnneks asus üle tee. Küll aga tuli ronida teisele korrale, mis valmistas sellel hetkel väikest raskust. Sel õhtul saime ka teada, et meie naabriks on 6 lollakat Poola noormeest. Neid nägime ka eelnevalt rannas, olid vist mingi jalkaklubi andunud fännid (see ütleb paljutki). Nad jõid juba rannas (olles kõva auru all) ja jooming jätkus ka õhtul, allkorrusel. Sellest väga aru ei saanud, et mida nad kurat seal veel tegid. Hääle järgi võis arvata seda, et nad hüppasid vooditel, saagisid midagi, keevitasid midagi, tantsisid, laulsid jne. Õnneks see magamist ei seganud, nii suur see lärm ei olnud, kuid kummaline mulje jäi neist küll. Miks peaksid 6 noormeest sõitma Poolast Horvaatiasse ja ennast tuppa sulgudes kuulikindlaks jooma? Võib-olla on sellel oma võlu, kuid meie tollest igatahes aru ei saanud. Selle vanainimeseliku sajatusega, et Poola noored on hukas, ka selle päeva lõpetame.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-10889532721437385342011-09-10T13:29:00.000+03:002012-11-24T17:18:26.602+02:0019.09 - HR - Krki saar<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">No tere talv! Ok, tegelikult küll tere sügis! Kui 10 paiku unenägude maailmast naastud sai, oli toas endiselt üsna pime. Ei, mitte päike polnud plahvatanud vaid hoopis taevas oli pilvine ja vihma sadas. Tegelikult olime selleks ka veidi valmis, sest õhtuselt söögiorgialt naastes nägime telekast ilmateadet, mis sellise võimaluse eest hoiatas. Ilmateade väitis ka seda, et see olukord on ajutine, kuid eks näis. Igatahes oli selge, et täna meil pole väga kiiret kuhugi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Esimese asjana sai ära käidud toidupoes, sest selles majas hommikusööki ei pakutud. Aga kuna köök oli korteris olemas, siis see väga suur probleem polnud. Trepist alla minnes juhtusime kokku omanikuga ja uurisime, et kas me võime oma siinviibimise aega pikendada, sest soov oli ikkagi veel Krkil ringi vaadata. Ning kuna ilmakaardi järgi suundusid vihmapilved põhjast lõunasse, siis puudus meil soov nendega samas taktis liikuda. Omanik oli nõus ja selle tehingu kinnitamiseks surusime talle järjekordsed 300 kunat pihku.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Poeskäik oli selline tavaline, midagi ekstreemsest ei ostnud – lihtsalt võileivakraami, muna, liha, tuunikala, salativärgendust ja veini. Tagasiteel sai kinni peetud ka ühe pagariäri juures, kust sai hommikusöögiks värsket saia ja paar põneva väljanägemisega struudlikest. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-eBVXxdXRkl4/UFLkOpi_PSI/AAAAAAAAEdE/AAfOhFBdGrw/s1600/DSC_2753.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-eBVXxdXRkl4/UFLkOpi_PSI/AAAAAAAAEdE/AAfOhFBdGrw/s800/DSC_2753.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vihmane päev</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Selliseid päevi tuleb osata tegelikult hinnata, ka puhkuse ajal. Mäletan, et esimese paari pikema väljamaa reisi puhul tundus kõige olulisem see, et saaks ikka võimalikult palju ära vaadata. Et kui mingi asi on ikka reisikavas kirjas, siis peab selle ära nägema. Selline strateegia – nimetagem seda tinglikult orienteerumisturneeks, vaatamist väärt kontrollpunktide läbimiseks - tegelikult võib tekitada üsna lihtsalt stressi, sest on selge, et algaja rändur ei oska reaalset plaani teha. Kodus arvuti taga istudes võib tunduda täiesti reaalne, et üks vaatamisväärsus hommikul, teine päeval ja kolmas õhtul, kuid reaalelus on see ulme. Kui sa pole just bussiturist, kus selline turnee ongi kogu reisi essents, siis juhtub üks kahest – sa kas marsidki kiirelt oma kava läbi ja tekib stress, et ei jõua süveneda/toituda/olukorda nautida või siis alternatiivsel juhul tekib stress sellest, et ei suuda kõiki kavapunkte läbida ja midagi jääb nägemata.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mida aeg edasi ja mida rohkem reisikilomeetreid jalgade alt läbi oli käinud, seda selgemaks sai see, et reisikava on selline üldhariv raamistik, kust võib siis leida soovitusi. Jah, alati on mingid asjad, mida tahad kindlasti näha, kuid kõike ei saa kunagi. Sest elu näitab, et üsna olulise aja päevast võtavad ära: transport ühest paigast teise (ummikud, parkimiskoha otsimine, bussi/rongi ootamine jne), hommiku-, lõuna- ja õhtusöögid, niisama kusagil pargipingil tšillimine, mõne kavavälise põneva paiga avastamine ja sellega tutvumine, šoppamine, jala sirutamine, parema foto saamiseks koha otsimine, mõne põneva linnu/looma pildistamine, rannas lebotamine/ujumine jne. Olulisemaks saab protsess ise ja selle nautimine. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nii ka täna – täitsa tore võib olla ka see kui pool päeva niisama laiaks lüüa (rohkem ei kannata, tahaks ikka midagi teha). Mõnus hommikusöök, nõude pesemine, reisikraami sorteerimine, reisikirja kirjutamine. Enne kui arugi saime, oli kell juba paar tundi üle keskpäeva. Kuna päris telekat vaadates ei viitsinud ka päeva õhtusse veeretada, siis otsustasime ringi sõita. Vihma küll sadas, aga mis siis. Ega me siis suhkrust pole ning autol on ka katus peal. Tõsi – vaated polnud nii maalilised kui eelmisel päeval, kuid ringi sõitmine oli ikka parem kui toas istumine.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-CsAlQu91YQU/UFLkQmPyUpI/AAAAAAAAEdE/Fl_Uc1arBdM/s1600/DSC_2757.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-CsAlQu91YQU/UFLkQmPyUpI/AAAAAAAAEdE/Fl_Uc1arBdM/s800/DSC_2757.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Krki linn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Esimene peatuspunkt oli Vrbniku linnake Krki saare idakaldal, kõrgel kaljurüngal (kas ei kõla need nimed mitte hästi?). Vrbnikusse jõudes läks vihmasadu nii tihedaks, et ei tekkinud sellist mõtetki, et läheks välja ja vaataks veidi ringi. Vett lausa kallas alla. No selge siis, naapalju siis Vrbnikust. Järgmine peatus oli saarega sama nime kandev Krki linn, saare tinglik pealinn. Kuna sadu ei tahtnud järgi anda, siis otsustasime, et veedame veits aega mõnes kaubakeskuses. Kerge mõelda, raske teha. Ega see 6000 elanikuga linnake nii suur ka polnud, et seal metsikult suuri šoppamispühamuid oleks leidunud. Ühe lõpuks leidsime – oli teine selline aleviku kaubamaja moodi – all toidupood, üleval paar riidekauplust ja apteek. Ketse osta ei soovinud ning ka kitlid jäid meist sinna rippuma, vaid toidupoest haakisime endale üht-teist korvi. Kuna päev oli pime, otsustasime seda šampusega eredamaks muuta. Aga seda õhtupoole. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Parklast välja sõites tekkis järsku uitmõte, et läheks õige spasse. Miks mitte. Kuid ka see plaan põrmustus, kuna selgus, et sealsete spade pooled atraktsioonid (sh basseinid) asusid välitingimustes. Ning niisama protseduuride võtmine 50%-le reisiseltskonna liikmetele huvi ei pakkunud. Ja puhas mõtegi sellest, et peaks ujukate väel praegu kuhugi välibasseini ronima, tekitas paanilist õudu. No väljas oli lihtsalt nii jahe.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-Uym9AI4lUt4/UFLkR8SjlpI/AAAAAAAAEdE/HMyIOcdKKic/s1600/DSC_2765.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-Uym9AI4lUt4/UFLkR8SjlpI/AAAAAAAAEdE/HMyIOcdKKic/s800/DSC_2765.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kõik oli ühtlaselt hall</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tagasi Baška poole sõites jäi meile juhuslikult ette üks põnev teeots. Nägime kohe linna külje all silti, mis näitas mäetipu suunas ja kus peal oli kirjas, et seal asub kotkaste reservaat. Sellised märgid töötavad loodushuviliste piltnike peal nagu palderjan kasside puhul – silmad lähevad pahupidi ja suunurka tekib vaht. No peaaegu nii. Aga juba tee sinna oli põnev. Kitsuke (1 auto laiune) teeriba, mis ronis lähedal asuva mäetipu suunas. Ühel pool autot oli statsionaarselt kivisein ja teisel pool mitu meetrit tühjus – eksimistolerants oli null. Tee kitsust ilmestas ka see, et paaris serpentiinikurvis auto ühe korraga välja ei keeranud. Tuli tagurdada ja siis edasi sõita. Tee lõppes ühe surnuaia parklas, iseenesest oleks saanud mööda kruusast rada veelgi edasi sõita, kuid seal tuli füüsiline piir ette – meie auto lihtsalt ei oleks järgmist kurvi suutnud läbida (ei oleks kuidagi välja keeranud). Võib-olla Daewoo Tico oleks sealt edasi läinud, kuid sellel masinal oleks ilmselt jällegi võimsusest puudu tulnud, sest kallak oli üsna järsk.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-RKEYdh4N1nk/UFLkZlN6RmI/AAAAAAAAEdE/s3pjQWFm1hY/s1600/DSC_2798.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-RKEYdh4N1nk/UFLkZlN6RmI/AAAAAAAAEdE/s3pjQWFm1hY/s800/DSC_2798.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sama koht, mõni aeg hiljem</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hoolimata hallist ilmast ning asjaolust, et kotkastest polnud siin haisugi, olid vaated sellelt kõrgelt kaljuveerelt vinged. Vähemalt sama vinged kui see tuul, mis seal puhus. Ümberringi paistsid tinahall Aadria meri ning kivised saared, taamal manner oma pilvedesse mattunud mäeahelikuga ning teisel pool, all orus, Baška linn. Mõtlesime endamisi, et kui nüüd homme klaariks lööks, siis tuleme siia tagasi, sest ilusa ilmaga kannataks siin ka veidike matkata. Plaanid peetud, sõitsime alla tagasi ja padavai meie majutuskohta.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-By1sdrXXE90/UFLkV1xlLtI/AAAAAAAAEdE/07OX6Hi_7wE/s1600/DSC_2768.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-By1sdrXXE90/UFLkV1xlLtI/AAAAAAAAEdE/07OX6Hi_7wE/s800/DSC_2768.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lummavad vaated Aadria merele ja Horvaatia rannikule</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span id="goog_1503996422"></span><span id="goog_1503996423"></span>See, mis järgmise tunni jooksul toimus, seda ei oska kuidagi isegi sõnadesse panna. Kuna väljas oli pime ja toas tuli põles, siis hoidsime kardinad ees, et igasugused kiibitsejad väljast kaeda ei saaks. Tegime endale ühe kiire snäki ning siis väikese uinaku ning kui pärast seda välja vaatasin, pidin peaaegu pikali kukkuma. Tunniga oli hallus väljast kadunud, taevas oli sinine (mõnede üksikute pilvedega) ja päike paistis. Kontrollisin üle – enda teada midagi hallutsinogeenset ei söönud. Ja isegi kui see kõik oli minu rikkis mõistuse vili, siis õnneks oli psühhoos täielik (st kõik meeled olid sellele allunud), sest rõdule astudes tundus, et ka temperatuur oli tõusnud oluliselt. No selge siis! Seda ei pidanud mitu korda ütlema – võtsime rannakraami ning ruttasime vee äärde. Oli küll tuuline (ning taamal paistis ka pilvi), kuid siiski soe ning vesi loomulikult polnud ka selle poole päevaga külmemaks muutunud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-mJc0OG_X5dQ/UFLkbW244ZI/AAAAAAAAEdE/DeL9xWyDnFs/s1600/DSC_2799.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-mJc0OG_X5dQ/UFLkbW244ZI/AAAAAAAAEdE/DeL9xWyDnFs/s800/DSC_2799.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kivised saared</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ujuma läksin taas ainult mina ning taas ujusin sinna ujumisplatvormi juurde. Seal ootasid mind ees meie Poola imbetsillidest majanaabrid (palun mitte teha järeldusi, nagu meil oleks midagi poolakate vastu – lihtsalt need konkreetsed kodanikud olid sellised puudulikud), kes loomulikult tegelesid oma põhitegevusega – lausjoominguga. Paar tükki nendest oli silmnähtavalt purjus, huvitav kuidas nad elusalt kaldale jõuavad? Oma ebameeldiva oleku korvasid nad muuhulgas kõva poolakeelse laulujoruga. Ei, joru kõlab kuidagi vaikselt (et keegi jorutab kusagil nurgas) – nad ikka laulsid kõvasti ja valesti ning mingeid sõnu lausa röökisid. Nende huilgamist oli isegi siis veel kuulda, kui kaldale tagasi jõudsin.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nagu mõni tund varem sai mõeldud (et kui selgemaks läheb, siis tuleme tagasi), sõitsime taas sinna Baška külje all (tegelikult küll ülal) asuvasse kotkareservaati. Nonii, nüüd oli hoopis teine tera! Vaated lahele ja mandrile olid palju vingemad. Taamal eemalduvad pilved lõid veel eriti laheda fooni. Ning mere värvus mängis sõltuvalt sellest, et kuhu poole vaatasid. Mandri pool oli tumedam, päikese käes heledam ning kui päike korra pilve taha läks, muutus vesi tinahalliks. Tõeline värvide mäng käis seal, iga minut olukord muutus. Piltnikule muidugi selline seis sobis väga, mistõttu fotoka katik klõbises pidevalt. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-Q64ARm379KU/UFLkUOnDKoI/AAAAAAAAEdE/5eouPzKMx-c/s1600/DSC_2766.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-Q64ARm379KU/UFLkUOnDKoI/AAAAAAAAEdE/5eouPzKMx-c/s800/DSC_2766.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kalmistu</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui tundus, et kõik asendid ja vaatenurgad on läbi pildistatud, siis hakkasime nägema ka muud kui Baška lahe vaateid. Selja taga asus meil üks vana kalmistu ning öeldakse, et surnuaed räägib päris palju riigi ja kultuuri kohta. Nagu pildilt näha, kasutab see kalmistu ohtralt betooni ja kive – kes on ehitanud suured mausoleumid, kes lihtsalt oma lähedaste hauaplatsi ära betoneerinud. Mida see siis inimeste ja kultuuri kohta räägib? Eks see peamiselt viitab katoliku usundile, kus sellised võimsad nekropolid moes on. Teisalt viitab see aga minu arust ka lihtsalt sellele, et siinne pinnas ei soosi teistsuguseid hauaplatse. Kivisse sa ikka ei raiu 2-3 meetri sügavust eendit, lihtsam on ehitada hoopis kalmuküngas.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-GjT5HPxeu7M/UFLkd7ColCI/AAAAAAAAEdE/NhiNJm692C8/s1600/DSC_2802.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-GjT5HPxeu7M/UFLkd7ColCI/AAAAAAAAEdE/NhiNJm692C8/s800/DSC_2802.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...manner, mis ägas raske pilvekoorma all..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga aitab sellest morbiidsest mõtisklusest. Ega me seal surnuaial kaua ringi ei tuuseldanud, võtsime hoopis kätte ja hakkasime piki mägiteed edasi jalutama. Meil mõttes ikkagi vasardas see, et siin kusagil on kotkaste reservaat ja äkki… Vaimusilmas kujutasime ette kuidas lõpuks jõuame mingile lagendikule, mis asub mäe tipus, mere kaldal ja kus kasvavad suured põlispuud. Seal põlispuude alumistel okstel istuvad erinevad kotkad. Mitte liiga lähestikku, et ikka ainult 1 kotkas ühte kaadrisse mahuks. Fooniks mahe õhtuvalgus, taustal siis meri ja mäed. Siis võib-olla veel mõned pildiseeriad „Mina ja kotkas oksal“, „Kotkas õlal“, „Kotkaga maletamas“ jne. <o:p></o:p> </span></span><br />
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Põhimõtteliselt kõik läkski nii – jõudsime mäe tippu, seal oli väike lagendik, oli ka põlispuid, vaated merele ja mägedele olid lummavad, fooniks mahe õhtuvalgus – ainult kotkaid ei näinud. Tegelikult ei näinud üldse linde ja loomi, kui nüüd paar kaasmatkajat välja arvata. Aga no missaärateed. Mingeid looduspilte tegime, neid näeb <a href="http://makanature.blogspot.com/2011/11/magitaimed-horvaatias.html">siin</a> ja <a href="http://makanature.blogspot.com/2011/11/okkaline.html">siin</a>.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-_IYLXz0wPSc/UFLkhc913VI/AAAAAAAAEdE/fg9qT6JIEDs/s1600/DSC_2846.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-_IYLXz0wPSc/UFLkhc913VI/AAAAAAAAEdE/fg9qT6JIEDs/s800/DSC_2846.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kivine maa</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Silmaga nähtav matkarada lõppes ühel platool, mis kõrgus mere kaldal. Kogu ümbruskond oli justkui peo peal – selgelt paistis kätte manner, mis ägas raske pilvekoorma all, mere pool oli ilm ilusam. Krki saare lõunaosa on ikka tõeliselt mõnus ja maaliline paik, tore, et siia sai tuldud. Seda ilu nautlesime seal päris tükk aega, alla hakkasime kobima siis, kui päike loojuma hakkas. Linna jõudsime juba pimedas.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuigi eilne õhtusöök üle-tee-restoranis oli olnud oivaline, siis sellegipoolest otsustasime, et täna teeme ise süüa. Selleks oli meil liha ja muud materjalid olemas ning tulemus tuli suurepärane. Kõrvale jõime seda kohalikku vahuveini ja pärast esimest sõõmu tundsime (piltlikult), kuidas rehavars taas otsaette lajatas. Ikka seesama reha – no ei leia sellist head veini siit. Isegi mullide lisamine ei ole suutnud maitset parandada, endiselt selline väga toores, robustne ja lame mekk oli man’. No kohe üldse ei õnnestu see veinitegu Balkanil. Või siis variant 2 – kohalikel on veinide osas absoluutselt teine maitse kui muul maailmal. Ei sellel õhtul ega ka hiljem ei ole me suutnud seda tuvastada, et kumb variant õige on. Pigem arvaks, et kaldub sinna esimesse – et lihtsalt ei õnnestu. Aga no ära me selle pudeli lahendasime ning kuna järgmisel päeval pea ei valutanud, siis kõige hullem peet see ka polnud.<o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-87406573871268716802011-09-10T13:28:00.000+03:002012-12-20T09:32:17.654+02:0020.09 - HR - Zadar<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Hommikul sai magatud jälle mehiselt, niipalju kui torust tuli. Ja sealt ikka tuli. Positiivne oli see, et vastupidiselt eilsele hommikule, täna ei sadanud. Negatiivne oli aga see, et oli endiselt pilvine ning kuumus (ja ka soojus laiemalt) oli kadunud. Väljas tervitas meid selline sombune sügisilm. Aga arvestades eilse päeva imelist muutust, ei lasknud me enda tujul langeda. Pealegi ootas meid ees üsna pikk sõit lõuna suunas, kus võis olla hoopis teistsugune ilm (võis muidugi ka mitte olla). Ilmateate järgi oli igatahes Dubrovnikus näiteks 34 kraadi sooja ning pilvitu.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-CpAc8kWByUY/UFLkfTPOWEI/AAAAAAAAEdE/XJBmtdoI64M/s1600/DSC_2822.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-CpAc8kWByUY/UFLkfTPOWEI/AAAAAAAAEdE/XJBmtdoI64M/s800/DSC_2822.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">"...tõeline kontrastide mäng..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Selleks, et sõita lõunasse, pidime aga esmalt sõitma põhja, sest Krki saart ühendas mandriga üks ja ainumas sild. Pakkisime oma kraami kokku ja asusime teele. Kõrgematelt kohtadelt hästi silma paistvad pilvefrondid ja kohatine päike tekitasid kohati päris vägevaid looduslikke vaatepilte. Oli tõeline kontrastide mäng – sünkjasmust ja selgepiiriline pilvekogum (mille all maa/vesi oli praktiliselt pimeduses) vs heledamad ja helgemad laigud. Kuigi pildid on väga sünged, siis reaalselt vihma ei sadanud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-LDMmQrYhZIs/UFLkjMRMV8I/AAAAAAAAEdE/6IHgP5AxHnQ/s1600/DSC_2855.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-LDMmQrYhZIs/UFLkjMRMV8I/AAAAAAAAEdE/6IHgP5AxHnQ/s800/DSC_2855.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Teel lõunasse</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Mandrile jõudes keerasime auto nina uuesti lõuna poole ja tee hakkas piki rannikuäärt loogeldes vaikselt kõrgust koguma (eilse päeva eelviimasel pildil on see ülespidi kaldega teeviir ka hästi näha). Sõit toimus päikese käes ja ka kraadiklaas hakkas hüppeliselt suuremaid numbreid tuvastama, kuid mere ja saarte kohal oli endiselt pilvine. Ka teisel pool, mägede kohal, võis aimata pilvemütse. Kogu see kaldapealne tee oli tegelikult väga maaliline, mis sundis jälle ja jälle kinni pidama, et pilti teha või siis niisama, silmitsi, seda kaunidust endasse imema. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Ühel hetkel pidime tegema aga valiku – kas jätkata piki rannikut ja veeta terve tänane päev rahulikult sõites (kiirus praktiliselt üle 60-70 km/h ei ulatunud tänu asulatele ja aeglastele sõidukitele) või siis sirgata üle mägede, kus asus kiirtee ja ka üks rahvuspark. Valisime viimase. Kuigi mägedest paistev hallus väga seda ei lubanud, et Pltivice Rahvuspark meie teekonnale sisse võtta, siis vähemalt saaksime kiiresti selle sõidupäeva tehtud ja võib-olla jõuaks pärastlõunal veel midagi asjalikkugi teha. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Sq_bLVu7JyQ/UFLkmyX25rI/AAAAAAAAEdE/fUW51B2LDlg/s1600/DSC_2868B.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-Sq_bLVu7JyQ/UFLkmyX25rI/AAAAAAAAEdE/fUW51B2LDlg/s800/DSC_2868B.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Velebiidi mäestik</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Aga selleks, et liikuda kiiresti, tuleb liikuda esiti aeglaselt. Kui sai mainitud, et tuleb minna üle mägede, siis mõtlesin seda otseses mõttes. Esmalt tuli kruttida kitsaid serpentiinepidi mäetippu ja siis sealt teiselt poolt jälle alla. See tee tuletas taas meelde, et miks me vihkame matkaautosid ja –kärusid. Need on saatana poolt loodud õiglaste ja ausate inimeste ahistamise põrgutõllad. Kui 80 km/h alas sõidetakse 30-40-ga ning poole tunni jooksul ei ole ainsatki kohta möödumiseks (sest serpentiinidel sa mööda ei sõida kuigi matkaauto jõudlus on tõusudel katastroofiline), siis tekivad…tekivad pahad mõtted. Maandasime pingeid sellega, et pidasime tihedaste kinni ja vaatasime, et mida meile näidatakse – isegi halli ilmaga võivad mäed olla vaimustavad, eriti kui taamal paistab meri. Siis tekib selline eriti „väikese mutri“ tunne kui avarust on järsku nii palju.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-rSKvinccL-A/UFLkocCSMsI/AAAAAAAAEdE/CxRXfZ4kehY/s1600/DSC_2875.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-rSKvinccL-A/UFLkocCSMsI/AAAAAAAAEdE/CxRXfZ4kehY/s800/DSC_2875.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">"...paistis kogu Aadria mere rannik kui peo peal."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kui tee jõudis mäe tippu, siis paistis kogu Aadria mere rannik kui peo peal. Aga… seal oli selline tuul, et sõna otseses mõttes pidi pikali puhuma. Pole ka ime, sest ühel pool oli avameri ja teisel pool sisemaa – meie seisime nende kahe vahel oleva mäe tipus asuvas tuulekoridoris. Tuul oli nii kõva, et ei kuulnud mida kõrval seisev inimene rääkis. Auto õõtsus parklas seistes päris kurjakuulutavalt. Kui lisada veel siia juurde see, et väljas oli 12 kraadi (mis tuulega võimendus sinna miinuskraadideni), siis hoolimata võimsatest vaadetest, neid väga kaua nautida ei kannatanud. Lõpuks lausa jooksime autoni, sest näpud hakkasid vaikselt jäätuma. Aga mõned klõpsud saime.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Mäest alla sõitmine väga palju kiiremini ei läinud, tänud nendele eelpool mainitud saatanasigitistele. Aga vahet pole, meil oligi vaja mõttetööd teha – minna Pltivice rahvusparki või ei. Kuigi otseselt endiselt ei sadanud, siis hall ilm ja madalad temperatuurinäitajad viisid meid lõpuks selleni, et sõitsime pargi poole viivast teeotsast mööda ning jõudsime peagi Zagrebit Splitiga ühendavale kiirteele, suunaga Spliti poole, eesmärgiks Zadari linn.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-NNyJwdFhoSQ/UFLkqLnAjXI/AAAAAAAAEdE/iptwTKlDH48/s1600/DSC_2889.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-NNyJwdFhoSQ/UFLkqLnAjXI/AAAAAAAAEdE/iptwTKlDH48/s800/DSC_2889.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kuivanud sõnajalgade väljad </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kiirtee lookles sisuliselt piki tühermaad. Dinaari Alpid, mis rannikul sõites olid vasemal käel, olid nüüd paremal käel. Tühermaad ilmestasid kuivanud sõnajalgade väljad ja üksikud puud, vahepeal tuli lausa selline Aafrika savanni tunne peale, kui aknast välja vaatasid. Siis läks pilk termomeetrile ning ikkagi Euroopa, mis Euroopa. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Muide tee ise oli ideaalses korras ja lubatud 130 km/h oli pigem selline võimaluse alahindamine. Liiklus praktiliselt puudus ja sõitu ilmestasid pikad, sirged lõigud. Kuigi olime ühed vähestest liiklejatest teel, siis samas olime ka ühed aeglasematest. Sajakolmekümnesest piirkiirusest kinnihoidmine pani kaasteelised meist aeg-ajalt mööda vuhisema. Samas olime puhkusel, kiiret polnud (kui sellise kiiruse puhul on kohane nii üldse öelda). Hinna mõistes oli antud kiirtee Euroopa keskmisel tasemel – vanas rahas ca 1EEK/km.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-9OlVFK1fSAo/UFLkryel1nI/AAAAAAAAEdE/wWZGAL4D9zY/s1600/DSC_2907.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-9OlVFK1fSAo/UFLkryel1nI/AAAAAAAAEdE/wWZGAL4D9zY/s800/DSC_2907.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Justkui Aafrika :)</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Meie tee Zadarisse lõppes 5,6 kilomeetri pikkuse tunneli läbimisega. Teisel pool tunnelit oli hoopis teine ilm. Pilvede ja sombususe asemele säras siin päike ning temperatuur tõusis hoobilt üle 20°C, jälle tuli peale suvine tunne. Mis aga ei muutunud, oli tohutu tuul. Seda iseloomustab näiteks asjaolu, et tuule tõttu oli kiirteel kiirust lõiguti piiratud 60 kilomeetrini tunnis. Ning ka 60-ga sõites muutus auto osadel kurusid ületavatel sildadel äärmiselt kergeks. Kõikumisest ei hakka rääkimagi, päris karm oli, tõmbasime tee kõige parempoolsemasse ritta ära. Seega oli võimas torm, aga ilus ilm.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Käigu pealt tegime otsuse, et kuna kellaaeg varajane ning ilm suhteliselt ok (kui tuul välja arvata), siis ei sõida mitte Zadari linna vaid vaatame üle siinsamas asuva Paklenica rahvuspargi. Enne tuli aga kiirteetolli putkas tasuda sõidu eest. Kuna „<i>Dobredan</i>“ (tere) ja „<i>Hvala</i>“ (aitäh) olid meil juba selged ning venekeelsed numbrid töötasid väga hästi, siis saime „kohalikus keeles“ suurepäraselt hakkama. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kohe pärast tolliputkat premeeriti meid imekauni vaatega ühele lahesopile, ümber mille tee sinna rahvusparki läks. Pargi väravasse jõudes aga otsustasime rahvuspargi külastamise osas ringi. Mägede vahelt paistsid pilved ning lootes ilmaennustuse õigsusele (et homme tuleb väga ilus ilm), leppisime pärast pisikest vaidlust kokku, et teeme selle treki ikkagi homme. Niisiis – tänasesse menüüsse ilmus </span><span lang="DA" style="font-size: small;"><a href="http://www.tzzadar.hr/en"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Zadari linn</span></span></a></span><span lang="ET" style="font-size: small;">, ega’s päeva saa raisku lasta. Õnneks asus linn mõnekümne kilomeetri kaugusel, seega väga palju ei pidanud tühja sõitma. Poole tunni pärast otsisime juba Zadari vanalinnas parkimiskohta, mille ka lõpuks leidsime.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-a4dBVkAs_qQ/UFLkw4Bg81I/AAAAAAAAEdE/7ayi3KbMhEk/s1600/DSC_2932.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-a4dBVkAs_qQ/UFLkw4Bg81I/AAAAAAAAEdE/7ayi3KbMhEk/s800/DSC_2932.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Püha Donatuse kirik Zadaris</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Autost välja astudes tabas meid mõnus soojus (+25°C), kuid pilvine ilm. Pilvi oli, kuid sadu jälle polnud. Mis oli tore. Tumedad pilved ja heledast kivist vanalinna hooned võimaldasid teha väga kontrastseid ja efektseid kaadreid. Kontrastiderohke on ka Zadari ajalugu.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">Iidne nimi selles paigas olnud asulal oli Iadera, mille päritolu pole kahjuks teada. Kuna dalmaatsia keeles hääldub Ja- nagu Za-, siis varasel keskajal oligi Zadera linn sündinud. Eri keeltes on nimetatud paika erinevalt (Jadharast Zarani), kuid Zadar on kokkuvõttes püsinud.<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">Linn asub neemel, mis kunagi oli mandrist sügava vallikraaviga eraldatud – tänaseks on kraav kinni aetud. Juba kiviajal leidsid inimesed, et see paik on elamiseks ja kiviaja tegemiste tegemiseks hea paik ning sellest saadik ei ole tagasi vaadatud. Üheks oluliseks plussiks Zadari asukoha juures on selle sobilikkus sadamaks – linna eraldavad merest 2 saart, mis käituvad naturaalse lainemurdjana. Seda olukorda on edukalt ekspluateerinud kõik rahvad, kes linnas elanud. Sealhulgas ka liburnlased, kes olid merega väga sina peal ning kasutasid oma oskusi muuhulgas selleks, et kolmandatele isikutele kuuluvatelt meresõiduvahenditelt seal veetavaid materiaalseid hüvesid mittelegaalsel teel omastada. Ehk siis oldi ka piraadid, kes röövisid laevu. Zadarist sai keskus, kus siis kokku krabatud kraam foiniiklastele, etruskidele, kreeklastele ja teistele Vahemere rahvastele pähe määriti.<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-3nitVSttPjI/UFLky6SkluI/AAAAAAAAEdE/SsrNJSoBsRI/s1600/DSC_2934.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-3nitVSttPjI/UFLky6SkluI/AAAAAAAAEdE/SsrNJSoBsRI/s800/DSC_2934.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Püha Maarja kirik, esiplaanil Foorumi varemed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">Meie ajaarvamise nullpunkti paiku sai linnast Rooma Impeeriumi osa ning tänu oma asukohale jõukus jällegi voolas linna. Ehitati foorum, termid, kanalisatsioon, 40km pikkune akvedukt ning palju muudki, kuigi Zadar polnud kaugeltki olulisim linn Dalmaatsia regioonis. Kolmandal sajandil lõi õitsele ka kristlus. Kogu see heaolu kestis aga kahjuks ainult paarsada aastat, sest siis langes Rooma Impeerium, tullid hunnid, tulid sõjad. Ida-Gooti kuningriigi all lakkas Zadar praktiliselt eksisteerimast - kõik hea, mis oli loodud, varises vaikselt põrmu. Ning nagu sellest veel vähe oli, siis 6.-l sajandil raputas piirkonda maavärin, mis pühkis linnast praktiliselt kõik olulisemad vana-rooma ehitised.<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">Linn hakkas taastuma alles keskaja alguses, Bütsantsi keisririigi all. Keskenduti kalapüügile ja merekaubandusele ning see tõi ka edu, kuid vihane konkurent – Veneetsia – oli üsna lähedal. <o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-HqVnhTcxg_c/UFLk7qKIypI/AAAAAAAAEdE/IZCzdy_vnrM/s1600/DSC_2954.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-HqVnhTcxg_c/UFLk7qKIypI/AAAAAAAAEdE/IZCzdy_vnrM/s800/DSC_2954.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Zadari vanalinn ja...</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">10.-l sajandil võtsid horvaadid linnas võimu üle. See sai teoks tänu sellele, et aastatega olid zadarlastel tekkinud tugevad ärisidemed sisemaa horvaatidest talunikega ning koos kaubaga tulid Zadarisse ka horvaadid. Lõpuks olid nad hõivanud kõik olulised positsioonid ning nii oligi. Aga õnne see õuele ei toonud, sest veneetslastele ei andnud see linn rahu ning seetõttu toimusid ka pidevad rünnakud. 1202 jõuti nii kaugele, et linn praktiliselt hävitati (taas) ja peale selle jäädi veel ka veneetslaste mõjutsooni. Selline pidev kemplemine kestis sajandeid, mille jooksul toimus ka siiski teatav areng. Kaubandusega äri tegevad horvaadid arendasid jõudumööda ka oma kodulinna ning näiteks aastal 1396 loodi Dominiiklaste Ordu poolt ülikool (mis on tänini Horvaatia vanim).<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-oO7zctY1Qyo/UFLk-DXjiVI/AAAAAAAAEdE/PsoNkzQosbw/s1600/DSC_2959B.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-oO7zctY1Qyo/UFLk-DXjiVI/AAAAAAAAEdE/PsoNkzQosbw/s800/DSC_2959B.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">...uuslinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">16-17 sajand tulid oma matti võtma türklased, see muutis oluliselt kogu linna väljanägemist. 40 aastaga ehitati võimas kindluste ja vallide süsteem, mis tegi Zadarist Dalmaatsia suurima kindluslinna. Türklased küll linna kätte ei saanud, kuid pidev oht 150 aasta jooksul pani Zadari närbuma nii rahvaarvult kui jõukuselt. Pööre tuli 18. sajandi lõpul, mil veneetslased ta jälle oma kaartidelt üles leidsid. Linna saadeti juhtima uus piiskop ning see võttis asja käsile. Väga kaua tegutseda ta ei saanud, sest Veneetsia võimu langemisega, liikus Zadar Austria impeeriumi rüppe, kuid see ei peatanud arengut. Linn oli tollel ajal selge Dalmaatsia keskus.<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span style="font-size: small;"><i><span lang="ET">Mis selle linna puhul veel huvitav on, et pärast Esimest Maailmasõda jäi linn itaallastele. Tekkis väike Itaalia enklaav Horvaatia rannikul ning seda tänu sellele, et enamik elanikest olid Itaalia päritolu. Sellele tehti lõpp II MS järel, mil kõik lapsed saadeti päevapealt horvaadikeelsesse kooli ja asi mutt. Selline jõuline „integratsioon“ viis selleni, et täna koosneb itaaliakeelne kogukond Zadaris mõnest sajast inimesest.<o:p></o:p></span></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-glAImxHaUpc/UFLk5OV3TmI/AAAAAAAAEdE/XvdrTSjbok4/s1600/DSC_2949.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-glAImxHaUpc/UFLk5OV3TmI/AAAAAAAAEdE/XvdrTSjbok4/s800/DSC_2949.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Püha Donatuse kirik ja kellatorn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Linna olulisimad vaatamisväärsused olid (kindlasti turistile mõeldes) sobivalt koondunud keskplatsi äärde. Siin olid vana roomaaegse foorumi varemed ning 2 suurt kirikut. See pildilt paistev ümarate vormidega kirik (Püha Donatuse kirik) tundus piisavalt huvitav selleks, et sammud sinnapoole seada. Sisse astudes saime kohe mitme üllatuse osaliseks – esiteks küsiti piletiraha ja teiseks selgus, et see polegi enam väga kirik. See kirik on olnud mitte-kirik ka teistel aegadel. Veneetslaste ja türklaste valitsusajal oli siin ladu, samuti prantsuse ja Austria võimude all. Pärast II MS oli see hoone lühiajaliselt muuseum ja pärast seda muutus Püha Donatus kontsertide korraldamise paigaks. Ehk siis tegelikult on tegemist laohoonega, mida on hooti kasutatud ka pühakojana ja kunstitemplina.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-4vUaORvOC8k/UFLk2yfH05I/AAAAAAAAEdE/0W5lfyh2fYU/s1600/DSC_2946.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-4vUaORvOC8k/UFLk2yfH05I/AAAAAAAAEdE/0W5lfyh2fYU/s800/DSC_2946.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Audiokunstiteos 1</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Meie külastamise ajal oli sinna püsti pandud üks audioekspositsioon, mis lausa kargas näkku ja kõrva. Kui nüüd kujutate ette kolmekorruselist suurt ja vanaaegsest kirikuhoonet, mis on keskelt tühi ning lisate sinna väga hea akustika ja moodsad heliinstallatsioonid, siis tulemuseks on…on…midagi kohutavat ja kõrvulukustavat. Kuidas seda kirjeldada? Nendest installatsioonidest on ka siin pilt. Kui hoolikalt vaatate, siis selle kettakese peal on kümneid metallpulkasid, ketas ise pöörles ja kõik need pulgad kolksusid kord üht, kord teistpidi vastu neid metallseinu (loomulikult mitte ühe korraga). Ja neid installatsioone oli vast paarkümmend! Kajavas kirikuhoones! Tunne oli selline nagu oleks seisnud ühes suures metallist tünnis ning paarsada seppa taovad järjepidevalt suurte väikeste haamrikestega vastu tünniseinu. Näituse pealkiri oleks vabalt võinud olla: „Kuidas tappa pohmellis inimene 10 sekundiga?“ See oli kohutav kakofoonia, midagi nii ebameeldivat polnud ma kuulnud pärast Luci & Ane „Pannkoogilaulule“ sattumist Alo-TV-s. Kuna hoone ise oli huvitav, siis käisime küll piineldes kõik need korrused läbi, kuid selle eest veel raha võtta – sadistid!<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-8QAsUar6ohE/UFLk0o7O8UI/AAAAAAAAEdE/Hc4drDz8SiQ/s1600/DSC_2943.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-8QAsUar6ohE/UFLk0o7O8UI/AAAAAAAAEdE/Hc4drDz8SiQ/s800/DSC_2943.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Audiokunstiteos 2</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Hoopis lahedam oli kellatorn. Kuigi need peahoone „kellad“ tegid meid üsna hellaks, eeldasime, et kellatorn on veidi rahulikum paik. Ning õnneks ei olnud see arvamus ekslik. Kilinat-kolinat seal ei olnud, oli vaid üks suur turnimine, mille eest tasuti siis Zadari panoraamvaatega. Tjah, see vanalinn mahtus ilusti ühele väikesele saarekesele ära, taamal aga paistis selline tavaline, sotsialismiaja mõjudega linn. Endiselt lisas vaatepildile kõvasti efekti pilvine taevas.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Nüüd kui „olulised toimetused“ tehtud, soetasime enda jahutamiseks jäätisetuutud. Tõeliselt palav oli. Horvaatia on jäätisekultuuriga samal tasemel Itaaliaga st on ohtralt Jäätisepoode ning müüakse samamoodi väga suures valikus erinevaid pehmejäätiseid. Ning 5 kuna eest (alla 1 euro) lastakse suur tuutu ikka mõnuga seda väga maitsvat külmunud maiust täist. Ei koonerdata nagu mõnes kohas – a la kriimustatakse jäätisekulbiga õrnalt jäätisevanni pealmist kihti ja siis määritakse see siidõhuke „jäätisepall“ tööstusliku vahvlituutu äärtele, tekitades niiviisi illusiooni vahvlijäätisest. Kui korra hambad sisse lööd, vajub see jäätiseunistus sisinal kokku ning jääb vaid tühi vahvel ja pisar silmanurgas.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Jäätise kõrvale jalutasime veel veidi seal vanalinnas ringi. Uurisime Rooma foorumi jäänuseid, vaatasime kirikuid, vanu maju, inimesi (nii noori kui vanu) ja tundsime lihtsalt elust mõnu. Ühel hetkel tuli aga joon alla tõmmata, sest parkimisautomaadile antud raha eest soetatud piletile märgitud aeg hakkas kätte jõudma. Trahvi ei viitsinud saada ning selle tõenäosus oli siin 100% lähedal, sest 2 kontrolöri patrullis pidevalt seda kaldaäärset teed pidi, kuhu oma sõiduki jätsime. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-lbUTuXuGL5M/UFLlm_1BhSI/AAAAAAAAEdE/RohcFLHlPlM/s1600/Paklenice+1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="364" src="http://4.bp.blogspot.com/-lbUTuXuGL5M/UFLlm_1BhSI/AAAAAAAAEdE/RohcFLHlPlM/s1200/Paklenice+1.jpg" width="820" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kaunis lahesopp</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Tegime otsuse, et sõidame ööseks sinna Paklenica rahvuspargi sissepääsu lähedale, et hommikul kohe matka alustada (kui Jumal ilma annab). Sõitsime niisiis uuesti tagasi ning juba kolmandat korda ümber selle lahesopi, millest varem juttu oli. Muutunud oli see, et tuul oli läinud veel rajumaks ja seetõttu jooksid vee peal valged vahutordid nagu väikesed lambakesed ning silm seletas ka vähemalt kolme vesipüksi. Auto rappus päris kõvasti, no ikka torm täie raha eest. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-OMpz3lUaHaY/UFLlFUeLnXI/AAAAAAAAEdE/RDNtQxebrbA/s1600/DSC_2998.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-OMpz3lUaHaY/UFLlFUeLnXI/AAAAAAAAEdE/RDNtQxebrbA/s800/DSC_2998.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Süütuna paistev kummitushotell</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Paklenica rahvuspargi sissepääsu lähedal asuvates asulates majutuskohti jagus. Esimeses, kus kinni pidasime, ei näkanud. Hotell paistis küll täiesti tühi olevat, kuid meile öeldi, et vabu kohti pole. Kurat, sama asi, mis Krki saarel – selline asi hakkab juba vaikselt enesehinnangut kahjustama. Õnneks järgmises kohas meie tagasihoidlikud persoonid hotelliomanikus jälestust ei tekitanud, mistõttu 20€ tasumise tingimusel anti meile toa võti.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-V63gg2crmnE/UFLk_sM7l0I/AAAAAAAAEdE/IUqKCbHMsrI/s1600/DSC_2991.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-V63gg2crmnE/UFLk_sM7l0I/AAAAAAAAEdE/IUqKCbHMsrI/s800/DSC_2991.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Tuumapäikese loojang</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Kui nüüd päris aus olla, siis saime selle raha eest terve kolmekorruselise maja. Nii öelda vastuvõtt (loe: mingi mutike ühe väikese maja verandal) asus hotelli kõrval ning hotellihoone ise oli täiesti tühi. Ei ühtki hingelist – 20 apartemendiga maja ning meid viidi kolmandale korrusele kõige tagumisse tuppa. Hmm…Ei saaks öelda, et me nüüd ülemäära õndsad olime selles kummituste hotellis. Tuletan meelde, et väljas möllas torm, mis tähendas seda, et igal pool käis mingi vilin, vahest ka kolin ja nagin ning mingi toa aknaluugid olid kinnitamata ja need kolksusid vahet pidamata. Alati oleme hotellidesse jõudes mõelnud nii, et loodetavasti pole meie tiivas palju inimesi (st lärmakaid naabreid). Seekord ei oleks paarist kraaklevast naabertoa elanikust ära öelnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;">Aga oli ka positiivseid külgi. Rõdul serveeriti meile võimast tuumapäikese loojangut ning toas (meie endi poolt valmistatud) maitsvat õhtusööki ja -jooki. Siiski väga pikalt ei viitsinud jaurata – toitained makku ja tuli surnuks. Mida kiiremini magama jääme, seda kiiremini hommik tuleb. Kui tuleb. Igatahes oma kompsud lükkasime ukse ette, mis ehk annab mootorsaemõrvari puhul paar lisasekundit reageerimiseks. Samas vaikselt ikka lootsime, et saame homme näha kaunist Paklenica rahvusparki. Asi lahenes üsna positiivselt – mina magasin ja abikaasa valvas terve öö minu und ja ust. </span><span style="font-size: small;">:P </span><span lang="ET" style="font-size: small;"><o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-56600717484209431232011-09-10T13:27:00.000+03:002013-01-09T09:13:53.049+02:0021.09 - HR - Paklenica RP, Šibenik<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-5Mt2B4EsHB4/UFLlCVUgZhI/AAAAAAAAEdE/Tok4IY1Kk1s/s1600/DSC_2997.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-5Mt2B4EsHB4/UFLlCVUgZhI/AAAAAAAAEdE/Tok4IY1Kk1s/s800/DSC_2997.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Suurepärane suveilm ja kivine maa</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<div style="text-align: left;">
<span style="font-size: small;"></span></div>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hommikul avasin silmad üsna varakult. Kiired tähelepanekud – pea oli veel keha küljes, samas seisus olid ka kõik jäsemed, kuuliauke kerest ei leidnud ning ärkasin samas voodis, kuhu olin õhtul magama läinud. Seega nende kaudsete tõendite abil võis järeldada, et midagi hullu ikkagi selles kummitushotellis öösel ei toimunud. Ning isegi kui toimus, siis nende toimingute tagajärjed koheselt ei avaldunud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-LWaxZ_qoAI8/UFLku5xkdhI/AAAAAAAAEdE/X_Gg769yiQg/s1600/DSC_2925.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-LWaxZ_qoAI8/UFLku5xkdhI/AAAAAAAAEdE/X_Gg769yiQg/s800/DSC_2925.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="DA"><span lang="ET">Paklenica Rahvuspargi</span></span><span lang="ET"> sissepääs</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kui nüüd selliseid negatiivseid arenguid isiklikus plaanis ei esinenud, siis samas oli olnud palju positiivseid arenguid väliskeskkonnas. Akna ja aknaluukide tagant leidsime suurepärase suveilma – pilvi polnud, oli kuum ja täiesti tuulevaikne hommik. Suurepärane! See tähendas seda, et olime teinud eile ikkagi õige valiku, et jätsime rahvuspargi külastuse tänaseks. Tegime kiirelt termosetäie kohvi ning ostsime üle tee asuvast ärist pirukaid ja saiakesi ning peale kiiret linnupetet vurasimegi </span><span lang="DA"><a href="http://www.paklenica.hr/"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Paklenica Rahvuspargi</span></span></a></span><span lang="ET"> sissepääsu poole. Sealt soetasime endale pileti ja teadmise, et ilmaennustus tänaseks lubab rahvuspargi territooriumil päikest, päikest ja veelkord päikest. Selles mõttes on lokaalne ilmaennustus äärmiselt oluline, et siin mägedes võib matkata mitu päeva järjest ning lisaks lihtsatele trekkimisradadele on Paklenicas hulgaliselt võimalusi ka mägironijatele.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;">
<img border="0" height="235" src="http://1.bp.blogspot.com/-mW0060H98MI/UOXgt4x8QoI/AAAAAAAAFdc/B__kVKci6kQ/s800/7+-+Paklenica+rahvuspark.jpg" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;" width="320" /></div>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Paar kilomeetrit sissepääsust edasi sai autotee otsa ning algasid mägirajad. Pakkisime siis ennast võimalikult kergeks (no fotokat, vett ja söögikraami ei saanud maha jätta) ning asusime teele. Vaated olid kohe väga vinged – kõrged kaljud ümberringi, sinine taevas ja kohatised metsasalud. Rohelust oli tegelikult ikka üsna palju. Kusjuures panime kohe alguses tähele, et suurem mass ei asutanud end mitte matkarajale vaid hakkas hoopis end piki kaljuseinu üles vinnama. Neid kohti, kus seda teha (st kus olid nöörikinnitused kaljus juba olemas) oli kümneid – erinevate raskusastmete, pikkuste ja võimalustega. Sama erinevad olid ka „ämblikmehed ja –naised“. Osad sõna otseses mõttes käisid veel ringi raamatuga ja eesmärk oli vallutada 15-20 meetri kõrgune sein, endal jalad värisemas ja mitu köit küljes (julgestaja nii all kui ülal). Teised võtsid selliseid madalaid obstaakleid pool joostes, ilma nööre kinnitamata ja sihtisid kaljude kõrgemaid tippe. Mingi hulk kaljuronijaid oli oma päeva alustanud ikka väga vara, sest meie sinnajõudmise ajaks (enne kella 10-t hommikul) kannatas neid vaadata ainult binokli abil – juba nii kõrgele olid nad jõudnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-MLw2f5-qhuo/UFLlJD1e9QI/AAAAAAAAEdE/hXSddG_Fd-Q/s1600/DSC_3000.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-MLw2f5-qhuo/UFLlJD1e9QI/AAAAAAAAEdE/hXSddG_Fd-Q/s800/DSC_3000.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="DA"><span lang="ET">Paklenica Rahvuspark</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna meis sellist kaljuseinal nööri otsas kõlkumise pisikut ei leidu, siis jäime sissetöötatud teeradadele. Ärge arvake, et need nüüd ülemäära lihtsad olid – tõusunurk oli ikka päris kõva ja seal kividel kõndimine vajas olulisel määralt ettevaatust, et jalga ära ei nikastaks. 15 minutiga tõmbas ikka klapi korralikult kinni, nii et tuli iga natukese aja tagant teha väike paus. Aga miks mitte – kui ümbrus muutus ühe kaunimaks ja kaunimaks. Võib ju puhata küll.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-5VBWfiS1A_w/UFLlRdWzA0I/AAAAAAAAEdE/xxM0TEZAUNY/s1600/DSC_3027B.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-5VBWfiS1A_w/UFLlRdWzA0I/AAAAAAAAEdE/xxM0TEZAUNY/s800/DSC_3027B.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...ümbrus muutus ühe kaunimaks ja kaunimaks."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tänu kuumusele läks vett meeletus koguses ja peagi hakkasime muretsema, et seda nii vähe kaasa võtsime (kokku 3 liitrit). Õnneks oli pärast esimest rängemat tõusu üks allikakoht, kus sai veevarusid karge mägiveega täiendada. Pärast seda läks tee mõneks ajaks ka oluliselt laugemaks, mistõttu sai (loe: oli jaksamist) rohkem hakata ka ümbrust jälgima ja eluslooduse märke otsima. Siin rahvuspargis peaks ju leiduma üle 1000 taimeliigi (millest ca 100-t näed ainult siin), üle 100 linnuliigi, hulgaliselt erinevaid roomajaid ja kahepaikseid ning ka imetajaid (lubati muuhulgas ka karu). Need viljakad Mala Paklenica ja Velika Paklenica kanjonid on elusloodust enda suunas tõmmanud juba väga pikka aega – esimesed inimeselaadsed olendid möllasid siin ringi juba paleoliitikumi ajal.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-DZ2SYqeH53I/UFLlTZwMOgI/AAAAAAAAEdE/BnEFyT_Tq7I/s1600/DSC_3082.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-DZ2SYqeH53I/UFLlTZwMOgI/AAAAAAAAEdE/BnEFyT_Tq7I/s800/DSC_3082.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="DA"><span lang="ET">Balkani rohesisalik</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Esialgu jäi mede saak lindude-loomade nägemise osas suhteliselt tagasihoidlikuks. Binokliga mõningaid nägime, kuid pildile väga ei saanud. Ühel hetkel muutus tee kaldenurk taas väga järsuks ning just see lõik tõi loodusehuvilistele fotograafihakatistele rõõmu. Üles minnes jäi meie teele üks vilgas </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/11/balkani-rohesisalik-lacerta-trilineata.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Balkani rohesisalik</span></span></a></span><span lang="ET"> ning mitu mitte nii efektse värvigammaga sisalikku ja alla tulles poseeris meile täies pikkuses </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/12/coluber-gemonensis.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Balkani piitsmadu</span></span></a></span><span lang="ET"> (meie enda tõlge). Me eeldame, et oli see mittemürgine liik - niiviisi mõeldes on meil lihtsam edasi elada, sest vehkisime oma fotokaga suhteliselt tema lähedal. Kuna kodanik piitsmadu ennast segada väga ei lasknud meie kohalolekust, siis sättisime üles statiivi, vahetasime fotokal objektiive, proovisime erinevaid võttenurki ja kadreeringuid. Tükk aega mässasime seal ning lõpuks olime väga rahul. Näiteks üks lähipilt on selline, kus mao silma sisse suumides paistavad sealt selgelt ja äratuntavalt kaks tüüpi kaamera ja statiivi taga. </span>:)<span lang="ET"> <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-opo2prgjRAg/UFLlXqfpFLI/AAAAAAAAEdE/Nty9RJHhpjo/s1600/DSC_3110.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-opo2prgjRAg/UFLlXqfpFLI/AAAAAAAAEdE/Nty9RJHhpjo/s800/DSC_3110.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kaunid vaated</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga see madu oli siis alla tulles, jutt jäi poolel sinna, kus me alles vantsisime ülesmäge. Viimane pikk tõus oli tohutult kurnav. Kui varasemad järsud tõusud olid serpentiinid, siis see jupp läks otse mäkke. Serpentiini puhul on see tore faktor, et lõigud on lühikesed ja järgmisse kurvi jõudes tekib tunne, et „jälle üks lõik selja taga“. Ehk siis iga natukese aja tagant on selline väike eduelamus ja see annab tuge. Siin aga oli üks pikk-pikk tõus, mille lõpp paistis nii kauge ja kättesaamatuna. Lõpuks me sinna ka jõudsime, kuid olime üsna läbi. Palavuse ja päikese eest enam varju ei leidnud, kuigi vaated endiselt aitasid rasketest momentidest üle saada. Olime juba jõudnud sellisesse kõrgusesse, kus mets enam väga silmale ette ei jäänud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-TpO2igt7ED8/UFLlZVLtwWI/AAAAAAAAEdE/PpnhB1QJ2hU/s1600/DSC_3154.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-TpO2igt7ED8/UFLlZVLtwWI/AAAAAAAAEdE/PpnhB1QJ2hU/s800/DSC_3154.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="DA"><span lang="ET">Balkani piitsmadu</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peagi pärast seda rasket tõusu tuli järgmine puhkepeatus – laudade, vee ja puhkemajaga (mägironijate jaoks), üks selline söögikohaga majake oli vahepeal veel. Lisaks meile, oli seal puhkemaja juures veel 5-6 inimest. Selles mõttes oli see matkarada tore, et kuigi inimesi liikus, siis tegelikult olime tihtipeale ka üksi. Päris sellist tunnet ikka ei teki nagu ilusa suveilmaga Taevaskojas, kus liigud koos massidega.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-GePJpsyP_6k/UFLlbI-8CDI/AAAAAAAAEdE/adwxV8diTpc/s1600/DSC_3182.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-GePJpsyP_6k/UFLlbI-8CDI/AAAAAAAAEdE/adwxV8diTpc/s800/DSC_3182.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Valguses ja varjus</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Paklenica mägihüti juures otsustasime, et siit enam edasi ei lähe. Olime juba teel olnud 2,5 tundi (kuigi kõrgustevahe mõttes olime tõusnud „tühised“ 400m), seega nüüd tagasi minnes, saaks just parasjagu pika matkapäeva.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Allaminek võttis tund aega vähem aega, kuid põrutas jalgu palju rohkem. Sellisel kivisel ja lahtisel teerajal on tegelikult allaminek üks parajalt ebamugav tegevus. Iga väikegi valearvestus võib lõppeda jala väljaväänamisega, mistõttu säärelihas saab ikka kõva vatti. Meie õnneks midagi valesti ei arvestanud, mistõttu olime kella kolme paiku taas auto juures. Väsinuna, kuid õnnelikuna. Seal tegime valmis ka väga detailse plaani ülejäänud päeva jaoks – söök, öömaja otsimine, puhkus. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-YbASGb6lD84/UFLlgpKPwJI/AAAAAAAAEdE/EIFNjkMVLoM/s1600/DSC_3227.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-YbASGb6lD84/UFLlgpKPwJI/AAAAAAAAEdE/EIFNjkMVLoM/s800/DSC_3227.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kodu keset Zablacet</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna Zadaris sai eile ära käidud, siis läks sõit edasi lõuna poole – Šibeniki linna. Esimene söögikoht, mis meile seal ette jäi oli McDonalds. Kõht oli räigelt tühi ning me ei hakka eitama – meil on reisidel teatav (halb?) komme vahetevahel McDonaldsisse sattuda. Võtke heaks või pange pahaks, aga selline see elu on. Kohe mäki kõrval asunud kaubakeskusest haarasime pärast kaasa veini ja muid söödavaid produkte õhtusöögiks ning siis suundusime otsima kohta, kus seda kõike pimeda saabumisel manustada.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">GPS-i ja kaardi abil peilisime paar põnevat paika välja – meie soov oli saada mere äärde. Et saaks ujuda ja peesitada võimalikult mugavalt. Šibeniki külje all asuv Zablace asula vastas kõikidele tingimustele ning loomulikult oli ka seal hulgaliselt tube pakkuvaid villasid. Valisime siis ühe välja ning loomulikult kohti oli. 30€ eest anti meile viimasel korrusel köögi ja ilmatuma suure terrassiga tuba, võtsime selle kohe paariks päevaks. Ning rand oli kohe üle tee.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niisama veini limpsides, head toitu ja päikeseloojangut nautides see matkapäev meil ka lõppes. Kontrast eilse kummitushotelliõhtuga ei saanud olla suurem – tormise hirmuõhtu asemel, mõnus äraolemine soojas tuulebriisis.</span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-3611000962468789122011-09-10T13:26:00.000+03:002013-01-14T10:30:24.819+02:0022.09 - HR - Trogir, Šibenik<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Eilne matkapäev tõi pika une. Ega õhtune asjalik veinikogus ka ergemaks ei teinud. Ajaloolise tõe huvides mainin ära, et me ennast täis ei joonud ja räuskama ei hakanud – lihtsalt õhtu algul oli meie omanduses 2 pudelit veini rohkem kui selle lõppedes. Hommikul see fakt kuidagi füüsist ei mõjutanud (kui väsimus välja arvata) ning varane ennelõuna algas rikkaliku (isetehtud) söömaajaga.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kõht täis, tekkis tunne, et võiks uuesti pikali visata. Mõeldud-tehtud. Niipalju me siiski viitsisime teha, et ei visanud pikali voodisse vaid võtsime oma ujumis- ja päevituskraami ning läksime üle tee randa. Nagu ka mõnes varasemas rannakuurordis, loksus vesi siin vastu betoonist seina, selle asemel, et sinu varvaste vahelt liiva minema uhuda. Ei ole horvaate liivarannaga õnnistatud. Aga ega sest polnud midagi – meil olid lebomatid kaasas, mistõttu päris kivi peal ei pidanud lebama. Ning vesi oli ikkagi soe ja mõnus ning täiesti kristallselge. Vee all koralle ei märganud, pigem nägi midagi huvitavat vee peal.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-k9MZ-JBPXHc/UFLldnl5f8I/AAAAAAAAEdE/7lJymDrF3RY/s1600/DSC_3223.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-k9MZ-JBPXHc/UFLldnl5f8I/AAAAAAAAEdE/7lJymDrF3RY/s800/DSC_3223.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"Tohotillae, mis sõda nüüd siis lahti on?"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Näiteks ühel hetkel loksus meist mööda sõjalaev (isegi kopter oli tekil olemas), Briti lipp ahtris lehvimas. Tohotillae, mis sõda nüüd siis lahti on? Kuna meid vaenlaseks ei peetud (vähemalt mitte nii ohtlikuks, et meie peale kuule raisata), siis eeldasime, et isegi kui on sõda, siis ehk on britid ja horvaadid samal pool rindejoont. See oli väga tõenäoline, sest Horvaatia on selgelt näoga läände vaatav riik ja ka NATO liige. Kuna hiljem ei lehtedest ega televisioonist kinnitust lahingutegevusele ei tulnud, siis vist oli ikka niisama sõbralik visiit. Tahavad ju vihmasest Ühendkuningriigist pärit britid ka vahest päikest ja soojust, mistõttu selline viisakusvisiit mõnda soojemasse riiki, et „tihendada julgeolekualast koostööd“ oleks nende poolt vaadates igati tervitatav. No ja kui juhtubki see sadam olema mõnes kuurortlinnas, nomissaärateed… Aga meie jaoks oli see natuke sürr situatsioon – päevitad, käid ujumas ja siis järsku Briti sõjalaev siinsamas lähedal. Pirital või Pärnus pole sellist asja ette tulnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Päevitamise ajal lõime ka uusi kontakte kohalike elanike seas. Täpsemalt öeldes, loodi kontakt meiega, sest üks <i>mačka</i> (ugrimugrid ütlevad selle eluka kohta lihtsalt kass) arvas kõige parema koha oma päeva veetmiseks olevat meie päevituslinadel. Ei tere ega midagi, lihtsalt roniti külje alla ning pandi oma selg vastu päikesest kuuma keha. Kui alguses oli tore ja lõbus, siis ühel hetkel hakkas selline ülevoolav ja ootamatu sõprus veidi vastu. No ikkagi põhjamaa inimesed, oma külmuse ja privaatsuseihalusega. Kasutades ära oma füüsilist üleolekut (jah, see on küll madal, aga noh…) eemaldasime külalise oma isiklikust ruumist. 4-5 korda see tagajärge ei toonud, sest kass võttis seda kui uut ja huvitavat mängu ning puges näiteks hoopis lebomati ääre alla. Kuuendal korral vist jõudis sõnum kohale ning ta lahkus tagasi vaatamata ja leidis endale järgmise sõbra – ainsa päevitaja, kes meie ümbruses veel suvemõnusid nautis.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui 4-5 setti eest ja tagant päevitamist ning 2-3 setti ujumist tehtud, hakkasime seadma edasisi päevaplaane. Selge oli see, et õhtul ööbime siinsamas ja et homme sõidame edasi lõuna suunas. Mis aga ülejäänud päevaga teha? Vaatasime oma reisikava ning kaarti ja jõudsime järeldusele, et päris lahe oleks ära käia ca 30 km kaugusel asuvas Trogiri linnas. Aga mitte nii, et keerame kiirteele ja oleme veerand tunni pärast kohal vaid otsiks selliseid põnevamaid, vähemsõidetavaid teid. Kaardi järgi paistis neid siin jaguvat.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-DhlS1hIcGGU/UFLlihkKLrI/AAAAAAAAEdE/soVSUs-pphM/s1600/DSC_3238.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-DhlS1hIcGGU/UFLlihkKLrI/AAAAAAAAEdE/soVSUs-pphM/s800/DSC_3238.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">„Dalmaatsia valik“ kahele</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Esmalt aga soovisime midagi hamba alla saada. Kogu rannikuäärne tee läks asulast asulasse ja ühes nendest leidsime ka suure sildi – Restoran. Asus see söögikoht suure jahisadama kõrval, seega eeldasime sellist hääd kvaliteeti ning põnevat valikut. Astusime sisse ja mida me näeme – tühjus! Ei, mitte seda, et oli vähe külalisi – isegi teenindajat polnud. Aga resto oli avatud. Kui oleks tahtnud, oleks saanud rahulikult kogu leti alkoholist tühjaks juua. Tükk aega kolistasime, hõikasime ja jalutasime seal – lõpuks saime oodatud tähelepanu. Tagaruumist tuli kikilipsu, valge särgi ja viigipükstega teenindaja. Särki polnud suure kiirustamise peale jõudnud veel täielikult püksi panna, aga no juhtub. See oli jälle selge märk, et hooaeg oli läbi (ei mitte see, et särk polnud püksis vaid et külalisi polnud) – fantastiline ilm, jahisadama resto ja meie ainsad sööjad lõuna ajal. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga mis meil sellest, peaasi, et söök hea oleks. Menüüs valikuid oli ning kõige ahvatlevam tundus olevat 120 kunat maksev „Dalmaatsia valik“ kahele. Selle raha eest toodi meile pildilt paistev lihavaagen koos friikartulite ja erinevate kastmetega (see punane on kohalik spetsialiteet „Ajvar“). Seal oli šašlõkki, mõned erinevad grill-liha tükid, kotlet ja <i>ćevapčićid </i>(kebabimoodi lihapulgad). Kõik oli väga maitsev ning portsust sai kõhu korralikult täist, üks kotlet jäi isegi üle. Kes ikka hakkliha viitsib järada kui päris liha on piisavalt. Meile Balkani köök meeldib! <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui maksmiseks läks, tuli jälle end tinglikult hingetuks karjuda, et kelner tagaruumist välja meelitada. Küll need kliendid võivad vahest tüütud olla – alguses tellivad midagi ja siis sellest ikka ei piisa, pärast tahavad maksta ka veel. See teenindus pigem tegi meile nalja, aga toidud oli küll kiiduväärt.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-rg3Tfg4GQgs/UFLlqC4cw4I/AAAAAAAAEdE/Ej26wmrpyhk/s1600/DSC_3246.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-rg3Tfg4GQgs/UFLlqC4cw4I/AAAAAAAAEdE/Ej26wmrpyhk/s800/DSC_3246.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Metsatulekahju jälgedega mäekülg</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna meil kiiret polnud kuhugi, siis keerasime rannikuäärselt teelt kõrvale – mägedesse. Selle liigutusega leidsime end täiesti inimtühjalt teelt, kust oli tegelikult üldse keeruline leida elumärke. Ümberringi olid tihti ainult kiviklibused väljad, millel kasvasid harvad, madalad põõsad. Ühes kohas oli veidi kõrgem taimestik, kuid sealt oli aasta või kaks tagasi üle käinud metsatulekahju, mistõttu paiguti oli näha veel söestunud taimi. Samas oli kogu see tee meie jaoks hiiglama põnev – pidevalt keerutas mäetipu ja oru vahel ning kunagi ei teadnud, et mis järgmise kurvi taga ees ootab. Elusloodust väga palju polnud, aga vaated olid sellegipoolest põnevad.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-58QOjXvnn9M/UFLltM38AeI/AAAAAAAAEdE/BJoDBgeORB4/s1600/DSC_3258.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-58QOjXvnn9M/UFLltM38AeI/AAAAAAAAEdE/BJoDBgeORB4/s800/DSC_3258.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Trogiri vanalinna ühest küljest piirav kanal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Aga ükskõik kuipalju me ka ei venitanud oma sõiduga, olime varsti </span><span lang="DA"><a href="http://tztrogir.hr/"><span lang="ET"><span style="color: blue;">Trogiris</span></span></a></span><span lang="ET">. Tegemist on väga popi suvitus- ja turismilinnaga – sealne vanalinn ja rohked restoranid ning vaba aja veetmise kohad tõmbavad magnetina inimesi ligi. Vanalinna ääres asuvate parklate suurus ja ning ümber vanalinna asuvates paadisadamates olevate paatide ja jahtide hulk juba andis suuna kätte. Aga õnneks saime taas korrata – on madalhooaeg, parklad olid üsna tühjad.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Traditsiooniliselt veidi ka ajaloost. Täna on tegemist UNESCO Maailmapärandisse kuuluva asulaga, kuid mida peab tegema, et selleks saada?<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-wM0NeAnTkRM/UFLl0vyYq6I/AAAAAAAAEdE/n8oIvbbPQTs/s1600/DSC_3265.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-wM0NeAnTkRM/UFLl0vyYq6I/AAAAAAAAEdE/n8oIvbbPQTs/s800/DSC_3265.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Trogiri võimsad linnamüürid ja promenaad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Selleks pidid kreeklased kolmandal sajandil enne Kristust asutama Tragurioni nimelise kontrollpunkti linna praegusesse asukohta. Edasi tuli kõvasti areneda ja tänu heale asukohale saigi linnast Rooma Impeeriumi ajal suur sadamalinn. Samal ajal hakkas aga trogirlaste suureks pahameeleks kasvama Salona nimeline linn mõnekümne kildi kaugusel ja neil läks isegi nii hästi, et Trogir jäi tema varju. See oli kriitiline hetk – kui nii oleks edasi läinud, oleks UNESCO jäänud vaid UNistuseks. Õnneks sekkusid slaavlased, kes sisuliselt pühkisid Salona maapealt – täna võib seal näha vaid varemeid, Trogir aga seisab.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-2FaTIY7ofoU/UFLlv18b3gI/AAAAAAAAEdE/Z-6ICfwhtFE/s1600/DSC_3261.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-2FaTIY7ofoU/UFLlv18b3gI/AAAAAAAAEdE/Z-6ICfwhtFE/s800/DSC_3261.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Trogiri vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Alates 9.-st sajandist on linn tribuuti tasunud Horvaatia valitsejatele. Teravam hetk ajaloos oli veel aastal 1123, kui linn vallutati ja praktiliselt hävitati saratseenide poolt, kuid pärast seda läks kõik ülesmäge. 13.-l sajandil pidi siit varju otsima isegi tatarlaste eest põgenev Ungari ja Horvaatia kuningas Bela IV. Edasi tuli läbi teha kohustuslik Aadria-äärsete linnade kava – veneetslased, Habsburgid, prantslased, jälle Habsburgid, Jugoslaavia ja lõpuks Horvaatia. Ning kui selle aja jooksul ilusti ehitada kenasid hooneid ja mitte neid maha lammutada, tekibki vanalinn, mis UNESCO arvates on terve maailma ajaloopärandi mõttes oluline.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-hicSDpzILkQ/UFLlx8_VjtI/AAAAAAAAEdE/kJaIJzP9pjI/s1600/DSC_3262.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-hicSDpzILkQ/UFLlx8_VjtI/AAAAAAAAEdE/kJaIJzP9pjI/s800/DSC_3262.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">"...</span></span><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">vastassaarel näib linn jätkuvat..." </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Trogiris on tegelikult paleede, kirikute ja tornide kontsentratsioon tõesti väga kõrge ning kui lisada, et sellel saarel, millel vanalinn asub, on veel ka kindlus, siis on pärandistaatus arusaadav. Aga tõesti oli väga lahe paik. Vähemalt vanalinn. Müüride vahel kitsukesed tänavad, kust võib leida igat masti poode, söögikohti ja galeriisid. Arhitektuur on seinast seina – osad majad on lihtsad ja paistavad justkui rooma-aegsed, teised jällegi pillavad ja rohkete detailidega gooti-romaani ehitised. Ning siis jõuad teisele poole vanalinna, mere äärde. Selle kaldal on lai palmidega ääristatud promenaad ja kai ääres seisavad luksusjahid, vastassaarel näib linn jätkuvat (seal paistsid ka suured laevatehase angaarid, aga neid ei pea vaatama </span>:P<span lang="ET">). Selline laisk, pärastlõunane olek andis ka väga palju kaasa – palmide ja müüride pikad varjud, pehmem päike. Kujutan ette, et tipphooajal on siin ainult üks tohutult suur inimsumm. Selle heaks kinnituseks on asjaolu, et pool Trogiri linna tuludest tuleb turismiärist ning linnas on 5000 hotellivoodikohta rohkem kui Tallinnas (linnas aga elab ca 11tuh inimest e siis samapalju kui Jõhvis).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-UdBNvaLrm-w/UFLl5zmKOcI/AAAAAAAAEdE/Ofp9BzgQw8U/s1600/Trogir.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-UdBNvaLrm-w/UFLl5zmKOcI/AAAAAAAAEdE/Ofp9BzgQw8U/s1000/Trogir.jpg" width="286" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Püha Laurentsiuse katedraal ja kellatorn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga jah, kui seal tänavate labürindis ekslesime, siis tuli selline Veneetsia tunne peale. Külastasime mitmeid käsitöö ja ehtepoode ning nii mõneski jätsime maha omi materiaalseid väärtusi, saades vastu teiste materiaalseid väärtusi. Siinsetel ehetel oli üsna selge kohalik omapära – klaasi, türkiisi ja erinevate metallide kooslused. Vaatad peale ja tekib kohe selline Aadria mere tunne pääle. Ehtekunstnikud suudavad päris hästi kohalikku keskkonda kaunitesse ehetesse manada.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lisaks niisama jalutamisele vaatasime üle ka paar tähtsat vaatamisväärsust. Sinna majaderägastikku oli ära pressitud üks väike platsike, mille ümber asusid paar paleed, katedraal ja kellatorn – kõik oli väga kompaktne. Kellatornist õnnestus pilti teha ainult panoraamfotona – kolm võtet tuli kokku liimida, et korraga pildile saaks. Plats lihtsalt oli nii pisike. Aga sellel kõigel oli tõesti oma võlu, seega kes sealkandis kunagi juhtub rändama, siis Trogirist tasub läbi astuda küll.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mis nüüd suurt muljet ei avaldanud, oli Sveti Lovre (Püha Laurentsiuse) katedraal ise. Väljast paistis päris tore (peamiselt tänu kellatornile) kuid sisemus oli katoliiklikule katedraalile kohatult kitsas, pime ja rusuv. Ei mingit kulda ega karda, tumedast puidust sisekujundus ja tagasihoidlikud palvelad. Kui kirikuehitusmaterjal poleks olnud heledast kivist, siis oleks ilmselt tunne olnud nagu oleks kuhugi koopasse sattunud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-xNTklDEJibY/UFLl-PQzF3I/AAAAAAAAEdE/P3I9EFOPY4k/s1600/DSC_3284.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-xNTklDEJibY/UFLl-PQzF3I/AAAAAAAAEdE/P3I9EFOPY4k/s800/DSC_3284.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Katedraali altar</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ehitati see katedraal varakristliku kiriku asupaika, mis saratseenide poolt 12-l sajandil maatasa tehti. Tundub, et ka tollal polnud ehitusmehed just kõige kärmemad ja efektiivsemad töötegijad, sest ajalooannaalid väidavad, et katedraali ehitust alustati 1213 ja lõpetati alles 17.-l sajandil. Tuntakse seda pühakoda aga rohkem isegi Sveti Ivani (Püha Jaani) nimega, mälestamaks Trogiri piiskop Ivani, kes suri aastal 1111 ja oli omal ajal tuntud oma auväärsete ja usule pühendunud eluviiside poolest.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-d4sLT-zc5zk/UFLmCnOnVoI/AAAAAAAAEdE/ji45O76rGb8/s1600/DSC_3288.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-d4sLT-zc5zk/UFLmCnOnVoI/AAAAAAAAEdE/ji45O76rGb8/s800/DSC_3288.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Trogiri vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kellatorni ehitus algas 14.-l sajandil ning tänu sellele on seal ka näha tugevaid Veneetsia mõjusid. Korra lammutasid veneetslased kellatorni ka maatasa, kuid siis ehitasid (võib-olla süütundest) uuesti üles. Seda võib küll öelda, et päris hästi ehitasid, kuigi kellatorni tippu viivat puust treppi oleks võinud keegi ikka vahepeal uuendada – kõik ei pea alati nii autentne olema. Kui selline torn oleks näiteks mõnes „kõik-üle-1-meetri-kõrged-kohad-peavad-olema-trellitatud-ja-võretatud“ turvalisusastmega Põhjamaa riigis, siis ei lubataks alla 18-aastastel inimestel isegi selle torni poole vaadata. Ning torni siseneda võiks täisrakmetes inimene, kes on vallutanud maailma kümnest kõrgeimast mäetipust vähemalt kolm. Kirjeldan treppi: kellatorni siseseinal oli ürgvana ja kitsas trepp, mille kõrval haigutas tühjus st torn oli sees tühi – sisuliselt võisid üleval libastumisel üsna kiirelt maapinnale naasta.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-d-A-mnDx8BU/UFLmFwu-OsI/AAAAAAAAEdE/OzIb9ncQ19M/s1600/DSC_3289.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-d-A-mnDx8BU/UFLmFwu-OsI/AAAAAAAAEdE/OzIb9ncQ19M/s800/DSC_3289.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Trogiri vanalinn. Või hoopis Veneetsia?</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Horvaadid olid võimalikud turvariskid lahendanud aga lihtsalt ja elegantselt. Ukse juures oli väike sildike (terasemad nägid seda, enamus vast mitte), mis teatas, et torni sisened omal vastutusel. Punkt. Kui hoolas olla, siis oli tegelikult kõik tipp-topp. Samas selliseid sääreväristajaid (inimestel sääred reaalselt värisesid all) nägime seal ronimas mitmeid, peamiselt olid need tornist alla tulijad, sest siis oli „kuristik“ kogu aeg silma all.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-0e7MF7dk0cw/UFLmIEvIiGI/AAAAAAAAEdE/VfDpb1o2ug0/s1600/DSC_3298.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-0e7MF7dk0cw/UFLmIEvIiGI/AAAAAAAAEdE/VfDpb1o2ug0/s800/DSC_3298.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kamerlengo üks vahitornidest</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Samas kuhugi üles ronimine tasub peaaegu alati seda vaeva ära, sest sealt ülevalt saab ju alla vaadata. Ning alla me ka vaatasime, kogu Trogiri tihedalt maju täis pikitud vanalinn oli kui peo peal. Tegelikult isegi paremini kui peo peal, sest peo peal olevat eset on keeruline mugavalt jälgida 360 kraadi ulatuses (proovige kui ei usu), kuid linna osas takistusi polnud. Ja kui nüüd neid pilte vaadata, siis pole midagi teha – Veneetsia, mis Veneetsia. Aga hea, et veneetslased olid arhitektuurilises mõttes jumaliku ilumeelega, mitte nagu meid viimasel aastasajal okupeerinud võimul. Nõukogude arhitekti peas oli ju kõige kirkam värv tumehall ja ideaaliks nii vormi kui ka näiteks elamispinna suuruse osas nr 36 suurusega meeste tänavakingade karp.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-P7ucz2RNKsI/UFLmKRtJs_I/AAAAAAAAEdE/SQPoaTLEL8A/s1600/DSC_3299.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-P7ucz2RNKsI/UFLmKRtJs_I/AAAAAAAAEdE/SQPoaTLEL8A/s800/DSC_3299.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kamerlengo fort</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Oma Trogiri päeva lõpetasime vanalinnas sihitu kolamise ning Kamerlengo nimelise fordi välispidise vaatlusega. Sinna sai sisse ka, kuid kuna sulgemiseni oli jäänud 13-14 minutit, siis leidsime, et tuleme mõni teine kord. </span>:)<span lang="ET"> Aga ega väljast siis kindlus kehvem polnud, võib-olla isegi vastupidi. Asus ta vanalinna ääres ühe nuki peal, kolmest küljest ümbritsetud veega (üks „vesi“ oli küll kitsas kanal). Üks vahitorn oli tõeliselt võimas ja meenutas veidi Paksu Margaretat, fordi põhiosa aga näis veidi räsituna.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-y2h3Qr0Crrc/UFLmL9jtezI/AAAAAAAAEdE/plJ4Ttrojro/s1600/DSC_3305.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-y2h3Qr0Crrc/UFLmL9jtezI/AAAAAAAAEdE/plJ4Ttrojro/s800/DSC_3305.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kustuv päev</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Šibeniki poole piki rannikut tagasi sõites eraldati meile jälle üks suurepärane päikeseloojang. Neid siin ikka jagub, et niiviisi laristatakse. Enne korterisse peitumist, põikasime taas läbi ühest Šibeniki mitmest hüpermarketist – seekord proovisime „Plodine“ nimelist. Midagi enneolematut sealt (võrreldes teiste megapoodidega) ei leidnud, aga oma söögid saime kätte. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Täna oli õhtusöögiks tuunikala salat, mis tundus olevat servapidi üks kohalikest spetsialiteetidest. Tuunikala ja sardiinid on siinsete restoranide menüüs sama kindlalt kui „<i>Pippuripihvi</i>“ Tallinna vanalinnas (mitte, et Pippuripihvi Eesti spetsialiteet oleks). Eriliseks tegi kalaroad ka see, et menüüdes ei olnud praktiliselt kunagi portsjonihinda – kalaroogi müüdi kiloga (ning kilohind polnud üldse mitte odav). See tundus veidi harjumatu – et tellid 300g lõhet ja lased sellest siis mingi roa teha? Kui just ise kokk ei ole, siis on selle õige koguse ära aimamine minu arust raske. Ise tehtud tuunikala salatiga oli lihtsam. Selle söömiseni jõudsime päris hilja, kuid kuna oli soe, siis otsustasime ikkagi einestada oma suurel väliterrassil. Söögi kõrvale vaatasime kuidas taamal asuva mäeaheliku tipus jooksva tuulegeneraatorite kee punased tulukesed sünkroonis vilkusid; vaatasime kuidas pea kohal olevas selges taevas tähed paistsivad ning päris õhtu lõpuks vaatasime veel ühe osa CSI-d kah.<o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-80538015934712405042011-09-10T13:25:00.000+03:002013-01-28T17:09:25.560+02:0023.09 - HR - Krka RP, Omiš<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<img 160="" border="0" height="166" src="http://3.bp.blogspot.com/-ho8GvJfBifs/UQQr8BJlRPI/AAAAAAAAFds/VqIn0z1PH90/s800/6+-+Krka+Rahvuspark.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" /></div>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Krk, krk, krka, krka – kaunid Horvaatia kohanimed kõik. Krki nime kandval saarel olime juba käinud, täna oli järg käes Krka nimelisel rahvuspargil. Sellest lahutas meid ligikaudu 20-minutiline autosõit ning aknaluuke paotades tekkis tahtmine kohe minna, sest väljas oli suurepärane suveilm. Enne siiski tuli asjad kokku pakkida, veidi keha kinnitada ja maja omanikuga hüvasti jätta. Ei ole midagi öelda – taas olime olnud lausa suurepärases majutuskohas – suure terrassiga korter villa viimasel korrusel, meri kohe üle tee, hind väike. Lausa kahju oli ära minna, kuid avastamata kohad kutsusid.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Irw34EurXX8/UFLmP_YBERI/AAAAAAAAEdE/EH2lvk13U7M/s1600/DSC_3316.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-Irw34EurXX8/UFLmP_YBERI/AAAAAAAAEdE/EH2lvk13U7M/s800/DSC_3316.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Skradinski Buk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="DA" style="font-size: small;"><a href="http://www.npkrka.hr/"><span lang="ET"><span style="color: blue; font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Krka rahvuspark</span></span></a></span><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> on veidi teisest mastist kui seda oli Paklenica. Spliti (suurlinn, kus asuvad nii rahvusvaheline lennuväli kui sadam) lähedus andis tunda. Oli selge, et tegemist on väga populaarse turismiatraktsiooniga – selle kohta andis väikese vihje näiteks tohutu lagendik pargi peasissepääsu juures, mida nimetati parklaks. Õnneks (kordan, õnneks) oli autosid seal suhteliselt vähe. Ses mõttes, et neid seal ikka oli, kuid arvestades parkla kogumahtu, siis need kümned sõidukid hajusid sinna ära.</span></span> </div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-k7hdOPYkOA0/UFLmd3bVt2I/AAAAAAAAEdE/q9u-lf3uuXk/s1600/DSC_3335.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-k7hdOPYkOA0/UFLmd3bVt2I/AAAAAAAAEdE/q9u-lf3uuXk/s800/DSC_3335.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Skradinski Buk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Rahvuspark asub tegelikult väga suurel territooriumil, kuid on mingid kindlad osad, mida käiakse põhiliselt vaatamas. See paik, kuhu meie tol hommikul esimesena jõudsime – Skradinski Buk – on kogu pargi hitt ja peamine külastusobjekt. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-VX4lNLPKLSg/UFLmxcxStqI/AAAAAAAAEdE/hUX1vIHqNH8/s1600/DSC_3371.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-VX4lNLPKLSg/UFLmxcxStqI/AAAAAAAAEdE/hUX1vIHqNH8/s800/DSC_3371.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Skradinski Buk</span></span>i suurim kaskaad</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast auto parkimist ja 95 kuna maksmist päevapileti eest, tuli meil istuda bussi. Skradinski buki koskede kaskaadid asusid all orus, kuhu oli võimalik minna kas jala või bussiga. Oma autoga parklast edasi ei saanud. Jah, tõepoolest oli siin kõik väga ära organiseeritud – bussitransfeer, asfalteeritud jalutusrajad, kohvikud, suveniiriputkad jne. Ega see nüüd väga meele järele ei olnud, sest eelmainitud asjad tavaliselt ei seostu toreda loodusmatkaga, kuid midagi ei olnud teha – Skradinski Buki nägemise nimel tuli need tsivilisatsiooni mugavused „ära kannatada“.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-6cL__KMZM9g/UFLmniA-m5I/AAAAAAAAEdE/KSz03JdDJmo/s1600/DSC_3361.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-6cL__KMZM9g/UFLmniA-m5I/AAAAAAAAEdE/KSz03JdDJmo/s800/DSC_3361.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Skradinski Buki elanik</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">10 minutit bussisõitu ja kohal me olimegi. Loomulikult lubasid kõik brošüürid siinkandis enneolematut linnu- ja loomarikkust, kuid olles korduvalt ja korduvalt petta saanud, siis seekord me isegi enam ei lootnud. Eriti veel olukorras, kus sellel suhteliselt lühikesel rajal oli korraga sadu inimesi. Tipphooajal oleks ilmselt olukord sama hull kui jõulueelsed päevad Ülemiste kaubakeskuses, sest kohati käis ka praegu väike tunglemine. Kuigi oli ka sekundeid, kus me ei näinud ega kuulnud enda ümber inimesi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sellele aitas osaliselt kaasa ka koskede müha – Skradinski Buk on nimelt üks suur koskede kaskaad, mille ümber on siis need jalutusrajad ehitatud. Oli nii kitsaid kui laiu kärestikke, kõrgeid ja madalaid kärestikke, lihtsaid veeniresid ja tõeliselt võimsaid koskesid. Pildistamisväärseid kohti oli lugematu hulk ja täpselt niipalju me neid pilte seal ka tegime. See paik on koht, mida tihti näidatakse Horvaatiat tutvustate infomaterjalide esikaantel. Kui panna google’i otsingusse „Croatia“, siis paistavad ranna- ja Dubrovniku piltide kõrval silma just Krka rahvusparkide veekaskaadid. Mnjah, maalilisuse puuduse üle see paik kurta ei saa. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-9NeiBxJcn80/UFLm2tbnn0I/AAAAAAAAEdE/Byfk8UOgAmc/s1600/DSC_3455.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-9NeiBxJcn80/UFLm2tbnn0I/AAAAAAAAEdE/Byfk8UOgAmc/s800/DSC_3455.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Skradinski Buk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kõik see ilu varjutas ära ka inimfaktori poolt tekitatud lärmi ja kõrgelt arenenud mõistusega indiviidide (et mitte öelda looduse kroonide) poolt tehtud tähelepanuväärsed teod. Näiteks üks keskmisest korpulentsem daam (nimetagem teda nalja pärast nii) astus ühel hetkel ette nähtud jalgrajalt kõrvale ja liikus 10-15 sammu kaugusel asuvasse hõredasse (rõhutan HÕREDASSE) võsasse. Ta ilmselgelt alahindas oma keha kubatuuri kui ühe paari sõrme jämeduse puuhakatise taga oma püksid maha ajas ning… No küll te aru saate, mis ta seal tegi. Isegi kui ta ise arvas, et on mingis mõttes varjus, siis võin teile kinnitada, et see ideeraas tema akuutsest mõistusepuudulikkusest puretud peas oli sügavalt ekslik. Niipalju veel infoks, et lähim vets oli 5 mintsa kaugusel.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Aga tagasi kaunimate hetkede juurde. Travertiin on see kivim, millesse Krka jõgi on oma tee uuristanud. Ma ei tea kas see on kivimi eripärast tulenev või millestki muust, aga need kosed on äärmiselt kaunilt kujunenud – ümarad vormid, üksteise kohal olevad jätkukaskaadid, vahel kasvav rohi, helerohelisest tumesiniseni kõikuv vee värv. Eks pildid ütlevad muidugi rohkem kui ükski kirjeldus. Fotosid Skradinski Bukis nähtust võib leida veel ka </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/11/krka-rahvuspark.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siit</span></span></a></span><span lang="ET"> ja </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2012/01/skradinski-buk.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siit</span></span></a></span><span lang="ET">. Kokku veetsime sellel ca poolekilomeetrisel lõigul aega 3 tundi, seega kella ühe paiku otsustasime edasi liikuda. Niipalju võib veel selle paiga kohta öelda, et kui on kuum suveilm, siis soovitan ujumisriided kaasa võtta, sest suurima kose all on suurepärane ujumiskoht. Kuna me nii targad polnud, siis saime ainult jalgu selles suhteliselt karges vees jahutada.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-3U5aaou1B54/UFLm-L76HfI/AAAAAAAAEdE/FOTFIrNVib0/s1600/DSC_3500.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-3U5aaou1B54/UFLm-L76HfI/AAAAAAAAEdE/FOTFIrNVib0/s800/DSC_3500.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...ühel hetkel jõudsime suure kanjoni servale..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niipea kui Skradinski Bukist eemale saime, olime kui tühermaal. Autosid väga ei liikunud, inimesi kohtas samuti harva. Turistidest polnud haisugi. Krka rahvuspark paikneb Krka jõe ümber päris pika soolikana (kokku rohkem kui 100-l ruutkilomeetril). Selleks, et ühest vaatamisväärsusest teise juurde jõuda, tuli aga teha päris korralik ring, sest piki jõekallast sõiduteesid ei olnud. Tuli sõita jõest eemale ja siis uuesti tagasi. Kui algul oli tee Roški Slapini (meie järgmine sihtpunkt) tõepoolest justkui mööda tühermaad, siis ühel hetkel jõudsime suure kanjoni servale ja edasi tulid juba mägiteed ja –külad ning pikad, vonklevad serpentiinid. Tõeliselt lahe paik automatka tegemiseks ning ei saa üle kordamata jätta, et liiklus nendel teedel praktiliselt puudus. Mitu korda pidasime lihtsalt keset teed kinni, et näiteks kotkast pilti teha või siis hoopis metsiku granaatõuna puult paar vilja näpata. Viimased küll kahjuks polnud veel valmis ja olid praktiliselt kivikõvad.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-EPLnfoCW1gk/UFLnOjzqPUI/AAAAAAAAEdE/1TsbM_XyU64/s1600/DSC_3558.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-EPLnfoCW1gk/UFLnOjzqPUI/AAAAAAAAEdE/1TsbM_XyU64/s800/DSC_3558.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Roški Slap</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Roški Slap oli igas mõttes Skradinski Bukist erinev. Turiste kokku (terve selle ala peale) oli seal alla 10 ning ka vaatemängulisust oli kordades vähem. See aga ei tähenda, et see koht poleks külastamist väärt. Suuri ja võimsaid kärestikke polnud, kuid selle asemel oli väikesed astangud, mis koos ümbritseva loodusega moodustasid vägagi maalilise terviku. Kohati pisikesed läbi rohukõrte voolavad nired, kohati laiad (kuid madalad) kärestikud. Oma osa andis kindlasti juurde ka see, et olime seal praktiliselt kahekesi ning siin-seal näidati ka muu eluslooduse esindajaid. Seal tehtud pilte näeb </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/12/roski-slap.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET">, </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2012/01/kormoran-phalacrocorax-carbo-sinensis.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET"> ja </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/12/sisalik-kivil.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET">. Natuke raskendas paiga nautimist halastamatult lõõskav päike, üritasime jõuda ühe puu varjust teise varju. Selline tunne oli varjust väljas nagu oleks laavajärv paari meetri kaugusel. Ning joogivett ikka läks. Ma arvan, et isegi dromedarid oleks meie veetarbimise hulga juures mõelnud, et „palju nad suudavad seda laket endale sisse ajada?“<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-eeTWR_WuN_8/UFLnHLUiaBI/AAAAAAAAEdE/GwhSFp45dL8/s1600/DSC_3525.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-eeTWR_WuN_8/UFLnHLUiaBI/AAAAAAAAEdE/GwhSFp45dL8/s800/DSC_3525.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Roški Slap</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Veevoolamised vaadatud, asutasime end vaikselt tagasiteele. Roški Slapi juures on muide ka üks vahva sild, kust tuleb parklasse saamiseks üle sõita kui tuled jõe paremalt kaldalt. Ristisime selle ühe-auto-sillaks. Mitte sellepärast, et kaht autot korraga sillapeale ei mahu vaid sellepärast, et sinna mahub napilt üks auto nii, et sillapiirded on 10-20 sendi kaugusel auto külgedest. Ning kui juhtimisi ka mõned jalakäijad samal ajal silda ületasid, siis läks sõit ikka väga ettevaatlikult. Kui nüüd panna keskmine ameeriklane sinna sillale (mõtleme ikka stereotüüpide peale) ja temast lasta mõnel autol mööda sõita, siis paremat kiirdieeti sa maailmast ei leia. Kaal langeb kohe paar korda või siis langeb sillapiire koos subjektiga. Et siis üks või teine. Meie ülesõitude ajal seal stereotüüpseid jänkisid ei hulkunud, seega lõppes Roški Slapi külastus inimkaotusteta! Väike aplaus…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-uvX_PbJS53Q/UFLnS5eCgII/AAAAAAAAEdE/GBWRZLWtPdw/s1600/DSC_3657.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-uvX_PbJS53Q/UFLnS5eCgII/AAAAAAAAEdE/GBWRZLWtPdw/s800/DSC_3657.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Visovaci saar ja kalamehed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tee tagasi oli seesama autovaba tee, aga päris pargist me minema ei sõitnud. Selle asemel keerasime ühest väikesest teeotsast sisse ja olime peagi Krka jõe laiema osa ääres, kust paistis kätte kõrge kanjon (mille vahelt veevool on välja pressinud) ning maaliline Visovaci saar. See oli üldse selline idülliline paik – paar ükskikut kalameest kaldal ning paar tükki paadiga vee peal, taustaks mainitud saar koos mungakloostriga ja kõrged kaljud. Ning vaikus. Kui lindude kohatine häälitsemine kõrvale jätta. Ning linde seal oli – nii rannaäärses roostikus ragistamas kui ka veepeal ujumas. See ajas meiesuguste linnupedede silmad särama ja hamba verele.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niisiis nägid kohalikud kalamehed kummalist vaatepilti, kus võõra numbrimärgi ja riigitähisega autost ronis välja 2 binokli ja fotokaga varustatud isikut ning sööstis kaldatihnikusse. Ja pärast seda piidlesid ja klõpsisid sealsamas kalda peal ja üritasid nendest kuradi partidest (kes kõik kalad ära söövad) millegipärast pilti teha. On ikka inimloomi maailmas…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-fAKE8hP_I8A/UFLnWu8-IDI/AAAAAAAAEdE/K8b181IBDGw/s1600/DSC_3709.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-fAKE8hP_I8A/UFLnWu8-IDI/AAAAAAAAEdE/K8b181IBDGw/s800/DSC_3709.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lauk</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Aga tegelikult ei olnud pardid – olid hoopis laugud, pütid, kosklad… ok, ok, pardid olid kah. Osasid tehtud pilte näeb näiteks </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2011/11/lauk-fulica-atra.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET"> ja </span><span lang="DA"><a href="http://makanature.blogspot.com/2012/01/vaikeputt-punakael-putt-tachybaptus.html"><span lang="ET"><span style="color: blue;">siin</span></span></a></span><span lang="ET">. Ning tundus, et tegelikult ei olnud need tiivulised suutnud kalavarudele ka väga palju halba teha, sest mehed pidevalt tõmbasid kalu välja. Marliinisuuruseid vasikaid ei saadud, kuid päris kassikala ka polnud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-4lfa28nF7cs/UFLnUzgCDqI/AAAAAAAAEdE/G-ekNihdWSQ/s1600/DSC_3658.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-4lfa28nF7cs/UFLnUzgCDqI/AAAAAAAAEdE/G-ekNihdWSQ/s800/DSC_3658.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sealt kanjonist tuleb jõgi</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Paar sõna selle Visovaci kloostri kohta kah, mida soovi korral on võimalik isegi külastada (selleks tuleb soetada paadiekskursioon ning Skradinski Bukis või Roški Slapis laeva peale minna). <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Klooster loodi augustiinlaste poolt 14.-l sajandil, kes tegid sinna pisikese kloostrinatukese. Mõnikümmend aastat hiljem tulid frantsiskaani mungad ja vaatasid, et „meie SIIN nüüd küll elama ei hakka“ ning ehitasid kompleksi oluliselt laiemaks. Frantsiskaanid tulid muide Bosniast koos muu rahvaga, kes põgenesid türklaste eest. 18.-l sajandil ehitati aga klooster uuesti ümber ning sellisena on ta püsinud siiani. Kusjuures ka tänapäeval elab saarel ligikaudu 10 munka, seega püha üritus elab. Ning miks ei peakski – sellises kaunis paigas tulevad kõiksust läbistavad ja inimese väiksust tunnetavad mõtted üsna kergelt.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-2i0eneRrvTc/UFLnYBPd_AI/AAAAAAAAEdE/qGO2RqIEfZ4/s1600/DSC_3953.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-2i0eneRrvTc/UFLnYBPd_AI/AAAAAAAAEdE/qGO2RqIEfZ4/s800/DSC_3953.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Startiv pistrik</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Siis kui lindude passimisest nii öelda jälle pilt ette tuli, oli kell tiksumas varaseid õhtutunde. Seega asutasime kiirelt minekule, sest meil polnud ju veel tänaseks öömajagi. Teadsime vaid seda, et homme soovime Spliti linna ja tema vaatamisväärsusi külastada. Päris linna siiski ei tahtnud öömajale jääda, seega sättisime GPS-i linna lähedale rannarajooni peale. Selleks pidime aga esmalt suurele teele jõudma ning Splitist läbi sõitma. Tegemist on Horvaatia suuruselt teise linnaga, mida andis sellel õhtusel tipptunnil ikka läbida. Õnneks püsisime suurtel magistraalidel, mistõttu väga suurtesse ummikutesse ei sattunud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast Spliti läbimist olime taas meile tuttaval rannikuteel – paremal meri, vasakul mäed. Paik, kuhu lõpuks pidama jäime, oli Splitist paarikümne kilomeetri kaugusel asuv Omiši linnake. Mis meid selle koha juures ära võlus oli liivarand! Just nimelt – ei olnud pisike tehislik liivariba nagu paaris kohas varem olime näinud vaid päris pikalt jooksev liivarand ja ka meri oli liivase põhjaga. Superljuks! Ainus miinus oli see, et randa palistasid kämpingud, mitte villad ega hotellid. No aga vahet pole, telk oli autos olemas. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-7ed0fqD1On0/UFLnilOYK3I/AAAAAAAAEdE/ykCeKeWQBBw/s1600/DSC_3962.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-7ed0fqD1On0/UFLnilOYK3I/AAAAAAAAEdE/ykCeKeWQBBw/s800/DSC_3962.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie majake Omišis</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Kui ühe kämpinguperemehega paari öö maksumusest juttu tegime, pakkus ta meile välja, et kas me väikest majakest ei tahaks rentida? 45 eurtsi öö eest. Vaatasime esimesena pakutud majakesed üle (need sisuliselt olid suured kiletelgid) ning väga ei tahtnud. No ja siis läks jutt imelikuks – küsiti, et kas maksame sulas või kaardiga. Ütlesime, et võib mõlemat pidi, eelistaks kaardiga. Selle peale kostis papi, et kui me siiski sulas maksaksime, oleks meile veel üks variant välja pakkuda. Kämpa teises otsas, praktiliselt kohe rannas, oli 2 toa, kööginurga ja dušširuumiga ratastel majake. See juba hakkas looma. Hind jäi samaks, kuid kohe öeldi ära, et vett majas ei ole – ühine WC-de ja duširuumide kompleks asus veidi eemal. Vaatasime, mõtlesime ning lõime käed – oma maja mõne sammu kaugusel liivarannast. Miks ka mitte? Vormistamine oli kõige kummalisem, mida kunagi kogenud olime. Kui raha vastu võtmist vormistamiseks üldse nimetada saab – nimesid, dokumente, muud infot polnud vaja. Paraja hulga kunade vastu anti lihtsalt võtmed ja kämpingu väravapult. No olgu siis nii. Tekid, padjad, linad olid olemas. Samuti olid köögis olemas kõik köögitarbed, seega kurta polnud väga millegi üle. Seinapealne hinnakiri väitis, et praegusel ajal peaks selle maja ööpäevahind olema 98€. Nojah, sulas makstes ilmselt sai kaardimaksetasu võrra soodsamalt (vali naer saalis) <span lang="ET" style="font-family: Wingdings; font-size: 11pt; line-height: 115%; mso-ansi-language: ET; mso-ascii-font-family: Calibri; mso-ascii-theme-font: minor-latin; mso-bidi-font-family: 'Times New Roman'; mso-bidi-language: AR-SA; mso-bidi-theme-font: minor-bidi; mso-char-type: symbol; mso-fareast-font-family: Calibri; mso-fareast-language: EN-US; mso-fareast-theme-font: minor-latin; mso-hansi-font-family: Calibri; mso-hansi-theme-font: minor-latin; mso-symbol-font-family: Wingdings;"><span style="mso-char-type: symbol; mso-symbol-font-family: Wingdings;">J</span></span></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-OBAxQHzIBqs/UFLnczHqp7I/AAAAAAAAEdE/xSbXGVpnJrU/s1600/DSC_3958.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-OBAxQHzIBqs/UFLnczHqp7I/AAAAAAAAEdE/xSbXGVpnJrU/s800/DSC_3958.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Omiši rand</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Seadsime end kiirelt sisse ja siis poodi ära, sest kellaaeg kiskus juba õhtusse. Otsustasime, et ei lähe välja sööma vaid ostame jälle toidukraami ja veini koju kaasa. Üheks põhjuseks oli see, et täpselt samal ajal kui meie Omišit külastasime, toimus seal suur mootorratturite kokkutulek. Ka meie kämping oli rattureid täis, seega eeldasime, et söögikohtades väga ruumi ei olnud neljarattainimestele. Pealegi olime oma majakese võimalustega nii rahul, et ei näinud pointi kuhugi eraldi toitu manustama minna. Esmalt nautisime mõnusat päikeseloojangut Aadria merre ja pärast seda maitsvaid toite oma isiklikus treileris.</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-ec7U8jiiWWo/UFLna3k8BCI/AAAAAAAAEdE/VFWBRvznbGA/s1600/DSC_3956.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-ec7U8jiiWWo/UFLna3k8BCI/AAAAAAAAEdE/VFWBRvznbGA/s800/DSC_3956.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Omiši rand</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kui te nüüd neid Omiši rannal tehtud pilte vaatate, siis teadmiseks niipalju, et linna keskus asub pildil oleva mäe jalamil. See pisike asjaolu sai määravaks selle õhtu meelelahutuse korraldamisel. Nimelt toimus motomeeste (ja –naiste) põhiüritus seal kesklinnas, ühel suurel väljakul. Kohale olid toodud ka lava, bändid, söögi- ja muu kraami müügikioskid – ühesõnaga täisvärk. Ning kui bändid sellel vaiksel õhtul oma esinemisega alustasid, siis see mägi toimis kui kõlakoda (või lihtsalt helipeegel) ja nii saime lugudest osa meiegi. Läikivsile merevesi aitas kindlasti ka kaasa. Muusika ei kajanud kõvasti ehk siis see polnud häiriv. Aga kui vaikselt istusid ja kuulasid, siis sai praktiliselt kõikidest sõnadest aru (kui lauldi inglise keeles). Lood olid sellised stereotüüpilised motoseltskonna lood – kantrist klassikalise rockini. Täitsa fun oli. Istusime pimedal ja soojal õhtul oma majakese ees, libistasime vaikselt veini ning kuulasime mingi kantrirockbändi töötlust AC/DC „<i>Highway to hellist</i>“ või siis serbohorvaadi keelseid Bruce Springsteeni lugusid. Fiilingut parendas ka lugude vaheajal kõlanud rahva plaksutamine ja karjumine, see kõlas seal tühjal ja üksildasel rannal peaaegu sürreaalsena. Kontsert jäi meist sinna kestma, kobisime ühel hetkel magama ära. Viimane asi, mida mäletasin tollest päevast, oli Metallica lugu „<i>Enter Sandman</i>“ („Une-Mati tuleb tipa-tapa“) – <i>Eee-xit light, eeen-ter night</i>…<o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-74038930174497319142011-09-10T13:24:00.000+03:002013-02-17T01:59:32.545+02:0024.09 - HR - Split, Omiš<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kae nalja – purjus mootorratturid polnudki meie hurtsiku kõrval seisnud autot segi peksnud. Öösel, kui meie vastasmajades elutsev motogäng (kui selliseid nahka riietatud 40-50 aastaseid kontoritöötajate nägudega inimesi nii saab nimetada) peolt tagasi jõudis, igatahes testiti pool tunnikest oma rataste mürataset. Seisti ühe koha peal ja siis keerati lihtsalt gaasi põhja – vruuuum- vruuum-vruuuuuuuuum… Ju siis on sellel asjal mingi võlu, meie unesegastena igatahes neid positiivseid momente sellest tegevusest üles ei leidnud. Selle asemel tekkis pähe kujutluspilt kuidas sammun põleva tõrvikuga nende rataste juurde ja siis upitan kõigile tsiklitele punase kuke sadulasse, ise hüsteeriliselt naerdes.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-kGPbUj8It3M/UFLnl2xvuVI/AAAAAAAAEdE/PP8ay4xFr-c/s1600/DSC_3968.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-kGPbUj8It3M/UFLnl2xvuVI/AAAAAAAAEdE/PP8ay4xFr-c/s800/DSC_3968.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Turg Spliti vanalinna külje all</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hommikul linnupetet nautides turgatas korra pähe see, et olin ju isegi noorena pannud pesulõksuga hapukooretopsi (kunagi olid need sellisest pehmest plastikust) tüki ratta külge, et see käiks vastu kodaraid. Säärane tehniline innovatsioon tekitas sõites tohutut plärinat, mis tollel ajamomendil tundus olulise ja väga vajaliku atribuudina. Mina sain tookord sellest asjast üle, osad tsiklivennad on vist aga sinna perioodi pidama jäänud – näiteks nood, kes ülikõva plärinaga linnavahel foori alt foori alla kiirendavad. Kunagi oli multifilmis „South Park“ üks osa pläristajatest - väide oli see, et kõva plärinaga tahavad nad tõestada seda, et nad ei ole geid (kuigi käivad nahkriietes ja hängivad peaasjalikult meestega). Aga see ei ole veel lõpuni viimistletud teaduslik teooria…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-KuG-kYJ1He4/UFLnoMI9ESI/AAAAAAAAEdE/92VFHP2mtwM/s1600/DSC_3971.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://3.bp.blogspot.com/-KuG-kYJ1He4/UFLnoMI9ESI/AAAAAAAAEdE/92VFHP2mtwM/s800/DSC_3971.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Spliti katedraal ja kellatorn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><span lang="ET">Nonii, teema hajus ära. Tegelikult need motomehed olid täitsa rahulikud seal, eriti tollel hommikul. </span>:P<span lang="ET"> <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Viskasime oma rätikud liiva peale (esimest korda Horvaatias) peaaegu tühjas rannas ja nautisime mõnda aega hilise suve mõnusid. Päikesel võis lasta keha peale paista suhteliselt vastutustundetult, sest ega ka seal see sügisene päike nüüd kõige paremini ei võtnud. Siiski väike lootus jäi, et koju läheme pruunimana kui siia jõudes olime. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vesi oli meres äärmiselt soe, peamiselt ilmselt seetõttu, et see oli madal. Kui mujal randades ronisid mööda redelit merre ja praktiliselt kohe oli sinu all mitu meetrit vett, siis siin võisid ujuda kuni ujumisala äärt tähistavate poideni ja ikka oli sügavus seal 2 meetri ringis. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<img border="0" height="167" src="http://3.bp.blogspot.com/-gX_1NhnQO8s/UR-WkjNRMAI/AAAAAAAAFd8/XV-YZVWFfzU/s800/9+-+Spliti+katedraal.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" width="200" /><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peesitamised peesitatud, võtsime käsile Spliti linna. Paarikümne minutiga olime vanalinna külje all, kuhu õnnestus suhteliselt muretult ja kiirelt ka auto ära parkida. See parkla, mis asus rahvusvahelise sadama ja raudteejaama vahel, polnud nüüd küll teab mis peen koht, kuid ajas asja ära. 7 kunat tunni eest tundus ka mõistliku tasuna selle teenuse eest.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Split on arvatavasti Horvaatia üks tuntumaid linnu, vähemalt eestlaste jaoks. Kes teab sealset pika ajalooga muusikafestivali, kes seal peetud spordivõistlusi, kes linna pikka ja kirevat ajalugu, kes lihtsalt linna kui populaarset suvituspaika. Variante on. Samas ei tähenda Horvaatia suuruselt teine linn mitte ülisuurt <i>cityt</i> vaid hoopis 1,5 Tartu suurust rannikukuurorti, millel on väga vinge vanalinn ja suur kruiisilaevade sadam.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-RJFr2jMSsDU/UFLnrHqI6fI/AAAAAAAAEdE/bw6Jib6lKOA/s1600/Split.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://4.bp.blogspot.com/-RJFr2jMSsDU/UFLnrHqI6fI/AAAAAAAAEdE/bw6Jib6lKOA/s800/Split.jpg" width="337" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vaade Spliti sadamale ja palee välismüürile</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Traditsiooniliselt ka väikesed ajaloominutid. Split on oma nime saanud ühe okkalise põõsa järgi, mida piirkonnas hästi palju leidub. Ehk siis kunagi ennemuistsel aal maabusid kreeklased, vaatasid, et selles paigas kasvab hästi palju Spalathose nimelist taime ja tegid omale samanimelise küla. Võib öelda, et hea, et niigi läks. Oleks Spalathose asemel hoopis rannal näiteks hulgaliselt kitse pabulaid nähtud, kes teab, mis see linna nimi täna oleks olnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Rooma Impeeriumi ajal sai Spalathosest Spalatum, edasi Spalatro ning viimasest nimest tekkiski lõunaslaavi versioon Split. Erinevad valitsejad on paika veel nimetanud ka Spalatoks ja Spljetiks, kuid Split on sellest onomastilisest (ehhee, aeg vist käsi ÕS-i järele sirutada - vt onomastika) lahingust väljunud kilbiga.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kreeklased panid oma tared siia paika püsti seetõttu, et ümberkaudsete Illüüria hõimudega bisnesit teha. Äri sujus ja linn kasvas, kuigi tolleaegne piirkonna keskus oli (nagu ka varasemalt mainitud sai) Salona. Salona jäi keskuseks ka Rooma ajal, kuni saabus hetk, mil üks vananev ja haige Rooma keiser otsustas oma kodukanti surema tulla. Selle keisri nimi oli Gaius Aurelius Valerius Diokletianus Augustus, sõpradele lihtsalt Diokletianus. Aastal 293 p. Kr. käskis ta alustada Spliti palee ehitust ning 12 aastat hiljem, mil ta võimust loobus, sai parajasti ehitus ka valmis.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tegu oli tõeliselt massiivse, nelinurkse Rooma kindluse tüüpi paleega – müürid olid 170-200 meetri pikkused ning 15-20 m kõrgused. Ruumi oli seal peaaegu sama palju kui Kristiine keskuses Tallinnas (kes teab, see teab). Õnneks ei pidanud ta seda maja üksi koristama, palees ja selle ümbruses elas kokku 8-10 000 inimest, kes kõik olid kuidagi selle kompleksi ja aedade käigushoidmisega seotud. Aga sellest paleest võib-olla veidi hiljem.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-s5vlX2RU28M/UFLnt4IpzkI/AAAAAAAAEdE/QxVobKvGvnc/s1600/DSC_3975.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-s5vlX2RU28M/UFLnt4IpzkI/AAAAAAAAEdE/QxVobKvGvnc/s800/DSC_3975.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Spliti uus- ja vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Igatahes see asjaolu, et palee oli nagu kindlus, sai tulevikku silmas pidades väga määravaks – see otsustas ära selle, et Salona kadus ja Split tõusis. Seitsmendal sajandil rüüstasid avaarid ja slaavlased Aadria mere äärseid linnasid ning paljud neist lausa hävitati. Nii läks ka Salonaga. Kui see rüüsteoht kadus ning elu vaikselt taastuma hakkas, tuli otsustada, et kuhu tagasi minna ja mida üles ehitada. Splitis asuv võimas kindlus oli väga tugev argument, mistõttu võim ja kaubandus koondus sinna. Endine tõmbekeskus Salona aga kadus lõplikult – täna on selle linna asukohas vaid üks murune küngas, kus niitmist segavad üksikud müürijäänused.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-RLpdT3emEOU/UFLn8KpurnI/AAAAAAAAEdE/RqBnq2TFsrY/s1600/DSC_4019.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-RLpdT3emEOU/UFLn8KpurnI/AAAAAAAAEdE/RqBnq2TFsrY/s800/DSC_4019.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Diokletianuse palee algsel kujul</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna Diokletianuse palee oli selle taasasustamise hetkeks juba mõned ajad tühjana seisnud, ei kasutatudki seda enam paleena vaid sinna sisse ehitati linnak. Erinevus põhjapoolsemate linnadega (kus me olime viibinud varasematel päevadel) tuleb sisse selles kohas, et Split oli alates sellest ajast ligikaudu 700 aastat peamiselt horvaatide võimu all. See kajastub ka arhitektuuris ning traditsioonides. Veneetslased on küll mõned korrad saanud võidurõõmu maitsta ja Spliti tänavatel omanikena ringi patseerida, kuid need olid ajutised nähtused. Lõplikult haaras Veneetsia ohjad (neljasajaks aastaks) alles 15. sajandi alguses. Pärast seda tuli tavapärane Aadria mere äärsete Horvaatia linnade rutiin – Napoleon, Austria-Ungari keisririik, Jugoslaavia Kuningriik, Itaalia, Sotsialistlik Jugoslaavia ja lõpuks siis Horvaatia Vabariik.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-zSqswevfjSs/UFLnwXwKNqI/AAAAAAAAEdE/rAXOEx0ic4Y/s1600/DSC_4001.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-zSqswevfjSs/UFLnwXwKNqI/AAAAAAAAEdE/rAXOEx0ic4Y/s800/DSC_4001.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Spliti katedraali krüpt</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Sotsialismiajal toimus muide Spliti linna plahvatuslik kasv – investeeriti tohutult tööstusesse ja see tõi juurde hulga inimesi. Laevaehitusfirmad olid maailmakuulsad ning ka kuurortlinna taristu kujunes välja just sellele perioodil.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Suure turismilinna staatusel on alati nii head kui vead. Hea on see, et tavaliselt tähendab see seda, et seal on midagi põnevat teha või vaadata. Vigade alla saab paigutada aga suured rahvasummad, tunglemise ja saastakaubanduse. Need kõik miinused (õnneks plussid samuti) olid ka esindatud Splitis, kõige rohkem riivas silma see kaubandus. Just vanalinna kõige tähtsama müürivärava juurde oli üles pandud üks ilmatuma kole telklinnak-turg, kus müüdi sisuliselt kõike – midivuplitest autorehvideni. Põhirõhk oli muidugi erineval suveniirikolal, millele vilkad Hiina käekesed olid peale kriipinud sõna „Split“. Täpselt samasuguseid kotte, kruuse, särke, tuhatoose, võtmehoidjaid jne on võimalik osta üle maailma, lihtsalt sõnad on peal teised – „Paris“, „New York“, „Buenos Aires“, „Delhi“.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-E02LzHm-Cto/UFLn2eDNj6I/AAAAAAAAEdE/NdQCfZWh5Y0/s1600/DSC_4011.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-E02LzHm-Cto/UFLn2eDNj6I/AAAAAAAAEdE/NdQCfZWh5Y0/s800/DSC_4011.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Turg palee katakombides</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Teiseks oluliseks kaubaartikliks olid aga rõivad. Kleitidest Adidase dressideni. Kuna neid seal nii massiliselt pakuti, siis ilmselt keegi ka ostis. Võib-olla olid sihtgrupiks kruiisituristid, sest sadam oli kohe siinsamas. Teisalt ma ei kujuta ette, et tulen Spliti ajaloolist vanalinna vaatama ja ostan möödaminnes paari võlts-Nike tosse ja võlts-Puma dressid. Võib-olla on selliseid inimesi. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Iseenesest võib ju öelda, et ära kurat mine sinna turule, kui sulle ei meeldi. Et mida sa virised? Aga vot ei saa Spliti vanalinna muudmoodi (kui tulla sadama poolt) kui pead sealt ennast läbi vedama. Vaated iidsele linnamüürile olid ka kaetud – selle asemel sai vahtida kilest telke, kikivarvule tõustes nägid ka veidi linnamüüri. Leidsime siiski enestes selle jõu ja murdsime vanalinna välja. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-IIZRl7aBglw/UFLn4vP7TNI/AAAAAAAAEdE/XQtqRIvHX_M/s1600/DSC_4016.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-IIZRl7aBglw/UFLn4vP7TNI/AAAAAAAAEdE/XQtqRIvHX_M/s800/DSC_4016.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Diokletianuse palee alumise korruse võimsad võlvid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hommikuste, värskete jalgadega panime kohe padavai katedraali kellatorni, kust sai siis kaeda nii vanalinna kui ka sadamat. Päris idülliline paik. Aga jah, rahvast oli väga palju. Siia veel madalhooaeg jõudnud polnud. Või siis oli, sest ega ju ei tea missugune rüselemine siin paar kuud tagasi oli. Samas ülevalt tornist alla vaadates see rahvamurd ja telklinnak hajusid kuidagi linnapilti ära – sealt vaadates tundus selline sipelgate sagimine isegi lahe.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-VLrDWsGOKdU/UFLn_oqfPeI/AAAAAAAAEdE/p1bVOe-lZM8/s1600/DSC_4022.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-VLrDWsGOKdU/UFLn_oqfPeI/AAAAAAAAEdE/p1bVOe-lZM8/s800/DSC_4022.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Vana pensionär <span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">ise - kullast medaljonil</span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga palee oli tõeliselt huvitav. Käisime lisaks kellatornile ka katedraalis (mis oli kunagine Diokletianuse mausoleum), krüptis ja katakombides. Ehitise varema ajaloo kohta sai põgusalt kirjutatud, kuid selline sissekolimine/mahajätmine jätkus ka tulevikus. Pärast keskaega ei teadnud Lääne-Euroopas enam mitte keegi kunagisest Rooma imperaatori pensionipõlve „hütist“. Alles 18. sajandil leiti see uuesti üles. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">All katakombides konnates oli eriti tunda sellist vana-Rooma hõngu, sest just katakombide osa on kõige paremini säilitanud kunagise palee struktuuri. Mida ma selle all silmas pean on see, et katakombid on kunagise palee esimese korruse koopia (ruumide paigutuse mõttes). Lihtsalt ilma akendeta versioon. Ning need on sellisel kujul säilinud seetõttu, et… kuidas seda nüüd kõige viisakamalt öelda… et need olid pärast Rooma aja lõppu kasutusel jäätmepunktina ehk siis maakeeli: täidetud sita ja saastaga. Uuemal ajal on neid ruume jõudumööda puhastatud ja seetõttu ongi rahval täna võimalik nautida kunagise keisripalee võimsaid võlvsaale. Ning kui keegi nüüd mõtleb, et ma selle „vana-Rooma hõngu“ all mõtlesin midagi räpast ja haisvat, siis ei mõelnud. Kui poleks infobukletist selle kohta lugenud, siis ei oleks eales aimanud, et kunagises kloaagis ringi jalutame.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-dDiSV_uPEn0/UFLoCp4a6eI/AAAAAAAAEdE/SUFWkK2m4Xw/s1600/DSC_4031.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-dDiSV_uPEn0/UFLoCp4a6eI/AAAAAAAAEdE/SUFWkK2m4Xw/s800/DSC_4031.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Osaliselt säilinud/taastatud palee II korrus</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lisaks muuseumiosale, oli maa all ka suur suveniiriturg, kus õnneks päris turukaltsudega ei kaubeldud. Põhifookus oli ehetel.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lahe oli muidugi ka see katedraal, kus olid väga tugevad vana-Rooma mõjud. Ausalt öeldes oli raske aru saada, et kust algas katedraal ja kus lõppes Diokletianuse mausoleum. See oli niivõrd segunenud. Pilti meil sellest kohast pole, kuna pildistamine oli seal keelatud. Üks kutt üritas seal isegi korda pidada, kuid ta polnud väga edukas, sest hoolimata suurtest siltidest ja palvetest, käis ligikaudu iga 10 sekundi tagant 1 välgusähvatus selles suhteliselt pimedas ruumis. Ning pildistajateks olid reeglina erinevad telefonipiltnikud, kes siis oma suureks üllatuseks avastasid, et kauni katedraali sisevaate asemel paistis telefoniekraanilt vastu legendaarne foto: „10 neegrit kolme musta kassiga süsimustal ja pilvisel ööl, kõigil silmad kinni“. Ehk siis midagi ei tulnud välja ning siis tuli muidugi veel proovida, sest ilmselgelt peaks ju see mitme-miljardi-megapiksline superkaamera-telefon tegema imepilte igas olukorras, reklaamis ju oli nii. Aga ka teine katse ebaõnnestus alati. Kõikidel piltnikel oli veel üks ühisosa - tuima näoga ignoreeriti juba täiesti lootusetult endast väljas olevat ja katedraali kohta tavatult kõva häält tegevat valvurit. Miks inimesed ometi ei või aru saada, et kõik kohad ei ole pildistamiseks? Võiks ju veidike respekteerida nende inimeste soove, kelle juures nad külas on.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-IWIppf1nUNk/UFLoIei6III/AAAAAAAAEdE/Jn-3r4zIWxw/s1600/DSC_4038.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-IWIppf1nUNk/UFLoIei6III/AAAAAAAAEdE/Jn-3r4zIWxw/s800/DSC_4038.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">"...suured sõjasangarite plakatid..."</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kogu kompleksi rahulikus tempos läbi jalutamine võttis päris mitu tundi. Selle tuuri lõpus meil kõht korises ja jalad olid väsinud, no vähemalt polnud vastupidi. Peamise vaatamisväärsuse juurest eemale astudes, tervitas meid oluliselt inimvabam, kaunis vanalinn. Itaaliast tuttavad peegelsiledate kiviplaatidega sillutatud väljakud, kitsad tänavad ja rohked pizzeriad. Horvaatias olemist tuletasid aga meelde näiteks suured sõjasangarite plakatid, mis siin-seal olid majadele üles riputatud (tavaliselt sõnaga „<i>Heroj</i>“).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kuna iga teine söögikoht oli pitsarestoran, siis oli väga raske neid tühja kõhuga ignoreerida – pitsakettad keerlesid silme ees ja ill vaikselt jooksis. Lõpuks andsime alla ja säädsime oma kaunid tagapalged ühel kaunil väljakul asuva pizzeria õblukestele metalltoolidele. Arvan, et neid pitsakohti pole Splitis palju mitte seetõttu, et linnal oleks tugev minevikuside Itaaliaga vaid seetõttu, et laevaühendus Itaaliaga on tihe ja üsna kiire (ca 5 tundi). Vanalinna peal kuuliski peamiselt Itaalia keelt ning ka klienditeenindajad olid kakskeelsed, kusjuures inglise keel ei kuulunud nende kahe hulka.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-XePgtLFqCck/UFLoFSNUOFI/AAAAAAAAEdE/svelGJJr9eE/s1600/DSC_4035.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-XePgtLFqCck/UFLoFSNUOFI/AAAAAAAAEdE/svelGJJr9eE/s800/DSC_4035.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Mõnus Spliti vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Valisime menüüst välja ühe horvaadikeelse nimega pitsa (et saada veidikegi kohalikku aktsenti toidule), mis kõrvale joonistatud piprakaunade järgi pidi olema terav. Aga nagu ma vist ka varem olen maininud, ei ole pärast Indoneesiat toidud enam teravad. Pitsa peal olnud piprakaunu krõbistasime kui herneid, suu võib-olla õrnalt-õrnalt õhetas. See fakt muidugi maitseelamust ei vähendanud - Itaalia lähedus ja pikaajalised traditsioonid on viinud selleni, et pitsat osatakse teha küll. Ning kui su põhiklientuur on itaallased, siis proovi sa neile halba pitsat teha. Sest lisaks pitsale ja Ferrarile on ülemerenaabrid ju välja mõelnud ka maffia ning kiirelt ülekeeva temperamendi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-family: 'Times New Roman','serif'; font-size: small;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Täis kõhuga komberdasime veel veidi vanalinna päikesekuumadel tänavatel sihitult ringi ning pärastlõunal kimasime oma laagripaika tagasi. Motopidu oli täies hoos. Põristati taas tsikleid ja muusika mängis. Me ei lasknud end selles häirida - tegime väiksed supelused ning õhtu oligi peagi käes. Sellel hetkel kui valmis meie mõnus õhtusöök, astus linnas pealeaval üles ka esimene esineja. Taas oli tuulevaikne, mahe suveõhtu, mistõttu saime tänagi kontserdist osa. Õhtut alustas üks naisterahvas, kes laulis kantri- ja rokilugusid. Sõime head toitu, libistasime veini, kuulasime muusikat ja lainete loksumist. Idüll missugune!</span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-84797620725628221382011-09-10T13:22:00.000+03:002013-03-04T22:45:27.966+02:0025.09 - HR - Dubrovnik<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tänane päev tõotas tulla veidi sündmustevaesem, sest vaatamisväärsuste või matkade asemel ootas meid ees transporteerumine ca 200 km kaugusel asuvasse Dubrovnikusse. Ning see 200km polnud selline tuim Tallinn-Tartu tee, mis paari tunniga otsas vaid ikka seesama Aadria mere kallast pidi külast külla vonklev maanteelint. Eeldasime, et keskmine sõidukiirus (arvestades asulaid, ettejäävaid autosid, piiripunkte jne) tuleb 60km/h kanti, mistõttu 3-4 tundi puhast sõiduaega oli garanteeritud. Lisaks juurde pissipeatused, pildipeatused, puhkepeatused, söögipeatused. Ehk siis kokkuvõttes me ei plaaninud tänasesse päeva ühtegi asja peale sõidu, Dubrovniku linna nautimine jääb homseks (isegi kui sõit läheb kiiremini ning jõuame lõuna paiku kohale).<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-ByIRRKaq4KU/UFLoJUGGXKI/AAAAAAAAEdE/y9EQapcT0DY/s1600/DSC_4048.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-ByIRRKaq4KU/UFLoJUGGXKI/AAAAAAAAEdE/y9EQapcT0DY/s800/DSC_4048.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Rannikutee võlud</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Eelnenust tulenevalt me väga ka ei kiirustanud tollel hommikul. Sõime rahulikult, pesime nõud ja pakkisime kodinad autosse ära. Elektroonse kella kujuteldavad seierid näitasid kümmet kui meie punane auto rehvide sahinal kämpingu tõkkepuu alt läbi sõitis. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tuleb tõdeda, et kõige rohkem tõmbasid tempot alla vaated – paistab, et kõrge kalju pealt mere peale vaatamine ei tüüta kunagi ära. Ning kui enne sai mainitud ettejäävaid autosid kiirust alandava faktorina, siis tegelikult iseloomustas see tropiks olemine pigem meid endid. Ikka väga tihti otsisime kohta, kus taas kinni pidada, et pilti teha või niisama merd jõllitada. Etteseatud piirkiirust (mis enamasti oli 70km/h) me vist ei ületanud kordagi (mis on ju igati kiiduväärt!). Samas hoidsime alati tee serva, et kiiremad mööda saaksid. Kuna ligikaudu poole Dubrovniku-suunalisest liiklusest moodustasid festivali lõpetanud motomehed, siis tegelikult vuhiseti meist mööda ka pimekurvides. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-u39F9gALPuE/UFLoLvb8p5I/AAAAAAAAEdE/Cn0Ah4Sy19U/s1600/DSC_4068.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-u39F9gALPuE/UFLoLvb8p5I/AAAAAAAAEdE/Cn0Ah4Sy19U/s800/DSC_4068.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Rannikulinn mäe peal... </span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Lõunapaiku otsustasime rännuteele saki sisse teha ning keerasime maanteelt kõrvale, liivaranda otsima. Küll väga hoolimatu nii öelda, aga koht, kus sulistada ja päevitada soovisime, oli meie jaoks täiesti suvaline ja nimetu asula. Tänavad alla mere äärde (maantee lookleb siiski kaljude peal) olid järsu kallakuga ja enam-vähem autolaiused. Osad olid vaksa võrra laiemad, kitsamaid õnneks ei sattunud ette. Ujumise ja päevitamisega läks tund ning etteruttavalt saab öelda, et see oli meie reisi kõige viimane nii aktiivne kokkupuude Aadria merega. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-PxrpVf-S-j4/UFLoNlDMwmI/AAAAAAAAEdE/-_tMt6GEjk4/s1600/DSC_4069.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-PxrpVf-S-j4/UFLoNlDMwmI/AAAAAAAAEdE/-_tMt6GEjk4/s800/DSC_4069.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> ...või hoopis jalamil?</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Rannas lesides sai veidi ka fotoka ja perspektiiviga mängitud. Tegime 2 pilti samast paigast, kuid erineva fookuskaugusega (rahvakeeles siis sissesuumituna ja väljasuumituna). Kas tegu on rannikulinnaga mäe peal või jalamil? <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tähelepanuväärsetest paikadest jäid meie teele veel kaunid Bacina järved. „Lombid“ asusid küll üsna Aadria mere lähedal, olid merega isegi otsapidi ühendatud ja neid ümbritses suhteliselt auklik karstiala, kuid sellegipoolest oli tegu magevee järvedega. JärveD seetõttu, et kokku on seal seitse järve, millest 6 on omavahel ühendatud. Meri ei olnud neid endasse haaranud vaid seetõttu, et järvede veepind on ca 1 meeter merepinnast kõrgemal. Samas sügavaima järve põhjas leidub soolast vett ja mere/järve puutepunktis leidub ohtralt ka riimvett (nii, kas on jälle ÕS-i kord sekkuda?). Faktid faktideks, aga pagana kena oli see paik küll.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-fLK_7gbFSh0/UFLoPTRXtzI/AAAAAAAAEdE/zp1CjsjhLpg/s1600/Bacina+j%25C3%25A4rved.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-fLK_7gbFSh0/UFLoPTRXtzI/AAAAAAAAEdE/zp1CjsjhLpg/s1200/Bacina+j%25C3%25A4rved.jpg" width="820" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Bacina järved</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peagi pärast seda ületasime piiri. 2 korda. Nimelt lõikab Neumi linna ümber, ligikaudu 10 km pikkuses, teesse sisse Bosnia ja Hertsegoviina. Vastavalt kunagisele sõjajärgsele kokkuleppele, garanteeriti selle maaeraldusega Bosnia ja Hertsegoviinale ligipääs Aadria merele. Ning kõik kes soovivad maadpidi mujalt Horvaatiast Dubrovnikusse sõita, peavad korraks riigist lahkuma, selleks et 10-15 minuti pärast uuesti naasta. Passe ei tembeldatud, piiril järjekordi polnud. Kõik käis väga mugavalt ja nii lihtsalt saimegi oma isiklikul maakaardil jälle ühe lipukese püsti. Neum ise oli üks suur kasiino-kaubakeskus-hotellikompleks, meie seal kinni ei pidanud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hilisel pärastlõunal/õhtuhakul jõudsime Dubrovniku külje alla. Mõte oli, et jääme ööbima kusagile linnalähedasse väikeasulasse – nii ehk on lihtsam leida majutuskohta ning võib-olla säästame ka mõned kunad. Selles olime veendunud, et Dubrovnikus – mis on Horvaatia turismisihtkoht nr 1 – ei ole majutuse leidmine lihtne ja kui midagi isegi on, siis kindlasti on see midagi selgelt kallim kui mujal Horvaatias.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga otsisime, mis me otsisime, ei leidnud me siiski midagi. Ainsad variandid olid sellised, et pargid auto kohe maantee äärde, sõna otseses mõttes 45 kraadise nurga all olevale parkimiskohale ning sealt lähed treppimööda tipa-tapa kaljuveerest alla (ca 2-3 korrust), kust leiad siis öömaja sissepääsu. Küsid, et kas vabu tube on – ei ole – tipa-tapa uuesti üles ja järgmisesse kohta. See on see kaljupankadel asuvate asulate häda ja võlu, autoga liiklemine on väga keeruline või lausa võimatu. Seega heitsime need variandid kõrvale – soov oli masin siiski võimalikult öömaja lähedale parkida.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Niiviisi otsides ja tiirutades jõudsime lõpuks ikkagi Dubrovnikusse välja. Missiis ikka – ööbime linnas. Otsisime siit, otsisime sealt – ööbimiskohti oli lademetes, kuid vabu kohti oli vähe ja need mis olid, olid ikka päris kallid. Kui kolmetärnise hotellitoa eest küsitakse 120-140€/öö eest, siis seda oli palju. Ca 2 korda liiga palju muu Horvaatiaga võrreldes. Kõrge hinna põhjuseks oli peamiselt asjaolu, et peamine hotellirajoon asus randade lähedal, kuid meie jaoks ei omanud asukoht mitte mingit tähtsust. Me soovisime vaid magamiskohta kaheks ööks. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xI7T_xL9oPE/UFLoTcVIAmI/AAAAAAAAEdE/hoQDhZs__WI/s1600/DSC_4084.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-xI7T_xL9oPE/UFLoTcVIAmI/AAAAAAAAEdE/hoQDhZs__WI/s800/DSC_4084.jpg" width="320" /></a></span></div>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Käisime läbi mitmed hotellid seal rannarajoonis ning hiljem ka vanalinna külje all (mis olid veel kallimad), kuid sobivat ei leidnud. Küll aga jäi silma üks võõrastemaja nende kahe paiga vahepeal. Hotell „R“ omas vabasid tube, kuid hind 100€ pani jälle nina kirtsutama. Selle peale aga administraator mitte ei ajanud meiesuguseid näljarotte kaikaga minema vaid pakkus hoopis välja lahenduse. Nimelt olevat siinsamas – kohe üle sisehoovi – üks kodumajutusepakkuja, kelle juurest saaks toa 50€ eest. Et kas meile see sobiks? Phh, te veel küsite… Ning ta mitte ainult ei pakkunud vaid lausa helistas ise ja leppis kokku, et tulevad 2 tükki. Ma olen kindel, et hotell kui tööandja sellist asja vaevalt soosib, kuid meie olime administraatorile väga tänulikud ja ei hoolinud tema eetilisest konfliktist põrmugi. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meid võttis vastu väga lahke ja väga head inglise keelt rääkiv naisterahvas. Tuli välja, et admin valetas, sest toa asemel anti meile kasutada köögi, vannitoa, magamistoa, telekatoa ja terrassiga korter. Aga neelasime selle pettuse alla ja leppisime kokku, et peatume 2 ööd siin. Korter kindel, läksime linna peale kaubakeskust otsima. Kuna kätte oli jõudnud meie eelviimane õhtu Horvaatias, siis oli ka eelviimane aeg endale koju head ja paremat Horvaatia-kraami kaasa osta. Autoreisija rõõmud. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-RChk4fESElE/UFLoVbmgARI/AAAAAAAAEdE/ZofU7DlVosQ/s1600/DSC_4092.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-RChk4fESElE/UFLoVbmgARI/AAAAAAAAEdE/ZofU7DlVosQ/s800/DSC_4092.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Hilisõhtune Dubrovniku sadam</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Aga kaubakeskuse leidmine polnud nii lihtne midagi. Arvasime, et turismisihtkohaks olemine tähendab ka hulganisti ostutempleid, kuid võta näpust. Kesklinna lähedusest leidsime vaid paar kodu-Rimi suurust toidupoodi, kesklinnast eemale sõites ei leidnud üldse midagi. Põhimõtteliselt oli meie suur ostuplaan läbi kukkunud, vähemalt saime endale õhtu- ja hommikusöögi kraami. Kahjuks oli Dubrovnik viimane suurem linn Horvaatias, mis meie teele jäi, seega pidime siit midagi leidma. Ringi sõites nägime õnneks (lisaks kaunitele vaadetele õhtusele Dubrovniku sadamale ja vanalinnale) ühel hetkel tee ääres mitme meile tuntud kaubandusketi reklaame, nool näitas suurt teed pidi edasi ja taha oli kirjutatud 10km. Selge siis, anti vähemalt lootust, kuid täna me enam sinna ei jõudnud – kellaaeg oli liiga hiline. Jääb homme õhtuseks tegevuseks.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tänase päeva lõpetas mõnus õhtusöök korteris. Pugisime end triiki täis ja kogusime energiat, sest ees oli ootamas pikk päev Dubrovniku põnevas vanalinnas.<o:p></o:p></span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-91184505471961439552011-09-10T13:21:00.000+03:002013-03-21T23:35:58.058+02:0026.09 - HR - Dubrovnik<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Topolo Apartments, ulica Alberta Hallera 3, Dubrovnik; peauksest sisse, esimene uks vasakut kätt – see oli koht, kust meid tollel hommikul võis leida. Kui te oleks enne kümmet tulnud, oleksite meid üles ajanud. Veidi hiljem tulles oleks te aga saanud kodust hommikusööki ja kohvi. Köögivõimalused tuli ju kohe ära kasutada ning sellistes majutustes tegelikult muud varianti hommikusöögi osas ka reeglina pole. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-mkkBuI0qZB4/UFLoYF0B-CI/AAAAAAAAEdE/0nl0_7wBc-Y/s1600/DSC_4105.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-mkkBuI0qZB4/UFLoYF0B-CI/AAAAAAAAEdE/0nl0_7wBc-Y/s800/DSC_4105.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;">Grand Hotel Imperial - kahjuks mitte meie hotell</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Teadsime, et see mis meid täna ees ootab kerge olema ei saa. Tulikuumal päeval linnamüüride peal ja vahel kõmpimine on paras katsumus. Õnneks oli päike täna õhukese pilvekihi taga, mistõttu otse lagipähe too tulekera ei kiiranud, kuid kuuma oli endiselt 32-33 kraadi Celsiust. Kuna vanalinn oli suhteliselt lähedal ning eileõhtused autoga tehtud tiirud näitasid, et ega seal parkida niikuinii kusagil pole, siis läksime jala. Auto oli muide kenasti maja ees alles. Parkisime küll ühel naaberhotelli külalistele mõeldud kohal, kui käitusime sedapsi seetõttu, et meie perenaine soovitas nii (niisama tänaval parkimine oleks olnud tasuline kui üldse mingi koha leiad). Ütles, et tal on kõik räägitud. Päris hea äri oli tädil – ühe hotelli administraator suunab kliente tema juurde ja teise hotelli parkimiskohtadel (mida oli kokku ainult 4 ja tegu oli päris suure hotelliga) saavad kunded parkida. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-Ausi-2jlX28/UFLobL5YqdI/AAAAAAAAEdE/ywlboWivGvI/s1600/DSC_4106.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="289" src="http://1.bp.blogspot.com/-Ausi-2jlX28/UFLobL5YqdI/AAAAAAAAEdE/ywlboWivGvI/s800/DSC_4106.JPG" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;">Mälestusmärk Dubrovniku kaitsjatele</span><span style="font-size: small;"><br /></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ööbimispaika lahutas vanalinnast ca 15 minutit jalutuskäiku piki kõrgel merekaldal looklevat tänavat. Arvestades seda, et tänaval oli väike kalle (st me jalutasime mäkke) ning väljas oli ikka kuradima palav, siis Dubrovniku vanalinna jõudes oli minu särk läbimärg. Enne kui oleks ühegi sammu suutnud vanalinnas teha. Aga ei ole siin halada midagi, ise tahtsime ning põhjusega. Dubrovniku kindluslinn nägi eemalt väga imposantne välja ning linnaväravast sisse astudes see tunne võimendus veelgi.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Tuleb küll mainida seda, et me ei olnud seal oma mõtete ja soovidega üksi. Rahvast oli murdu - niipea kui üks turismibuss oma laadungi väljutas ja ära sõitis, saabus järgmine ja siis jälle järgimine ja siis järgmine jne. Ühesõnaga – Dubrovnikus oli totaalne turismihooaeg veel käimas. Samas ega midagi imestada polnud – ilm oli suvine, vesi oli soe, linnas oli vaadata ja teha paljutki. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><img border="0" height="220" src="http://3.bp.blogspot.com/-GrYd6RG2W1Q/UUt0_7Ij3TI/AAAAAAAAFeU/8Ivfif3xm78/s400/10+-+Dubrovniku+m%C3%BC%C3%BCr.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;" width="250" /><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;"> Ilma pikema jututa viskasime letti 70 kunat, soetasime linnamüüri piletid, ronisime stardijoonele ja läks! Meid ootas 2 kilomeetrit katkematut jalutusrada ümber vanalinna. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-vNsHO33JR00/UFLog06ewfI/AAAAAAAAEdE/J56s8T9uwm8/s1600/DSC_4120.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-vNsHO33JR00/UFLog06ewfI/AAAAAAAAEdE/J56s8T9uwm8/s800/DSC_4120.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku linnamüür</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Nii…aga igavat juttu ka vahele. <i style="mso-bidi-font-style: normal;">Tänasel päeval on tegemist rahvaarvult Pärnu suuruse linnaga, UNESCO Maailmapärandi paigaga. Varasemalt on linn tuntud ka Ragusa nime all (nt itaalia, kreeka ja ladina keeles), kuid alates aastast 1918 on Dubrovnik Dubrovnik. Ragusa oli muide mugandus kreekakeelsest sõnast „Lausa“, mis tähendab järsakut. Kes on Dubrovnikus käinud või viitsib jutu kõrval olevaid pilte vaadata, saab ilmselt aru, et miks just järsak.<o:p></o:p></i></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-SMEoeM3vEKc/UFLoi_6dcqI/AAAAAAAAEdE/boGFfP7sBa0/s1600/DSC_4134.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="203" src="http://2.bp.blogspot.com/-SMEoeM3vEKc/UFLoi_6dcqI/AAAAAAAAEdE/boGFfP7sBa0/s800/DSC_4134.JPG" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku linnamüür</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Linn loodi arvatavalt 7.-l sajandil, kuid on ka teooriaid, et tegelikult löödi vai maasse oluliselt varem. Mina neid teooriaid tõestama või ümber lükkama ei hakka, oli mis oli. Igatahes esimene teadaolev õitseng oli linnal Bütsantsi Impeeriumi koosseisus ning keskajal. See kestis kuni 1296. aasta 16. augusti ööni. Siis võttis üks kuur kusagil linna ääres tuld ja kinnitust sai Eesti vanasõna – „sauna panin, küla läks“. Terve linn põles praktiliselt maani maha. Aga igal asjal on alati ka positiivsed küljed – see puhastustuli andis linnaarhitektile suhteliselt vabad käed uue ja moodsa asumi loomiseks. Koos uue Ragusa kerkimisega muutus ka staatus – linnast sai suhteliselt iseseisev vasallriik Ungari Kuningriigi koosseisus ning alates 15. sajandi keskpaigast 350-ks aastaks Ottomani Impeeriumi koosseisus. See viimane asjaolu eristas Dubrovnikut kõigist teistest Horvaatia rannikulinnadest, mida olime külastanud. Dubrovnik ei olnud päevagi Veneetsia võimu all, selle asemel oli ta nende üks vihasemaid konkurente Aadria merel.<o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Z39GCq8fMBU/UFLolZWEEfI/AAAAAAAAEdE/aX6ZD5DVZsc/s1600/DSC_4139.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-Z39GCq8fMBU/UFLolZWEEfI/AAAAAAAAEdE/aX6ZD5DVZsc/s800/DSC_4139.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku linnamüür</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ragusa oli keskajal üldse üsna innovatiivne paik elamiseks – 1317 avati esimene apteek, 1347 loodi seek, 1377 karantiinhaigla, orjakaubandus keelustati 1418, orbudekodu avati 1432 jne. Hoolitseti aktiivselt nende eest, kes endaga hakkama ei saanud ja samal ajal parandati ka teiste linnakodanike elujärge.<o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Kogenud meresõitjatena jõudsid Ragusa kaupmehed nii Indiasse kui ka Ameerika mandrile (pärast selle avastamist loomulikult). Orjandusliku korra ennetähtaegselt lõpetajatele kohaselt, lendasid nad peale mitte kui vallutajad vaid kui ärimehed. Ehk siis kohalikega tehti koostööd, anastamisplaane polnud. Isegi nende lipp viitas rahumeelsele suhtumisele – valge plagu, millele oli kirjutatud „Libertas“ e „ Vabadus“. <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Allakäik algas alates aastast 1667, mil toimus tohutu maavärin, mis tappis üle 5000 inimese ja jättis praktiliselt kogu linna varemetesse. 150 aastat hiljem vallutas linna Napoleon ja pärast seda käis linn pidevalt käest kätte. Aastal 1918, kui linn liikus Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide kuningriigi valdusesse, sai lõpuks Ragusast ka Dubrovnik (viitab horvaadikeelsele mugandusele sõnast „tammik“). <o:p></o:p></span></span></i></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-KxkRLfEYU0U/UFLonr5aqEI/AAAAAAAAEdE/c_BA8aF0BWE/s1600/Dubrovnik+1.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="353" src="http://4.bp.blogspot.com/-KxkRLfEYU0U/UFLonr5aqEI/AAAAAAAAEdE/c_BA8aF0BWE/s1200/Dubrovnik+1.jpg" width="820" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku vanasadam</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif; font-size: small;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Kõige jõhkramalt räsis eelmisel sajandil linna mitte II maailmasõda vaid 90.-te aastate sõda Horvaatia vabaduse eest. Kuigi juba 1970.-tel tehti Dubrovniku vanalinnast sisuliselt demilitariseeritud tsoon, et see kunagi enam sõdades kahjustada ei saaks, ei maksnud see aastal 1991 kahjuks midagi. Sotsialistliku Jugoslaavia säilimise eest võitlev armee ründas linna ja piiras seda 7 kuud. Suhteliselt valimatult pommitati ka UNESCO pärandiks olevat vanalinna – seda tabas 650 mürsku ja ca 60% vanalinna hoonetest said moel või teisel viga. Tüüpiline „vabastajate“ käitumine, eks ole eestlasedki seda näinud. Tänaseks päevaks on õnneks enamus kahjudest suudetud likvideerida ja Dubrovnik on turistile üks paras maiuspala.</span></i><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;"><o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-i9vatSLtTrs/UFLoqzOUfbI/AAAAAAAAEdE/p01w7uqSZxM/s1600/Dubrovnik+3.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="460" src="http://2.bp.blogspot.com/-i9vatSLtTrs/UFLoqzOUfbI/AAAAAAAAEdE/p01w7uqSZxM/s1200/Dubrovnik+3.jpg" width="820" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku vanalinn täies hiilguses</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-mpZUxUvHmg8/UFLoegjQJTI/AAAAAAAAEdE/-BucKww9J3U/s1600/DSC_4109.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-mpZUxUvHmg8/UFLoegjQJTI/AAAAAAAAEdE/-BucKww9J3U/s800/DSC_4109.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Suur Onofrio purskkaev</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Seda maiuspala oli linnamüüril jalutades ka väga mugav jälgida. Kogu vanalinn oli kui peo peal. Lisaks ajaloolisele arhitektuurile nägi veidi ka tavainimese elu köögipoolt. Sõna otseses mõttes. Müüriäärsetes majades paiknesid täiesti tavaliste inimeste korterid ning kuna oli palav (seda ei saa piisavalt rõhutada), olid aknad lahti ja nii saigi vaadata rahulikult kellegi köögiaknast sisse. Või siis elutuppa. Või siis said naudiskleda kellegi poolt rõdule kuivama seatud trussareid, keskaegne arhitektuuripärl taustaks. Aga inimesed olid vist sellega harjunud, et iga minut voorib kümneid inimesi nende koduaknast mõne meetri kauguselt mööda ja ei lasknud end häirida. Tegelesid rahulikult oma asjadega ning ei keeranud isegi siis pead kui keegi neid trussareid pildistas (meie ei pildistanud). Sama ükskõiksed olid ka koolilapsed, kelle klassiruumi aknad avanesid müüri ja mere suunas. Kõik kuulasid hoolega õpetajat, keegi ei passinud aknast välja.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-kq4U9Gvg9rc/UFLot_7S9nI/AAAAAAAAEdE/lJ_LbcPBle4/s1600/DSC_4229.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-kq4U9Gvg9rc/UFLot_7S9nI/AAAAAAAAEdE/lJ_LbcPBle4/s800/DSC_4229.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Vanalinn oli turistidest pungil</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Meie tähelepanu jagus võrdselt nii sellele, mis jäi müüride vahele kui ka sellele, mis oli neist väljaspool. Järskudele kaljudele ehitatud Dubrovniku linnamüürilt avanesid väga dramaatilised vaated Aadria merele ja ümbruskonnas asuvatele teistele kaitserajatistele. Teele jäid veel katedraal, sadam, erinevad vahitornid. Viimane lõik (müüril liigutakse päripäeva) oli pidevalt ülesmäge ning see tipnes sellega, et pärast viimase trepi alistamist, oli kogu vanalinn meie jalge ees. Olime vahitornis, mis oli samas ka vanalinna kõrgeim punkt. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Peagi pärast seda tuli laskuda uuesti tänavale tagasi, sest 2-kilomeetrist tiiru võis ühe pileti eest läbida vaid 1 korra. Meile sobis see väga hästi, sest ausalt öeldes olime me kuumusest ja ronimisest oimetud, riided higist läbivettinud. See viis meid ka selleni, et loobusime mõnest meie valduses olnud kunast ja vahetasime need jäätiste vastu. Kui muidu oli kõik Dubrovniku vanalinnas ja selle ümbruses müüdav kraam selgelt ülehinnatud ja sellest tulenevalt hoidsime oma tengelpungad kiivalt lukus, siis jäätiseputkast oli füüsiliselt võimatu mööda jalutada. Nad oleks võinud küsida ükskõik mis hinda oma tuutude eest – me oleks niikuinii ostnud.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-MJX5nrLpM-Q/UFLo1cMivKI/AAAAAAAAEdE/7PwISlLll38/s1600/DSC_4243.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-MJX5nrLpM-Q/UFLo1cMivKI/AAAAAAAAEdE/7PwISlLll38/s800/DSC_4243.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Rektori palee</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Jäätis keres, jätkasime tutvumist vanalinnaga lähivaates st nüüd juba mõnda paika külastades. Astusime näiteks sisse Rektori Paleesse. See on väliselt hästi efektne hoone, mis kätkeb eneses väga mitmeid stiile ja nüansse, sest aegade jooksul on see korduvalt viga saanud (plahvatused, maavärinad, tulekahjud jne) ning iga arhitekt, kes on üles ehitamist juhtinud, on omalt poolt midagi lisanud. Igatahes täiesti hea mõte oli selle paiga külastus – huvitav ning lahe elamus. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-S7dMv2UREvE/UFLowatCPhI/AAAAAAAAEdE/26DOQcmwAWA/s1600/DSC_4230.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-S7dMv2UREvE/UFLowatCPhI/AAAAAAAAEdE/26DOQcmwAWA/s800/DSC_4230.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Dubrovniku katedraal</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Huvitav selle maja puhul oli ka seal töötanud asjapulga töökorraldus. Rektor (e siis sisuliselt valitseja) valiti ametisse alati üheks kuuks (justnimelt kuuks) ning ta ei tohtinud paleest lahkuda muul juhul kui ametlikeks asjaajamisteks. Ühekuine ametiaeg oli loodud Dubrovniku Vabariigi poolt selleks, et võim ei koonduks ühe konkreetse isiku kätte (minu hinnangul oleks see valitsemiskord vajalik üle võtta tänapäeva Tallinnas). Meie pealinna võiks keskaegsest Dubrovnikust üle tuua tegelikult veel ühe asja – Edgargradi linnaviletsuse ukse kohale võiks raiuda samad sõnad, mis on Rektori Palees - "<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Obliti privatorvm, publica cvrate</i>" e siis „Unustage eraelu, pühenduge avalikule huvile“. Selle võiks sinna kirjutada suurte tähtedega ja eesti keeles. Vaevalt, et see kohe midagi mõjutaks, aga äkki vaikselt juurduks see parteisõdurite ja bürokraatide peakoludesse. Sest ka kõige väiksem nire võib uuristada kivi…<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-3EQMTdvBXzk/UFLo3x1i36I/AAAAAAAAEdE/OTA9opsRxZg/s1600/DSC_4264.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-3EQMTdvBXzk/UFLo3x1i36I/AAAAAAAAEdE/OTA9opsRxZg/s800/DSC_4264.jpg" width="214" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Vanalinna vaiksemad kõrvaltänavad</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Pärast paleed hüppasime läbi katedraalist kuid sarnaselt Trogiri peakirikuga, see paik muljet ei avaldanud. Oli selline kõle ja tühi, ei tea miks nii. Isekeskis mõtlesime, et äkki on need sõja jäljed – pole jõutud veel sisu täielikult taastada.<o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Katedraalist välja astudes saime teada, et ainult jäätise peal väga kaua ei kesta, kõht nõudis midagi toekamat. Esialgsed vaatlustulemused turistide põhiradade ümber asuvate restoranide hinnatasemete osas olid eemaletõukavad. Peale selle olid enamus kohtadest ka puupüsti täis, mistõttu oleks pidanud koha vabanemist järjekorras ootama. Kuna me soovisime KOHE süüa ja veidi mõistlikuma hinna eest, siis pöörasime peatänavalt huupi maha ja jalutasime veidi aega sihitult. Mõne minutiga olime kitsukestes kõrvaltänavates, kuhu oli eksinud vaid üksikuid kaasteelisi. Ühes sellises leidsime ka endale sobiliku söögikoha. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Einela asus tänaval, väga kitsal tänaval. Uulits oli ligikaudu paari meetri laiune, poole selle laiusest võtsid enda alla söögilauad, pool jäi siis rahvale jalutamiseks. Õnneks oli see väga vähekäidav tänav. Mina võtsin kohaliku nükkega grillvorstid, kaasa aga vasikaliha karbonaadi. Suurepärased road tasakaalustati ära püüdlikult kohutava teenindusega. Esiteks ei taibanud ettekandja meile tükk aega menüüsid tuua. Pool minutit pärast nende üleandmist oli ta laua juures tagasi ja küsis, et mida me siis tellime. Kui me mainisime, et me pole veel jõudnud eelroogade lehest kaugemale, purjetas ta vaikides (kuid selle eest silmi pööritades) minema. Siis kui olime jõudnud valida, oli väga keeruline tema tähelepanu tagasi võita. Silmad käisid küll üle laudade, kuid kui pilk meieni jõudis, siis neeldus see nagu musta auku. Sama hästi oleksin võinud niisama mõne keskaegse müüri ees seista ja kätega vehkida. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Ühel hetkel ta siiski otsustas meile halastada ning tuli oma märkmikuga tagasi ja võttis võltsnaeratust huultel hoides meie tellimuse. Väike vihje talle: see naeratus oleks natukenegi usutavam kui see püsiks näos seni kuni ta meie laua juures seisab. Tema naeratusega juhtus see, et niipea kui tellimus kirjas, kukkusid tal suunurgad kaenla alla ning näost lausa õhkus tülpimust ja tüdimust selle töö suhtes. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Õnneks kokk oli sellel kohal palju entusiastlikum, sest nagu sai mainitud – toit oli väga hea. Viimane ponnistus, kõige raskem muide, oli arve saamine. Toimus meie laua totaalne ignoreerimine – 10-15 mintsa vehkisime seal nagu lollakad. Isegi pime oleks seda näinud. Lõpuks tõusime püsti ja läksime kassasse maksma, mille peale teenindaja ütles, et lauas saab ka maksta. Selle peale ei osanud kohe midagi öelda. Mis arvate – palju jootraha jätsime?</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-zknmKbfb8ig/UFLo64k-GlI/AAAAAAAAEdE/0RCR_MxX0TY/s1600/Dubrovnik+5.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="250" src="http://1.bp.blogspot.com/-zknmKbfb8ig/UFLo64k-GlI/AAAAAAAAEdE/0RCR_MxX0TY/s1200/Dubrovnik+5.jpg" width="820" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Vanalinn peopesal</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Enne vanalinnast lahkumist soetasime veel mõned suveniirid ning siis lonkisime aegamööda oma apartementi tagasi. Seekord oli siis tee õnneks allamäge, jalad olid tõsiselt väsinud. Selle vastu aitas kõige paremini väike varaõhtune siesta. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-ohn8T5ImTWI/UFLo7weCxtI/AAAAAAAAEdE/dYBFbOqo_l4/s1600/DSC_4280.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-ohn8T5ImTWI/UFLo7weCxtI/AAAAAAAAEdE/dYBFbOqo_l4/s800/DSC_4280.jpg" width="320" /></a></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;">Viimane õhtu Horvaatias</span></td></tr>
</tbody></table>
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Päeva lõppu jätsime siis shoppingu. Nagu eelmisel õhtul olime välja selgitatud, asuvad suuremad keskused Dubrovnikust 10 km kaugusel. Sinna me siis suundusimegi. Valik oli päris lai, meie läksime kõige suuremasse – Getro hüpermarketisse. Shoppasime nagu oleks viimnepäev. Eks ta mõnes mõttes oligi – viimane päev Horvaatias. <o:p></o:p></span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin: 0cm 0cm 0pt; text-align: justify;">
<span lang="ET" style="font-size: small; mso-ansi-language: ET;"><span style="font-family: Georgia, "Times New Roman", serif;">Õhtu sai lõpetatud korteris hea söögi ning veiniga ja reisikirja kirjutamisega. Olime väga rahul, et võtsime vaevaks nii kaugele lõunasse sõitmise. Esialgses reisikavas oli Dubrovniku kohal suur küsimärk, sest ta asub ikkagi niivõrd eemal (st tuleb spetsiaalselt siia sõita ja siis uuesti tagasi sõita mööda sama teed) ning me oleks suutnud need paar päeva ära sisustada ka mujal. Täna, väsinuna (nii käimisest kui rahvamassidest) võis siiski öelda, et see linn on kindlasti külastamist väärt. Meid paelus kõige rohkem vanalinn ja selle ümbrus, kuid siin võib ka niisama suvitada või pidutseda. Variante on palju. Dubrovnik oli väga väärikas ja meeldejääv punkt meie seekordsele tuuritamisele Horvaatias.<o:p></o:p></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-18172993332716106912011-09-10T13:20:00.000+03:002013-04-08T00:16:26.704+03:0027.09 - BiH - Mostar, Sarajevo<div style="text-align: left;">
</div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuna ees oli pikk sõit (nii kaarti kui ka
GPS-i arvutusi vaadates), siis tõusime täna varem. Äratus oli kell 8 hommikul
ning peale kiiret pakkimist ja hommikusööki asusime teele. Teisipäeva
varahommikune Dubrovnik oli inimtühi, nii et olime peagi linnast väljas. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Esimese maitse saime Bosnia ja
Hertsegoviinast tollel päeval suhu taas Neumist läbi sõites (vaata üleeilset
päeva), kuid see oligi lihtsalt läbisõit, sest sealt ei viinud ühtki mõistlikku
teed Sarajevo suunas, mis oli meie tänane lõppeesmärk. Seega tuli Horvaatiasse
tagasi minna, meile sobiv piiripunkt Bosnia ja Hertsegoviinasse naasmiseks asus
hoopis Metkovici linnas. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuna hommikul olime edenenud kiirelt,
siis mõtlesime, et teeme oma teed huvitavamaks ja läheme suurelt maanteelt
kõrvale ning põrutame hoopis mägiradu pidi edasi. Mõeldud-tehtud. Poole tunni
pärast juba kahetsesime kibedalt oma otsust. Esiteks kaotasid sealsed mäed oma
maagilisuse üsna kiirelt, sest tegu oli puudevabade ja kiviklibuliste
kuplitega. Vaated mere suunas olid loomulikult lahedad, kuid muus osas oli küll
selline „igav liiv ja tühi väli“. Teiseks olid need teed nii kitsad, järsud ja
kurvilised, et meie edenemise tempo langes nullilähedale. Kohati olid teed
täpselt auto laiused ja ümber väikesed, kuid järsud kraavid, mistõttu teise
sõidukiga kohtudes pidi üks masinatest tagurdama lähima ristmiku või taskuni.
See viiski meid selleni, et soovisime rannikuäärsele suurele maanteele tagasi
minna, kuid ka see võttis meie elust pool tunnikest.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mõni aeg hiljem leidsime end juba
Metkovici linnakese ääres oleva piiripunkti järjekorrast. See tundus olevat
selline tõsine piiripunkt, mitte tavaline Euroopa Liidu ninnu-nännu, et siuh ja
lipsti läbi. Meie ees oli 6-7 sõiduautot ja 1 reisibuss. Eritähelepanu oli Serbiast
pärit autodel, mis on ajaloolistel põhjustel ka arusaadav. Me sisenesime riiki
Hertsegoviina poole pealt ning siinsed elanikud pehmelt öeldes ei salli
serblasi. Meie ees oli üks vanapaar väikese kaheukselise autopunniga. Papi
vedas tolliametnikule koos passiga suure hulga mingeid pabereid. Siis vaadati
auto sisemus üle ja avati ka pagasiluuk ning sealne kraam vaadati kiirelt läbi.
Siis võeti ette tehniline pass ja kontrolliti VIN-numbreid kusagilt kapoti alt.
Siis räägiti veel pikalt kuni lõpuks anti luba riiki siseneda. Kaks varasemalt
järjekorras olnud <table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-yxqlbSaZYTI/UFLqAs_twxI/AAAAAAAAEdE/ZE4qrFs-o80/s1600/DSC_4393.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-yxqlbSaZYTI/UFLqAs_twxI/AAAAAAAAEdE/ZE4qrFs-o80/s800/DSC_4393.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Bosna i Hercegovina</td></tr>
</tbody></table>
Serbia numbrimärkidega masinat suunati aga üldse kõrvale.
Ning siis tuli meie kord:</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„Jes-too-ni-ja?“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„Mhmh!“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„Where is Jestonija?“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„North-Europe.“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„Iii-juu (EU)?“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">„Yes, we are in the EU!“ Üks teine piirvalvur
näitas samal ajal piirivalveputka seinal oleval maakaardil ka õige koha meie
passe käes hoidvale mehele kätte.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Selle peale valgus üle tema näo lai
naeratus ning kostus: „Ok, welcome to Bosna i Hercegovina!“ </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Ja oligi kõik. Piir ületatud. Euroopa
Liidu pass teeb reisimise lihtsamaks, midagi ei ole teha kallid euroskeptikud.
Piirivalvur oli muide Jestonija osas nii imestunud, et unustas isegi auto
tehnilist passi vaadata. Igasugusest kraamist pungil pagasiruumist ja auto
VIN-numbritest rääkimata. Põhimõtteliselt oleks me võinud riiki sisse saada ka
lõhkeainest ja relvadest pungil varastatud autoga.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Igatahes olime nüüd riigis, mille kohta
Eesti inimene väga palju peale Bosnia sõja ei tea. Ega meiegi väga palju
teadnud, enne kui marsruuti paika hakkasime panema. Esimene pirn lööb põlema
siis kui avastad, et pealinnaks on Sarajevo – seal olid ju 1984.-l aastal
taliolümpiamängud ning 70 aastat varem löödi selles linnas maha ertshertsog
Ferdinand, mis päästis valla I Maailmasõja. Ning järgmist pirni tegelikult väga
ei olegi – Sarajevo ja Bosnia sõda (ilmselt tulevad uudistest meelde Srebrenica
massimõrv ning Banja Luka töölaagrid) on kaks peamist asja. Kahjuks ei saa täna
öelda seda, et sõja jäljed on ammu unustusse vajunud ja tegemist on
täisfunktsionaalse riigiga. Kolme eri rahva, keele ja usundiga riik on endiselt
killustunud ning pingeid täis, kuid õnneks relvastatud konfliktidest on tõesti
möödas juba hulka aega.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-10e1TfCOSbk/UFLpEeCuPaI/AAAAAAAAEdE/IY15zyaItI8/s1600/DSC_4289.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-10e1TfCOSbk/UFLpEeCuPaI/AAAAAAAAEdE/IY15zyaItI8/s800/DSC_4289.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Tee läbi mägede põhja poole</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Seega arvan, et oleks aeg ülevaatlikult
kokku võtta, et mis see Bosnia ja Hertsegoviina (edaspidi ka BiH, lühend Bosna
i Hercegovinast) siis on ja kuidas nad on jõudnud sinna, kus nad on. Jällegi –
keda see ajalugu ei huvita, võib kursiivis teksti vahel jätta. Kõrvale olen
lisanud pildid vaadetest, mida kohtasime teel Mostari ja Sarajevo linnades
suunas.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Bosnia ja Hertsegoviina on mägine riik,
mis asub kunagise Jugoslaavia Föderatsiooni keskel – ainuke piir merega on
seesama Neumi linn, millest kaks korda olime läbi sõitnud, mujal piirneb riik
Horvaatia, Serbia ja Montenegroga. BiH-i ajalugu on äärmiselt kirev ja rikas
ning ulatub välja neoliitikumini. Siin on elanud väga erinevad rahvad ning kõik
nad on jätnud oma jälje sellesse, milliseks riigi saatus on kujunenud.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-PDPf7grkToU/UFLpB_8G-bI/AAAAAAAAEdE/jZtfmFHUics/s1600/DSC_4287.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-PDPf7grkToU/UFLpB_8G-bI/AAAAAAAAEdE/jZtfmFHUics/s800/DSC_4287.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sügisese aktsendiga mäeseljakud</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Esimest korda mainiti sõna „Bosnia“
Bütsantsi keiser Constantinus VII ajal, 10. sajandi keskpaigas. Nimi tuleneb
ilmselt Bossina jõest, kuid sajaprotsendilist tõestust algupära kohta täna ei
ole. Hertsegoviinaga on asi palju lihtsam. Varasel keskajal tunti regiooni
Zahumlje nime all, mis tulenes ühest slaavi hõimust, kes siin elas. 1440. aasta
paiku saatis tollane valitseja saksa keisrile kirja, kus ta nimetas end Püha
Sava hertsogiks, Hum-i ja Primorje lordiks ning Bosnia suurhertsogiks. Sellest
kooruski välja Hertsegoviina (hertsog + ovina, „maa“) e hertsogimaa. Sisuliselt
on seda piirkonda kogu aeg vaadeldud koos st Bosnia ja Hersegoviinana, kuigi
ajaloos on olnud hetki, kus kummalgi on olnud oma valitsejad.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Oluline moment Bosnia ajaloos on
langemine Ottomani Impeeriumi haldusalasse (1463). Huvitav on see, et türklased
säilitasid Bosnia nime ja identiteedi, mis teiste Balkani maadega võrreldes oli
täiesti unikaalne juhtum. Küll muutis Ottomanide kolme sajandi pikkune
valitsemisaeg kardinaalselt Bosnia rahvuskoosseisu ja usutunnistust ning lõi
sisuliselt aluse kõigile tulevastele konfliktidele – tugevaimaks rahvakilluks
said slaavi keelt kõnelevad moslemid. Islam õilmitses suuresti ka tänu sellele,
et Katoliku ja Õigeusu kirik olid vaenujalal ning Bosnia oli just see paik
midapidi kahe suure kristliku kiriku jõujoon jooksis.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-qRNZ8KukxO8/UFLpk86_XbI/AAAAAAAAEdE/_f3mU6bJBwc/s1600/DSC_4328.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-qRNZ8KukxO8/UFLpk86_XbI/AAAAAAAAEdE/_f3mU6bJBwc/s800/DSC_4328.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kõrged ja metsikud mäed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kui Ottomani Impeerium mõjutas tugevalt
Bosniat, siis tegelikult oli mõju vastastikune. Bosniast pärit sõjaväelased
tõusid peagi Ottomani väeeliiti ning bosniakkidest valitsejad, teadlased,
poeedid jt olid kogu impeeriumis tuntud.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pärast ida-impeeriumi allakäiku, langes
Bosnia ja Hertsegoviina lääne-impeeriumi e Austria-Ungari Keisririigi alla.
Sellel ajal hakkasid vaikselt hõõguma ka rahvuste- ja usualased söed selles
väga killustatud riigis. Ning ega uus võim ei halastanud – peamiselt
moslemitega asustatud Bosnia pealinna Sarajevosse ehitati kiirkorras 20
katoliku kirikut.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-XodGlUEl92U/UFLpnLPGdSI/AAAAAAAAEdE/mN5du9bNwio/s1600/DSC_4331.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-XodGlUEl92U/UFLpnLPGdSI/AAAAAAAAEdE/mN5du9bNwio/s800/DSC_4331.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Dinaari alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">20. sajandi algul tuli naaberriigis
Serbias võimule Austria-Ungari riigi suhtes äärmiselt vaenulik valitsus ning
see mõjutas mõnevõrra ka BiH-s elavaid õigeusklikke. See oli keisririigi jaoks
siiski kõige väiksem mure, sest olulisim oli see, et välisriigid ei tahtnud
väga tunnistada seda, et Bosnia on nende võimu all. Kõik need vastuolud
podisesid ja keesid kuni lõpuks 28.-l juunil 1914 käis pauk. Sõna otseses
mõttes – ertshertsog Franz Ferdinand hukkus atentaadis ning see vallandas I
Maailmasõja. Kuigi BiH oli koht, mis oli päästikuks, siis riik ise suutis
otsest sõjategevust enda pinnal vältida.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-Xsoh924Y8EM/UFLpv08d1RI/AAAAAAAAEdE/QwTu9jpMAVw/s1600/DSC_4344.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-Xsoh924Y8EM/UFLpv08d1RI/AAAAAAAAEdE/QwTu9jpMAVw/s800/DSC_4344.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Dinaari alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pärast sõda sai BiH-st Jugoslaavia osa.
Selle riigi koosseisus joonistati jõuga üle ka ajaloolised ja rahvuskildude
paiknemisest tulenevad piirkondade piirid. Sisuliselt soovisid iidsed rivaalid
– serblased ja horvaadid – riigi omavahel ära jagada. II Maailmasõda aga tuli
vahele. </i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-E-qFPrhtyuY/UFLpqMBF8jI/AAAAAAAAEdE/wQo6DehjY9g/s1600/DSC_4341.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-E-qFPrhtyuY/UFLpqMBF8jI/AAAAAAAAEdE/wQo6DehjY9g/s800/DSC_4341.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Dinaari alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Pärast suurt sõda hakkas aga
Sotsialistliku Jugoslaavia ülesehitamine. Kuna BiH asus riigi keskel, siis sai
sellest kaitsetööstuse baas. Siia koondati suured sõjatööstused ning ka
armeekontingent. See oli ka üks põhjustest, et miks 1990.-tel läks iseseisvuse
saamine nii veriseks. Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil elab kolm rahvusgruppi
– moslemitest bosniakid (ca 45% rahvastikust), õigeusklikest serblased (ca 35%
rahvastikust) ja katoliiklastest horvaadid (ca 15% rahvastikust). Bosniakid ja
horvaadid soovisid iseseisvat BiH-i, serblased soovisid jätkamist Jugoslaavia
Föderatsioonis või siis Suur-Serbias. Kuna kokkulepet ei sündinud, siis
otsustasid serblastest parlamendiliikmed, et lahkuvad Sarajevost ning loovad
BiH sees oma riigi – nii ka juhtus 1992 loodi Republika Srpska (mis on BiH üks
osa tänase päevani). Horvaadid tegid sisuliselt midagi samasugust
Hertsegoviinas ning siis oligi käes – bosniakid pidasid mõlemat „riiki“
ebaseaduslikuks. Samal aastal lasti juba relvad käiku.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-EwXnMwjmPU8/UFLp40w0R5I/AAAAAAAAEdE/ER3fix608Ps/s1600/DSC_4373.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-EwXnMwjmPU8/UFLp40w0R5I/AAAAAAAAEdE/ER3fix608Ps/s800/DSC_4373.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Rohe-punane mäeseljak</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">Sõja ajal tegid Horvaatia ja Serbia juhid
salakohtumise, kus lepiti kokku, et BiH jagatakse kahe riigi vahel ära ja nii
rünnati Bosniat nii lääne kui idanaabri poolt. Ning see sõda oli väga verine ja
julm – rahvuse ja usupõhine „puhastus“ oli täiesti tavaline. Mittesobivasse
usku või rahvusesse kuuluvad inimesed lihtsalt hävitati ja seda tehti
massiliselt (nt Srebrenica massimõrvas hukkus üle 8000 inimese). 1993-ks
aastaks oli ligikaudu 70% riigist serblaste kontrolli all. Srebrenica oli
päästik, mis tõi kaasa NATO sekkumise ning juba veidi varem olid horvaadid ja
bosnialased sõjakirve matnud ja ühiselt serblaste vastu hakanud (sest need
sigudikud ründasid ka Horvaatiat). 1995 aastal päädis see sellega, et kirjutati
alla rahuleping ja loodi Bosnia ja Hertsegoviina sellisena nagu ta püsib ka
praegusel kujul. Rahu garandiks viidi riiki sisse NATO rahuvalve üksused.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><i style="mso-bidi-font-style: normal;">BiH koosneb täna kolmest osast: Bosnia ja
Hertsegoviina Föderatsioon (51% riigist), Republika Srpska (49% riigist) ja
Brcko piirkond. Ja need kaks suurt on väga erinevad piirkonnad – esimene
kasutab ladina tähestikku ja on rahvuste paabel (bosnialased siiski
domineerivad), teine kasutab kirillitsat ja tänavatel näeb peamiselt Serbia
trikoloore. Seega on suhteliselt raske väita, et tegemist on ühtse riigiga –
pigem on tegemist kokkuleppega, mis hoiab pulbitseva vaenu kontrolli all. Riigi
juhtorganid on aga siiski jaotatud võrdselt bosniakkide, horvaatide ja
serblaste vahel ning praegu tundub kõik sujuvat.</i></span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-KFAVzyhUXrQ/UFLpyMBeSvI/AAAAAAAAEdE/CvRs4wPFYv4/s1600/DSC_4345.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-KFAVzyhUXrQ/UFLpyMBeSvI/AAAAAAAAEdE/CvRs4wPFYv4/s800/DSC_4345.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Dinaari alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Aga aitab ajaloost. Piiri ületamine ja
teise riiki jõudmine oli lausa silmaga märgatav. Laugete ja taimevabade kuplite
vahelt olime järsku sattunud metsikusse loodusesse. Kõrged ja järsud kaljud,
lopsakad metsad, kärestikulised mägijõed ning suhteliselt hõre asustus.
Kontrast missugune. Vaated olid pidevalt ahhetama panevad. Arvestades seda et
50% riigist on kaetud metsaga ja praktiliselt kogu maad domineerivad võimsad
Dinaari Alpid (kõrgeim tipp 2386m), ei olnud sellisesse metsikusse loodusesse
jõudmise tunne imekspandav. Samas tuli alati meeles pidada, et kus sa viibid.
Siin päris nii ei saa, et keerad auto kusagile väikesele mägiteele ja siis
lähed hulgud jalgsi paremat vaatepaika või fotokohta otsima. Sarajevo oli väga
pikalt piiramisrõngas ja teda ümbritsevad mäed/teed/külad olid väga tihedalt
mineeritud – kokku paigaldati sõja ajal riigi territooriumile ligikaudu 2
miljonit maamiini. Nendest 10% on senini kahjutuks tegemata ja nendest omakorda
väga suur osa asus täpselt selle tee ümbruses, mida meie sõitsime (Horvaatia
piir -> Mostar -> Sarajevo). Seega püsisime kindlalt suurel maanteel.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-bSudGFyBtV8/UFLo-_9aQdI/AAAAAAAAEdE/__Lxmxldu4o/s1600/DSC_4284.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-bSudGFyBtV8/UFLo-_9aQdI/AAAAAAAAEdE/__Lxmxldu4o/s800/DSC_4284.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Počitelj kindlus</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuid ärge saage valesti aru – tegu pole
sõjatsooniga ning niisama ringi sõites ei eristunud riigi lõunaosa külad
kuidagi Horvaatia küladest. Põhimaantee oli ideaalses korras (oleks Eestis ka
sellised teed…) ning liiklus oli päris tihe. Tee ääres oli näha restorane,
kaupluseid, ärisid, turistidele mõeldud vaatamisväärsusi/loodusparke. Peeti
loomi, kasvatati vilja. Tavaline elu.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Ühe sellise vaatamisväärsuse püüdsime ka
pildile. Počitelj oli kunagine türklaste kants, ehitatud küll slaavlaste
kuningas Trvtko poolt aastal 1383. Nagu praegu, nii oli see ka siis – see jäi
kõigile Neretva orgu läbivatele ränduritele tee peale. Kui praegu on see
lihtsalt üks lahe vanaaegne paik, kus pilti teha ning väikese raha eest ka
kindluses ringi kolada, siis vanasti oli see koht kus ei tehtud pilti (sest
fotokate leiutamiseni oli jäänud mõnisada aastat), aga raha tuli maksta küll.
Selle eest, et orgu läbisid. Ning kui sa juba siin olid, siis maksust sa ei
pääsenud, sest alternatiivseid teid praktiliselt polnud – igal poole ümberringi
on kõrged mäed.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-YKZ3MzxcObM/UFLpJnifs9I/AAAAAAAAEdE/X_RvB1QAduk/s1600/DSC_4298.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-YKZ3MzxcObM/UFLpJnifs9I/AAAAAAAAEdE/X_RvB1QAduk/s800/DSC_4298.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mostari vanalinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mis tee peal veel silma jäi? Kuigi sildid
(nt asulate nimed) on alati nii ladina tähestikus kui ka kirillitsas, siis
Hertsegoviina osas (kus me praegu viibisime) olid kirillitsas kirjutatud nimed
maha kraabitud või spreivärviga üle lastud. Üsna selge arvamusväljendus...</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-895iZvWRfWU/UFLpGu127WI/AAAAAAAAEdE/cOZ3Bb6p3bc/s1600/DSC_4297.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://2.bp.blogspot.com/-895iZvWRfWU/UFLpGu127WI/AAAAAAAAEdE/cOZ3Bb6p3bc/s800/DSC_4297.jpg" width="267" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Koski Mehmed Paša mošee ja Neretva jõgi</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Esimene koht kus pikemalt kinni pidasime
oli Mostari linn. Vene keele oskajad ilmselt hammustasid läbi, et kust see nimi
võiks tulla (most = sild). Ning peamine vaatamisväärsus siin linnas oligi sild,
aga nagu tuli välja, siis vanalinn kah. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mostar on Herstsegoviina maakonna tähtsaim
linn ning piirkonna kultuurikeskus, rahvuslikult pinnalt vaadates oli tegemist
selgelt moslemitest bosnialaste asulaga. See paik on olnud inimestele huvitav
paik elamiseks juba eelajaloolisest perioodist saadik. Samas on ajaloo kohta
üllatavalt vähe teada. Väikesed vihjed arheoloogilistelt kaevamistelt
kinnitavad, et siin oli ka roomaaegne kindlus, kuid samas mis toimus siin
keskajal – seda väga ei teata. Nimi Mostar leiti esimesena ühest 1474 aasta
ürikust ja see viitas sillavalvuritele (<i style="mso-bidi-font-style: normal;">mostari</i>) – juba toona
oli üle järskude kallaste vahel lookleva Neretva jõe puust sild, mille
ületamise eest siis kena kopikat küsiti. Mostar asus nimelt täpselt keset
kaubateed, mille kaudu liikus Bosnia keskelt mägedest kaevandatud kraam Aadria
mere sadamatesse.</span></span><img border="0" height="160" src="http://4.bp.blogspot.com/-tKSqLRyRiDA/UWFkekVxPPI/AAAAAAAAFek/ixNOrVMnY98/s800/BiH10F.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 0em; margin-right: 1em; margin-top: 1em;" width="320" /><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> Tänasel päeval küsiti kopikaid (täpsemalt
konverteeritavaid markasid) mitte liikumise vaid seismise (parkimise) eest.
Kuna meil neid kusagilt paugust võtta ei olnud, siis jooksin kiirelt panka või
pangaautomaati otsima. Õnneks oli ühe Austria panga kontor sealsamas. Pärast
juba Horvaatia pangas kogetud turvasüsteemide läbimist saingi tallele pandud
eurod ära vahetatud ja vastu anti patakas põnevaid rahatähti. Üks
konverteeritud mark jaguneb 100-ks feningiks ja võrdub ligikaudu 50
eurosendiga. Ehk siis 1 EUR = ca 2 BAM-i. Kõva raha, pole midagi öelda. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-SgtD-HZxt1Y/UFLpfyJ3MPI/AAAAAAAAEdE/s-fmsXGY8Ls/s1600/DSC_4314BW.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-SgtD-HZxt1Y/UFLpfyJ3MPI/AAAAAAAAEdE/s-fmsXGY8Ls/s800/DSC_4314BW.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sõja jäljed</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Parkla lähedal jäid silma ka konkreetsed
sõja jäljed. Need ikka tuletavad siin-seal ennast meelde, kuigi juba 15 aastat
pole ju püssid paukunud. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vanalinn on Mostaril üleütlemata lahe –
seda iseloomustab kõige paremini sõna „pulbitsev“. Rahvast oli palju,
tänavakaupmehi veel rohkem. Nagu mainitud sai, oli tegemist peamiselt
moslemitega asustatud linnaga. Sellest tulenevalt kõik see sigimine-sagimine,
tänavaturud ja mošeed tekitasid tunde nagu oleks sattunud kuhugi Araabiamaade
basaarile. Kaupmeestega pidid tingima, müüdaval kraamil hindu juures polnud,
müüdi väga erinevat araabia stiilis kaupa (nahkehistöö, teeserviisid, peakatted
naistele, helmed, vaibad jne) ning üle linna kõlas araabia muusika (mis lähtus
kaupluste kõlaritest). </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-PgD2GSTNLl8/UFLpZ2EWlSI/AAAAAAAAEdE/dwUOc4bJO-g/s1600/DSC_4302.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-PgD2GSTNLl8/UFLpZ2EWlSI/AAAAAAAAEdE/dwUOc4bJO-g/s800/DSC_4302.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Araabia mõjud olid vanalinnas silmaga märgata</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sisseoste tegime seal meiegi, sest müüdi
ju nii põnevaid asju! Kindlasti taas enamuses Hiinas tehtud aga totaalselt
erinev kaubast, mida olime näinud Sloveenias või Horvaatias. Huvitav oli veel
ka see, et vajadusel oleks saanud ka eurodes maksta. Ilmsete turistitunnustega
inimestele öeldi esimene hind alati eurodes. Või no mis öeldi – visati õhku
vastav arv näppe ja lisati sõna „euro“. Ning täiesti juhuslikult maksid kõik
kaubad täisarvu eurosid, milline kokkusattumus! Inglise keele oskajaid seal
praktiliselt ei kohanud. See tegi ka tingimise keeruliseks, kuid nipet-näpet me
ikka algsetest hindadest suutsime maha viilida (vähendades püsti olevate
näppude arvu). Meile tundusid need kaubad niigi odavad ning teadmiseks teistele
rändajatele – Mostarist tasub endale nänni osta, sest sama kaup näiteks
pealinna turgudel oli selgelt kallim.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-3LAZ5sa75c0/UFLpdKmU-bI/AAAAAAAAEdE/464tbFJyfo4/s1600/DSC_4308-X.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-3LAZ5sa75c0/UFLpdKmU-bI/AAAAAAAAEdE/464tbFJyfo4/s800/DSC_4308-X.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mostari vaatamisväärsus nr 1 - Stari Most</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Niiviisi jalutades ning osteldes jõudsime
ootamatult Mostarile nime andnud objektini – kivist sillani üle Neretva jõe.
Niisama sillal jalutades oli see sild nagu sild ikka – kõrguv kaar üsna sügava
jõesängi kohal. Samas tõeline võlu ja võimsus lõi välja siis, kui jalutasid
alla vee äärde ning vaatasid üles. See 20 meetri kõrgusel, kahe kindlusemüüri
vahel painduv kivist purakas näib tõeliselt massiivne ja uus. Sellepärast, et
ta ongi massiivne ja uus. Kuigi kivist ühendus tõmmati puust ülekäigu asemele
juba aastal 1566, siis 427 aastat hiljem (e 1993) pidasid horvaadid selle sõja
ajal vajalikuks õhku lasta. Sellest tulenevalt võib ametlikku nime „Stari Most“
e „Vana Sild“ pidada tänases kontekstis pehmelt öelda eksitavaks.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Siiski võib rõõmus olla selle üle, et see
võlts vana sild täna olemas on ja pärast sõda taastamine ette võeti. Koos
mõlemal jõekaldal oleval vanalinnaosaga (kuhu on samamoodi suunatud miljoneid
restoreerimisdollareid) loob see väga laheda terviku, mida üks rännuhuviline
külaline võiks BiH-s olles vaatama tulla. Seda on imetlemas käidud tegelikult
juba sajandeid, näiteks ühes 17. sajandi reisikirjas ei oldud Mostari silda
kirjeldades ülivõrdes olevate omadussõnadega kitsi. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Teiselpool, kõrgemal jõekaldal äritänav
jätkus, kuid vanalinnaosa oli veelgi huvitavam. Sellised omapärased kivist ja
puust ehitised, milles olid kas kauplused, söögikohad või teemajad.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-__Q2sY3XuSs/UFLpivDAABI/AAAAAAAAEdE/Q-jXVfXz4RY/s1600/DSC_4318.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-__Q2sY3XuSs/UFLpivDAABI/AAAAAAAAEdE/Q-jXVfXz4RY/s800/DSC_4318.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Tee Sarajevo poole</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Astusime sisse ka Koski Mehmed Paša
mošeesse, täpsemalt selle mošee aeda. Kuna käimas oli mingi püha protsessioon,
siis uskmatuid pühamusse sisse ei lubatud. Mošee valvurid olid silmnähtavalt
häiritud aga nendest turistidest, kes ignoreerisid üles pandud silte („Sellest
punktist mitte edasi minna“, „Palun mitte tallata haudadel“), et saada paremaid
võttenurki pildi tegemiseks. Ja täiesti põhjusega olid häiritud, sest üsna
ebameeldiv oli vaadata kuidas plätude ja vöökottidega raskekaallased vanade
kalmukohtade peal tallusid ning nägusid tegid kui neid keelama tuldi. Üks paras
tagumikutäis vitsu kuluks neile ehk ära tuletamaks meelde elementaarseid
viisakuskombeid. Usun, et islamiseaduste rikkujaile oleks see üsna leebe (kuid
kindlasti meeldejääv) karistus.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-_DwwBKPmdL8/UFLpsSrN8nI/AAAAAAAAEdE/_ASL-CgJ9k8/s1600/DSC_4343.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-_DwwBKPmdL8/UFLpsSrN8nI/AAAAAAAAEdE/_ASL-CgJ9k8/s800/DSC_4343.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mägine kunst tippude ja pilvetriibuga</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kui vanalinnal tiir peal, naasime auto
juurde ja püüdsime uuesti pealinna suunduvale maanteele tagasi saada. Ega see
väga kerge polnudki, sest meie navi detailsus Mostari osas piirdus linnanimega
tühermaal, millest möödus mõõdukal kaugusel üks kolmest Bosnia-Hertsegoviina
teest. Ehk siis lihtsamalt öeldes - meie navis puudus BiH kaart. Linn
reaalsuses aga oli üsna tiheda liikluse ja kitsaste tänavatega, väljaspool
vanalinna pigem kole oma nõukaaegsete paneelmajade, sõjas kannatada saanud
hoonete ja tühermaadega. Lõpuks märkasime (mõnda aega intuitsiooni järgi
navigeerides) silti „Sarajevo“ ja 10 minutit hiljem olimegi taas pooltühjal
maanteel.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Mägede rüppe suunduv tee jättis selja
taha ka tsivilisatsiooni ning pulbitseva Mostari asemel piirasid meid taas
järsud kaljud ja metsadega kaetud mäeseljakud. Päris seda ei saa öelda, et
mitte keegi selle tee ääres ei elanud – siin-seal leidus mõni maja, vahest ka
väiksem küla – kuid peamiselt palistasid tee äärt siiski hunnitud vaated
metsikule mäestikule.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-EYYkYXLLJtY/UFLp0qtoq-I/AAAAAAAAEdE/4ol3YOZaD-8/s1600/DSC_4353.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-EYYkYXLLJtY/UFLp0qtoq-I/AAAAAAAAEdE/4ol3YOZaD-8/s800/DSC_4353.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Dinaari alpid</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Niiviisi suu ammuli Sarajevo poole
rühkides avastasime järsku, et kell näitas juba väga hilist pealelõunatundi,
kuid viimane toit, mis sellesse avatud suusse kunagi oli maabunud – sellest oli
möödas juba väga palju aega. Ühes mõne majaga külakeses leidsime suhteliselt
väsinud söögimaja, mis oli siiski piisavalt usaldusväärne, et kinni pidada.
Hööveldamata laudadest kokku klopsitud, kuid siiski üpris suur „restoran“, oli
täiesti inimtühi kui 4-5 kokka/teenindajat välja arvata. Meie tulek segas ära
ühise telekavaatamise, kuid see tundus olema ok – kummalise numbriga autoga
saabunud välisturistid olid palju huvitavamad.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-j1wo1-QjcCk/UFLp2RuKzDI/AAAAAAAAEdE/q0Ou78vVSxQ/s1600/DSC_4366.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-j1wo1-QjcCk/UFLp2RuKzDI/AAAAAAAAEdE/q0Ou78vVSxQ/s800/DSC_4366.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Vaade restorani terrassilt</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuna restoran oli ehitatud kalju servale,
siis saime tõelised miljonivaatega kohad välisterrassil. Meid saadeti
teenindama e siis pandi tanki kõige noorem kutt telehuviliste seltskonnast.
Teised poolsalaja piilusid, et kuidas tüüp hakkama saab. Keeleõppe mõttes olime
me teenindajaga liikunud totaalselt erinevates ringkondades/skeenedes – tema ei
osanud ühtki keelt, mida meie tundsime ja vastupidi. Õnneks oli menüü väga
hoolsal lugemisel ja vene keelest tuletamisel siiski mõningal määral
dešifreeritav ning suutsime vältida pullimunade ja härjasolkmete tellimist. Üks
tellis <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pljeskavica</i>
ja teine tavalise prae. Tuletan siis meelde, et <i style="mso-bidi-font-style: normal;">pljeskavica </i>on
üks suur loomalihasteik, mida antud söögikoht serveeris pitaleiva vahel koos
ammendava hulga sibulate, tomatite ja kastmega. Nigu üks ülisuur burger. Toit
oli muidu odav – tohutu suur praad maksis ca 3€, burks veidi vähem. Ning
hoolimata klientide vähesusest (vahepeal siiski paar tükki lisandus), oli toit
äärmiselt maitsev – teatud standardit siiski hoiti. Kummaline oli seal see, et
pärast iga tellimust toodi kohe arve (mille tasuma pidid siiski alles enne
lahkumist). Tellisime toidud – toodi kohe arve lauda. Tellisime vett – jälle
uus arve. Tellisime vett juurde, jälle uus arve. Ju siis lihtsalt selline komme.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-_ABB4T3mB3w/UFLp8xPQaBI/AAAAAAAAEdE/VlC62N0g5Ac/s1600/DSC_4391.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-_ABB4T3mB3w/UFLp8xPQaBI/AAAAAAAAEdE/VlC62N0g5Ac/s800/DSC_4391.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sarajevo äärelinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kõht täis, rallisime edasi.
Mäed-mäed-mäed-vaated-vaated-vaated… ja olimegi Sarajevos. Sarajevo
tipptunniaegses liiklusummikus. BiH pealinn asub mägede vahel ja peatänav on
seetõttu kui üks pikk soolikas, millele väga alternatiivi pole kui tahad linna
teise otsa jõuda. Aga just sinna me jõuda tahtsime, sest Sarajevo vanalinn asus
diametraalselt teises ääres võrreldes selle kohaga, kust linna sisenesime.
Distantsi mõttes rääkisime kümnest kilomeetrist, kuid selle läbimine venis nagu
ninast erituv poollikviidne ollus (tuntud ka kui tatt). Oli tipptund ja me
asusime linna tuiksoonel. Teosammul foorist foorini imbudes saime nautida
äärelinna magalarajoonide kummastavat atmosfääri.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-YcWgXSCznOY/UFLp6zieDZI/AAAAAAAAEdE/p6xPASoIJ-k/s1600/DSC_4390BW.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-YcWgXSCznOY/UFLp6zieDZI/AAAAAAAAEdE/p6xPASoIJ-k/s800/DSC_4390BW.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sõja jäljed pealinnas</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Elu paistis olema nagu meil ca 10-15 aastat
tagasi. Vaikselt ehitati uusi maju, kaubakeskuseid, McDonaldsi restorane (2010
loodi esimene taoline) ja nii edasi. Samas ütles väga suur osa kortermajadest
üht ja sedasama: siin oli sõda. Kui hoolikalt vaadata, siis leidis praktiliselt
igalt kortermajalt kuuliauke või lausa puruks lastud ja parandamata rõdusid,
leidus ka üles ehitamata kivivaresid. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Linn oli ju väga pikalt piiramisrõngas
ning ümberkaudsetes mägedes pesitsenud serblased andsid ikka päris tihedat tuld
bosnialaste pealinna suunas. Kuna polnud varem sellises endises sõjakoldes
viibinud, siis nähtu oli kergelt šokeeriv ja harjumatu. <table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-gcM6o0gkUcc/UFLp_XG5HGI/AAAAAAAAEdE/MTR8tfR_ZLk/s1600/DSC_4392BW.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-gcM6o0gkUcc/UFLp_XG5HGI/AAAAAAAAEdE/MTR8tfR_ZLk/s800/DSC_4392BW.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Sõja jäljed pealinnas - kuuliaukudega rõdud</td></tr>
</tbody></table>
Olime tsoonis, kus meie
eluajal oli olnud sõda ja tapeti hulgakaupa inimesi. Kohalikud ilmselt ei
pannud enam maja fassaadil olevat kuuliauku tähelegi, kuid meie pilku tõmbas
iga selline süvik magnetina. Sõda meenutavad pildid olen lisanud siia
mustvalgena.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast rohkem kui tunni pikkust ummikus
istumist jõudsime lõpuks vabasse vette – vanalinna külje alla. Ning enne kui
arugi saime olime järsku linnast väljas. Kui tavaliselt asub vanalinn moodsa
linna keskel, siis Sarajevos (nagu mainitud) on see ühes linnaservas. Sõidad
natuke edasi, läbid tunneli ja oledki taas metsikutes mägedes. Õnneks tuli
peagi üks veidi sirgem lõik, kus saime ümber pöörata.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Juhuslikult oli nii, et me varem polnud
Sarajevos käinud ning ainsaks orienteerumise allikaks oli väga üldine navi
kaart (pealinna suuremad tänavad olid siiski peal). Kuna meie peamine huvi oli
siin vanalinn, siis püüdsime leida ööbimiskoha võimalikult keskuse lähedal.
Keerasime ühest suvalisest tänavast sisse ja hakkasime hotellisilte otsima.
Nagu juba varem sai mainitud, siis kõrvaltänavale keeramine tähendas peaaegu
automaatselt mäkke sõitu. Ning tänavad olid ikka päris jõhkra kallakuga. See
tegi hotelli otsimise veidi keerulisemaks, aga läks siiski õnneks.
Puhtjuhuslikult jäi meie teele väga värske väljanägemisega hotell „<a href="http://www.hotel-hecco.net/">Hecco</a>“. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-NSGxuP4hqGU/UFLqDNuNuDI/AAAAAAAAEdE/s2b4pHM77OI/s1600/DSC_4404.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-NSGxuP4hqGU/UFLqDNuNuDI/AAAAAAAAEdE/s2b4pHM77OI/s800/DSC_4404.jpg" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Hotell "Hecco"</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Viiekümne seitsme euro eest sai väga
korraliku kahese toa ning ka parkimiskoha hotelli garaažis. Viimane oli väga
tänuväärne asjaolu, sest kitsale ja ca 45-kraadise nurga all olevale tänavale
ei täinud masinat väga jätta. Ning ega neid parkimiskohti siin tänavatel
ülemäära palju ka polnud.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast tuli välja, et selles
võõrastemajas on kunagi ööbinud ka USA filminäitleja Morgan Freeman. Pole paha…
:P</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Peale asjade hotelli ära viskamist me
poodi siirdusimegi. Juba vanalinna poole sõites jäi ennist meile silma mitu
suurt kaubakeskust ning ühte nendest (nimega Mercator) suundusimegi. Kuigi
Bosnia ja Hertsegoviina oli näitajate poolest meie seekordse ringreisi kõige
vaesem maa, siis kaubandusvõrgus olnud toiduhindade järgi oleks võinud arvata
hoopis vastupidist. Me olime viisakas, kuid täiesti tavalises, supermarketis
ning ausalt öeldes ei tekkinud sealt suurt soovi midagi osta. Kohalikku kraami
oli minimaalselt (enamus Horvaatiast, Ungarist imporditud kraam + universaalne
kaup) ning hinnad olid kõrged. Lõpuks läkski nii, et ostsime õhtusöögi kõrvale
proovimiseks paar õlut, kojuviimiseks paar BiH veini (endiselt ei soovita) ning
Bosnia kohvi. See viimane oli nüüd tõepoolest kohalik spetsialiteet, kuigi
tuleb tõdeda, et need oad ilmselt on ikka kusagilt soojemast kliimast sisse
toodud. Samas on türgi võimu all olemine loonud siin omad kohvitraditsioonid (ülikange
must tökat on standard) ning sellest soovisime osa saada.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kui kliimast veel rääkida, siis Sarajevos
oli sügis. Üle pika aja nägime seda, et õhtul langesid kraadid 20-st
madalamale. Eks oma rolli muidugi mängisid ka mäed, kuid vaikselt hakkas kohale
jõudma, et nüüd on käes selle suve viimased päevad. Hotelli juures autost välja
astudes tuli lausa kananahk ihule ning pagesime kiirelt tuppa sooja ära. Väga
seiklusrohke ja põnev päev oli olnud – jõudsime kuumast suvest jahedasse
sügisesse, kiviste mäekuplite vahelt rohelusse mattuvasse ürgloodusesse ning
õdusast ja igavast Euroopa riigist sellisesse veidi karusesse ja tahumatesse
araabia ning türgi mõjudega Balkanimaale. Jäime huviga ootama, et kuidas
järgmine päev meid siin pealinnas üllatada suudab.</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="line-height: normal; margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><br /></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-65689248839070488482011-09-10T13:19:00.000+03:002013-04-15T22:37:57.712+03:0028.09 - BiH - Sarajevo; Ungari<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-EizqQnkXmR8/UFLqhjSueRI/AAAAAAAAEdE/vBcpymHOfes/s1600/DSC_4446.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://2.bp.blogspot.com/-EizqQnkXmR8/UFLqhjSueRI/AAAAAAAAEdE/vBcpymHOfes/s800/DSC_4446.jpg" width="267" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: "Georgia","serif";">Ali<span style="font-size: small;"> Pa<span style="font-size: small;">ša mošee, 16. sajand</span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Taas tervitasid äratuskella digitaalsed
helid meid kell 8 hommikul. Hommikul, mida võis pidada viimaseks ametliku
reisipäeva hommikuks. Järgmised päevad olid juba puhtalt kojusõidu tarbeks
planeeritud ning tegelikult oli soov ka täna võimalikult kaugele põhja jõuda
(Ungari mõlkus mõtetes, aga kõik sõltus teeoludest). Siiski me veel kohe teele
ei kippunud, sest leppisime omavahel kokku, et veedame Sarajevos täpselt
niipalju aega kui soovime. Kiirustama ei hakka, kui ei jõua täna õhtuks väga
kaugele, mis siis ikka. Vaevalt niipea taas Sarajevosse satub, seega plaanisime
ikka kõik endale huvipakkuva rahulikult üle vaadata. Kondikava sai veel
ülekäidud rikkaliku hommikusöögi (praemuna, grillviinerid, võileivad,
kirsikompott, koogikesed, kohv, mahl) kõrvale, mille hotell oli meie tarbeks
aegsasti valmistanud.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-xJCsbvXbL0g/UFLqdBmCsMI/AAAAAAAAEdE/cvyyTMSZLUM/s1600/Sarajevo+1.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://1.bp.blogspot.com/-xJCsbvXbL0g/UFLqdBmCsMI/AAAAAAAAEdE/cvyyTMSZLUM/s800/Sarajevo+1.jpg" width="256" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: "Georgia","serif";">Sarajevo katoliiklik kate<span style="font-size: small;">draal</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Kuna hotell asus vanalinna keskpunktist
veidi eemal, siis otsustasime, et teeme check-outi ära ning püüame leida
tsentris mõne parkla. Selleks<span style="font-size: small;">, <span style="font-size: small;">e</span></span>t pärast linnaga tutvumist ei peaks kusagilt kaugelt
autot minema otsima – teada värk on see, et selline „linnapäev“ võtab jalad
päris korralikult läbi. Natuke tiirutamist ja lõpuks leidsimegi ühe kitsukese
parkimismaja, 2BAM-i (1€) eest tunnis lubati auto sinna jätta ning seda ka
valvata. See sobis ideaalselt, olime täpselt vanalinna südames ning valmis
vastu võtma seda, mida Bosnia iidne pealinn meile tahtis tollel kaunil päeval
näidata.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Ajaloominutid (sponsored by Hillar
Palamets (tegelikult siiski mitte)).<i> Sarajevo oma pealt 300 tuhande elanikuga
on riigi suurim linn ning igas mõttes riigi keskus. Ja seda on ta olnud aegade
algusest, sest isegi nimi viitab võimukantsile – „saray“ tähendab türgi keeles
valitseja paleed. Linna mitmekesisust ja tähtsust erinevatel ajalooetappidel
väljendavad laialt levinud hüüdnimed: „Põhja Damaskus“ ning „Euroopa
Jeruusalemm“.</i></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-QKu3Vhcn5Mw/UFLqS5MkEfI/AAAAAAAAEdE/JBOloCMsd-4/s1600/DSC_4417.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-QKu3Vhcn5Mw/UFLqS5MkEfI/AAAAAAAAEdE/JBOloCMsd-4/s800/DSC_4417.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sarajevo siginat-saginat täis kes<span style="font-size: small;">klinn</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Selles paigas on inimestele millegipärast
meeldinud elada juba üle 10 000 aasta. Peale iidseid rahvaid, asustasid
pai<span style="font-size: small;">g</span>a illüürlased (täpsemalt selle rahva üks sõjakamaid klanne) ning pärast
neid tulid roomlased. Millegipärast kumab kogu aeg infokildudest läbi see, et
siinkandis on armastatud madistada. Võib-olla selle koha aura tekitab seda.
Tuled siia, rajad rahulikult oma kodu, harid põllulapi üles ja siis äkiste
tekib jube tahtmine naabrimehele malakaga vastu kukalt äsada. Ning tavaliselt
viiakse see mõte ka ellu ja siis jälle sõda lahti.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Slaavlased jõudsid piirkonda 7.-l
sajandil, türklased vallutasid aga ala 1450.-tel. Ottomani Impeeriumi võimu all
hakkas linn lõpuks ka kasvama ning tähtsust suurendama. Senini oli Sarajevo
(mitte küll selle nime all) olnud lihtsalt üks linn. Piirkonna keskus küll,
kuid tollaseid jõujooni silmas pidades ikkagi suhteliselt teisejärguline paik.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-erfAa9K0sKk/UFLqH4rMKkI/AAAAAAAAEdE/e8Bfen-9jLE/s1600/DSC_4409.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-erfAa9K0sKk/UFLqH4rMKkI/AAAAAAAAEdE/e8Bfen-9jLE/s800/DSC_4409.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Läbi linna voolab <span style="font-size: small;">Mijacka jõgi, taamal <span style="font-size: small;">Ladina Sild</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Bosnia kuberner Isa-Beg Ishakovic aga
nägi paigas kinnisvaraarenduspotentsiaali ning kinnitas väga mitmed
detailplaneeringud, mille täide viidud arhitektuurilis<span style="font-size: small;">i</span> lahendusi võib näha ka
täna. Nii liideti ümberkaudsed külad kokku ja keskusesse ehitati suur mošee,
turuhoone, avalik saun, hostel ja kuberneri palee (kuidas see oli türgi
keeles?). Tollel ajaperioodil muutus Bosnia ka valdavalt moslemimaaks. Järgmise
valitseja – Gazi Husrev-begi – kätetöö on tänases Sarajevos veelgi ilmekamalt
näha. Suur osa vanalinnast ehitati tema valitsusajal – eriline koht oli
loomulikult mošeedel. 16. sajandi keskpaigas oli linnas juba üle 100 (!!)
islami pühakoja. Kui vaadata Ottomani Impeeriumi mätta otsast, siis praegune
BiH pealinn oli tollase riigi tähtsuselt teine linn pärast Istanbuli. Praegune
Serbia pealinn Belgrad ja Horvaatia pealinn Zagreb olid Sarajevo kõrval aga laus<span style="font-size: small;">a </span>külad.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">No ja siis tulid sõjad. Austerlased
vallutasid 1697 linna ning praktiliselt ei jätnud kivi ka kivi peale.
Sisuliselt 1 päevaga suutis Habsburgide armee Sarajevo rüüstata ja maha põletada.
Alles jäid vaid mõned üksikud linnaosad, paar mošeed ja õigeusu kirik. Vaevalt
saadi linn üles ehita<span style="font-size: small;">tud</span> kui Bosnia ülestõusu lahingutes jällegi võeti majadest matti.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-bJY8Z9wTKUc/UFLqM-PuyVI/AAAAAAAAEdE/3cUzErC7GGs/s1600/DSC_4413.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-bJY8Z9wTKUc/UFLqM-PuyVI/AAAAAAAAEdE/3cUzErC7GGs/s800/DSC_4413.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Ertshertsog Franz Fer<span style="font-size: small;">dinandi hukkumispaik</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">19. sajandi lõpus läks Bosnia ja
Hertsegoviina Austria-Ungari Keisririigi haldusesse, mis kasutas Sarajevot
moodsate tehnikaimede testimiseks. Näiteks pandi linnas püsti mandri-Euroopa
esimene elektriline trammiliin. Linna ehitati ka mitmeid vabrikuid ja tehaseid
ning kerkisid mitmed moodsa arhitektuuriga linnaosad. Just see uus võim tekitas
bosniakkides, horvaatides ja serblastes tohutut viha ning see kõik paisus ja
paisus kuni 28. juunini 1914. Siis käis pauk, täpsemalt mitu pauku. Ladina
silla juures sattus serblasest iseseisvuslane puhtjuhuslikult kokku
Austria-Ungari Ertshertsogi autoga (juht oli varem vales kohas ära pööranud ja
nüüd tagurdas, et ümber pöörata). Kuigi ta oli üks atentaadikorraldajate
tiimist, oli see kohtumine ootamatu. Siiski kasutas mees olukorra ära ning
tappis nii ertshertsogi kui ka tema naise Sophie püstolilaskudega. See
toimumispaik on siin pildil ka näha.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-B4UaKUTK4qQ/UFLqZcoTCtI/AAAAAAAAEdE/MCyoVRsW-w4/s1600/DSC_4428.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="http://3.bp.blogspot.com/-B4UaKUTK4qQ/UFLqZcoTCtI/AAAAAAAAEdE/MCyoVRsW-w4/s800/DSC_4428.jpg" width="267" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><span class="gphoto-photocaption-caption">Gazi Husref-beg mošee - riigi peamošee</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Tõe huvides tuleb öelda, et samal
hommikul tehti Ferdinandile veel üks atentaadikatse. Princip oma püstoliga oli
nii öelda varumees, peamine mees oli varustatud pommiga. Aga see mees oli
kahjuks (või siis õnneks) maailmameister läbipõrumises. Ainuke asi, mida ta
suutis teha, oli pommikese viskamine auto suunas. Kuna vise jäi nõrgaks, põrkas
pomm kabrioleti allakeritud katuselt tänavale ning pauk käis alles järgmise
auto all. Ning ka seal ei hukkunud kedagi, pomm oli liiga nõrk. Nähes, et ta
selline nisanäpp oli, neelas ta alla tsüaniidikapsli ja hüppas sillalt jõkke.
Aga…tsüaniidikapsel oli vananenud ja liiga vähese mürgikogusega – see tekitas
tal ainult okserefleksi. Ning nagu sellest veel vähe poleks, siis jõgi, kuhu ta
hüppas, oli ainult paarikümne sentimeetri sügavune. Rahvas tiris mudases
kraavis ropsiva „killeri“ sealt kiirelt välja ja andis talle korralikult peksa.
Igas mõttes asja eest.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-MjlzO6J7nGg/UWmfRFvqzMI/AAAAAAAAFe4/7ScofohBDDs/s1600/DSC_4424.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-MjlzO6J7nGg/UWmfRFvqzMI/AAAAAAAAFe4/7ScofohBDDs/s800/DSC_4424.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: "Georgia","serif";">Kellat<span style="font-size: small;">orn koos ida-araabia numbr<span style="font-size: small;">i<span style="font-size: small;">tega k<span style="font-size: small;">ellaga</span></span></span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Aga jah – see atentaat oli päästik.
Päästik esimesele tervet maailma vallanud sõjale. Pinged olid erinevatel
põhjustel kuhjunud ning see mõrv oli just see säde, mis selle pinge vallandas.
Tagajärjed on kõigile teada.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Pärast Teist Maailmasõda algas taas kõva
linna arendamine, sarnaselt nt Eesti suurlinnadega, ujutati ka Sarajevo üle
sotsialistliku kolearhitektuuriga – kerkisid betoonmagalad, suurtehased ja
militaarobjektid. 50 aastaga kasvas linna rahvaarv ligikaudu 4 korda. Kogu
sotsialismiaja kõige säravam hetk oli loomulikult 1984 Taliolümpiamängude korr<span style="font-size: small;">aldusõiguse saamine</span>, mis
tõi linna tohutul hulgal investeeringuid ning hiljem ka turiste. 1980.-d olid
Sarajevole kokkuvõttes väga edukad. Selle eest oli järgmine kümnend
diametraalselt vastupidine õuduste periood. </span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<i><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Neli aastat järjest (1992-1996) oli
Bosnia pealinn piiramisrõngas ja sõna otseses mõttes serblaste ja föderalistide
tule all. Tuhandeid hukkus nii pommide kui ka snaiprite kuulide läbi. Moodsal ajal
pole ükski pealinn nii kaua olnud vaenlaste poolt ümber piiratud. Linn
oli kütte, elektri ja veeta, sooja saamiseks võeti maha puid, joogivett hangiti
jõgedest. Tõeline sõjatsoon. Piiramine lõppes tänu ÜRO ja NATO ühistele
jõupingutustele. Serblased suruti lõpuks põlvili ning sunniti taanduma, siis
hakkas ülesehitustöö.</span></i></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Vanalinnas oli juba päris palju ära
tehtud ning ega niiviisi eemalt vaadates ei saagi enam aru, et mis siin veel 15
aastat tagasi toimus. Taastamisse on tohutult raha suunanud nii sõbralikud
riigid kui ka erinevad rahvusvahelised organisatsioonid. Kui guugeldada näiteks
„<i style="mso-bidi-font-style: normal;"><a href="https://www.google.com/search?hl=en&q=sarajevo%20after%20the%20war&psj=1&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.45175338,d.bGE&biw=1024&bih=655&um=1&ie=UTF-8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=ZvBnUdqrJMSv4ASo-oHoCQ">Sarajevo
after war</a></i>“ ja sealt pilte vaadata, siis on näha, et algmaterjal
taastamise jaoks oli ikka päris väike. Samas tänaval jalutades ei jää maja
seintes olevad või siis üle krohvitud kuuliaugud märkamata.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-39qWV8la1yo/UFLqFan34iI/AAAAAAAAEdE/deOCnqHz7rs/s1600/DSC_4406.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-39qWV8la1yo/UFLqFan34iI/AAAAAAAAEdE/deOCnqHz7rs/s800/DSC_4406.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sarajevo teatrimaja</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Meie ringkäik algas väga värske
väljanägemisega Sarajevo teatrimaja juurest, jalutasime piki Miljacka jõe<span style="font-size: small;">k</span>alda
promenaadi. Tegelikult oli täitsa lahe paik see vanalinna piirkond. Teisel pool
jõge oli suur park muusikakojaga, vanalinnas mošeed, kellatornid, turg,
purskkaev ning selline lõunamaine sagimine. Eriti tunnetas seda turul, kus
jällegi lõi selline araabia pärand välja. Kaup oli küll paar-kolm korda kallim
kui Mostaris, kuid see võis olla põhjustatud ka meie piiratud
kauplemisoskusest.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-7-suQIwNVG0/UFLqQXIaWvI/AAAAAAAAEdE/b8wGCnoVY9E/s1600/DSC_4414.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-7-suQIwNVG0/UFLqQXIaWvI/AAAAAAAAEdE/b8wGCnoVY9E/s800/DSC_4414.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Muusikakoda pargis</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Eriti lahe oli minu arust vanalinnas asuv
metallitöökodade piirkond, kus sinu silme all valmisid vasest ja paljudest
teistest metallidest teeserviisid, ehted, ornamentika, sepised ja nii edasi.
Hinnad olid muidugi äärmiselt krõbedad, kuid midagi me sealt ikkagi leidsime. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Suures turuhoones (mis tegelikult nüüd
hiiglama suur ka polnud) üritati meid üsna konkreetselt tõmmata. Seal olid
mingid sallid rippumas, hind juures 5 BAM-i. Kahe ja poole euro eest oli seal
salli küll ja veel, võis isegi öelda, et oli väga hästi saadud. Kui maksmiseks
läks, siis müüja järsku küsis 16 BAM. Meie selle peale, et mida kuradit – silt
on ju juures, et 5 BAM-i. Siis läks lahti jutt, et see on hoopis teistsugune
sall võrreldes sellega, mille kohta see hind käib. No tore küll – kuhjad
rippuma suure hunniku 16 BAM maksvaid<span style="font-size: small;"></span> salle, paned sinna kuhja sisse ühe 5 BAM-se
räbala ja juurde hinna 5 BAM. Huvitav kas tõesti keegi sellise triki õnge ka
läheb, et käibki lõpuks 3 korda rohkem raha välja? Meie igatahes nõudsime oma
viieka tagasi ja väljendasime oma selget rahulolematust. Siis hakkas müüja
hinda langetama 14-12-10, kuid saatsime ta pikalt. Ütlesime, et maksame 5 ja
mitte pennigi rohkem. Seepeale tuli mingit kiitust (mis see muu ikka oli)
kohalikus keeles ja saime oma raha tagasi.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/--p9us9_cCtQ/UFLqV8I6xGI/AAAAAAAAEdE/5Pm6F3SDHv0/s1600/DSC_4418.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/--p9us9_cCtQ/UFLqV8I6xGI/AAAAAAAAEdE/5Pm6F3SDHv0/s800/DSC_4418.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sebilji <span style="font-size: small;">purskkae<span style="font-size: small;">v</span> </span>Baščaršija<span style="font-size: small;"></span> väljakul</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Suurt rahvaste ja inimeste paabelit
ilmestas Sarajevos minu arust kõige paremini see, et pooletunnise vantsimise
jooksul olime ära näinud mošee, sünagoogi, katoliku katedraali ja õigeusu
kiriku. Mošeesid oli loomulikult rohkem kui üks.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Negatiivse poolena jäi silma see, et
lõunamaadele kohaselt, ei olnud elukeskkonna puhtus mitte kõige esimene
prioriteet. Kohati tundus, et see polnud isegi esikümnes. Sodi ja solki
tänavatele jagus. Väga tüüpiline linlase käitumine oli see, et sööd näiteks
jäätise ära ja paberi viskad tuimalt maha. Keskmine inimene (mitteturist) ei
tee ühtegi liigutust selles suunas, et isegi korraks ringi vaadata, et kas
kuskil on prügikast. Ei, prahi maha viskamine on käe sees.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-zEFcgMqCdPA/UFLqXx9Uw_I/AAAAAAAAEdE/lgILYT2l2d4/s1600/DSC_4420.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="320" src="http://2.bp.blogspot.com/-zEFcgMqCdPA/UFLqXx9Uw_I/AAAAAAAAEdE/lgILYT2l2d4/s800/DSC_4420.jpg" width="214" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Ferhadija mošee</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Kokku tuiasime vist päris mitu tundi seal
ringi. Lõpuks olid jalad väsinud ja kõht tühi, mistõttu prantsatasime ühe
tänavakohviku toolidele istuma. Kuidas sa ikka niiviisi ära lähed, et ei testi
kohalikku (kuulsat) kohvi. Võtsime mõlemad ühe pitsi (täpselt nii suur see
kohvitass on). Võib öelda, et bosniakid on oma kunagistelt türgi vallutajatelt
väga hästi õppust võtnud. Tüüpiliselt türgi kohvile, oli see üks väike sorts
puhastatud ja kontsentreeritud energiat. Kallad kohviklõmmi sisse ning kohe
tunned kuidas pulss lendab 200 peale ning tekib kange tahtmine näiteks maratoni
joosta. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-FLXyXliozvo/UFLqjc2QJEI/AAAAAAAAEdE/zWM_H-eyGWE/s1600/DSC_4453.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-FLXyXliozvo/UFLqjc2QJEI/AAAAAAAAEdE/zWM_H-eyGWE/s800/DSC_4453.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sarajevo
olümpiastaadion</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Energiast pulbitsevana ja samas väga
väsinud jalgadega võtsime parkimismajast auto ja enne lahkumist otsustasime
veel ühe koha üle vaadata. Kuigi meie kummagi teadlikes mälestustes Sarajevo
olümpiamängudel kohta pole, siis mingid katked nagu meenuvad, et neid vaadati.
Sealt sai näiteks alguse Katarina Witti tähelend iluuisutamistaevas (ja
loomulikult Eesti rahvafolklooris). Ning kuna olümpialinna iga päev ei satu,
siis otsustasime mängude peastaadionile pilgu peale visata – seal kus põles
kunagi olümpiatuli ning kus leidis aset avamis- ja lõputseremoonia. Pealegi
reklaamib linn ise end olümpialinnana. Koha leidsime üles, kuid ausalt öeldes
poleks me midagi kaotanud, kui ei oleks seda kaema läinud. Räämas, kohati
lagunenud vana olümpiastaadion oligi lihtsalt üks vana ja räämas ja lagunenud
staadion. Olümpialogosid oli siin-seal näha, kuid pärast mänge polnud vist siin
keegi remonti teinud. Sellega panime ka Sarajevo külastamisele punkti ning
sisestasime Navisse Budapesti koordinaadid.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-PgBJBq6eJuE/UFLql0H0wTI/AAAAAAAAEdE/fZUgSY09aFE/s1600/DSC_4459.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-PgBJBq6eJuE/UFLql0H0wTI/AAAAAAAAEdE/fZUgSY09aFE/s800/DSC_4459.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Republika Srpska - tänavatel Ser<span style="font-size: small;">bia trikolo<span style="font-size: small;">orid</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Kojusõit algas väga paljulubavalt –
linnast viis meid välja kiirtee. Sai hoo ja suure mõnuga mööduda lõpututest
veokite kolonnidest. Aga enne veel kui hõisata jõudsime, oli kiirtee läbi ja
venisime taas piki mägiteid. Seekord tõesti venisime, sest vastupidiselt
lõunasuunale, ei olnud see tee tühi. Liiklus oli päris tihe. Esialgu läks sõit
piki mägiteid, kuid peagi ületasime piiri (jõudsime BiH rajooni nimega
Republika Srpska) ning varsti kadusid koos ladina tähestikuga ka mäed.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-3MlQ80l5ttQ/UFLqn9JLyEI/AAAAAAAAEdE/gohsiQjHBQ0/s1600/DSC_4464BW.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-3MlQ80l5ttQ/UFLqn9JLyEI/AAAAAAAAEdE/gohsiQjHBQ0/s800/DSC_4464BW.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sõja jäljed</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Nagu varem mainisin, siis see on justkui
teine riik. Linnanimed on esmalt kirillitsas ja siis alles ladina tähestikuga
(mis oli paljudel juhtudel värviga üle tõmmatud). Riigiasutustel ja ka näiteks
alarmsõidukitel olid kõik kirjad ainult kirillitsas. Tänavatel lehvisid Serbia
trikoloorid. Päris kummaline ja karm. Nad teevad seal väga paljusid asju
teistmoodi kui Bosnia ja Hertsegoviina valitsus tahab või lubab. Näiteks kuni
2005 aastani oli neil isegi oma armee, mis allus Republika Srpska
kaitseministeeriumile mitte BiH valitsusele. Tänaseks on keskvõimu kontroll
tugevnenud, kuid on ilmselge, et oma identiteedist ei loobu see piirkond
kunagi. Tegemist on reaalsuses pigem Serbia kui BiH osaga.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-OD8p29Jv6jc/UFLqqOgP0ZI/AAAAAAAAEdE/rPhIE9XP76s/s1600/DSC_4466BW.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-OD8p29Jv6jc/UFLqqOgP0ZI/AAAAAAAAEdE/rPhIE9XP76s/s800/DSC_4466BW.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Sõja jäljed</span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Silma paistis ka see, et see piirkond,
kus meie läbi sõitsime oli ilmselgelt vähem arenenud (või siis kehvemini sõjast
taastunud) kui lõunapoolsed alad. Külades olid 30-40% majadest varemetes ning
paljudel juures ka sildid, mis hoiatasid, et majad on mineeritud. Sõja ajal oli
kombeks see, et kui omanik pidi läheneva rinde tõttu maja maha jätma, siis ta
mineeris selle ära. Puhtal<span style="font-size: small;">t selleks, e</span>t keegi tema äraolekul valdust üle ei võtaks. Ning kuna
paljud ei naasnud enam kunagi siiamaile, siis on jäänud ka majad mineerituks.
Suhteliselt masendav sõit oli.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Ühel hetkel sai see kõik siiski läbi ja
olime piiril. Bosniast ja Hertsegoviinast lahkumine võttis rohkem aega kui
riiki sisenemine. Piirivalvur pinnis alkoholi, tubaka ja relvade kohta, kuid
väitsime, et midagi illegaalset pole. Ise teades, et pagasiruumi olime alates
Tšehhist vaikselt alkoholi muudkui kuhjanud. Kui ostad ühest kohast kasti õlut
ja teisest kohast paar pudelit veini ja kolmandast kohast paar pudelit veini
jne, siis seda kraami ikka koguneb. Õnneks piirivalvur väga sügavuti meie alkomobiili
ei puistanud, vaatas korra sisse küll, kuid silma hakkasid tal esmaselt (selle
eest olime hoolitsenud) riidekotid, telk ja magamiskotid. Kuna rääkisime, et
tuleme Sloveenia, Horvaatia ning BiH ringreisilt ja nüüd suundume koju, siis
peagi sooviti head teed.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Enne kui arugi saime olime järgmises
piiripunktis. Nüüd juba Horvaatia-Ungari piiril ehk siis Euroopa Liidu piiril.
Siin uuriti palju tõsisemalt, kuid suuremaid probleeme siiski ei tekkinud, sest
veinipudelid olid korralikult peidus. <span style="font-size: small;">:P</span> Igaks juhuks mainin ära: ärge järele
tehke. Samahästi oleks võinud minna ka teisiti ja meid oleks kõrvale tõmmatud.
Ning siis oleks tšekkide järgi pidanud hak<span style="font-size: small;">kama</span> tõestama, et päris palju kraami oli
ostetud Euroopa Liidust (Tšehhi, Sloveenia, Itaalia) ning nendelt maksu tasuma
ei pea. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Pecsi lähedal keerasime kiirteele ning
pärast elektroonse vinjeti ostmist vajutasime gaasipedaali põhja. Õhtul poole
üheksa paiku jõudsime Budapesti äärelinna ning navi leidis meile kiirelt ühe
Etap nimelise hotelli, mis on teada tuntud odav ja ilma luksusteta paik
lihtsalt magamiseks. Kohale jõudes leidsime eest hoopis <a href="http://www.driveinnhotel.com/">Drive Inn</a> nimelise
koha, kuid sisu oli sama – tõeline säästuhotell. Öömaja maksis 18€/inimene ning
selle eest ei saanud isegi toa võtit. Anti lihtsalt kood, millega uksest sisse pääseb.
Toas oli 4 seina, voodi ja pesuruum – meenutas väga laevakajutit. Kraanikauss
oli millegipärast paigutatud voodi kõrvale (dušširuum oli eraldi) ning
televiisor oli seina külge needitud. Superluks värk :D Aga vahet pole – oluline
oli see, et kõik oli korralik ja puhas.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Kuna kohapeal süüa ei saanud ja kõht oli
räigelt tühi (olime pealelõunal keskendunud ainult sõidule), siis otsisime navi
abiga kaubakeskuseid, lootuses, et mõni on veel lahti ja et seal on ehk
söögikohti. Aga ei olnud. Välja aitas taas McDonalds’s, mis teatavasti ei sulgu
kunagi. Kuna kõht lõi sõna otseses mõttes juba pilli, siis ei olnud väga vahet,
et mis kujul nälg rahuldatud saab.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Probleem tekkis tagasiteel, kui
avastasime, et kõik kiirtee väljasõidud, mis navi järgi meie hotellini viisid,
olid remondis. Samuti olid remondis (st päris suletud) osad väiksemad teed, mis
sinna viisid. Ning see Budapesti lõunaosa oli üks suur kiirteede rägastik.
Proovisime järgnevaid exiteid, kuid navi suunas meid tuima järjekindlusega
suletud teeotsade juurde. Lõpuks sõitsime suhteliselt huupi suunas, kus
arvasime hotelli olevat ning ühel hetkel leidis navi ka reaalselt toimiva
teekonna üles. Masin ikka inimesele vastu ei saa. Selle seiklusega ka toonane
päev lõppes.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="267">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:10.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:115%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri","sans-serif";
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]--></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-39409639328401781882011-09-10T13:18:00.000+03:002013-04-25T23:03:19.664+03:0029.09 - Ungari, Slovakkia<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Varahommikune
Budapest tervitas meid mõnusa päikesepaistega. Kuna seda linna olime mõned
aastad tagasi juba külastanud, siis turismiatraktsioonidele ei tormanud. Selle
asemel mõtlesime külastada hoopis siinsamas lähedal, äärelinnas asuvaid
outlet-keskuseid (igaks juhuks mainin ära – <i style="mso-bidi-font-style: normal;">outlet</i> tähendab
kauplust, mis reeglina asub kesklinnast eemal ja kus müüakse peamiselt poodide
eelmise hooaja või näidisooteid ning lao ülejääke). Eelinfo ütles, et
siinkandis on tõeliselt massiivsed väljamüügitsentrumid ning kuna Ungari forint
oli euro suhtes tollel ajal üsna nõrk, siis võis öirotsoonist tulnu teha
tõeliselt häid diile. Pärast kerget hommikueinet tuvastasime navi abiga lähima
nendest päris mitmest ostumekast ja asutasime minekule. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Cora nimeline
kaubakeskus oli küll selline suuremapoolne, kuid mitte midagi erilist. Midagi
laadset nagu Sikupilli keskus Tallinnas. Selgelt oli seal sisalduva
hüpermarketi põhine ning tegu siiski polnud outlet-keskusega. Sellegipoolest
leidsime sealt ühe poe – nimega Invazion – kus olid suured sildid üleval, et
tühjendusmüük. Ungari raha on jälle selline raha, kus tavalised asjad maksavad
sadu ja tuhandeid forinte. Tegime seal poes vaikselt tehteid ning alguses
arvasime, et paneme kusagil arvutustega puusse. Võtsime isegi kalkulaatori
abiks ja kontrollisime neti abil forinti kursi üle. Aga ei – nad päriselt ka
tahtsid poodi tühjaks müüa, sest müüdav kaup oli praktiliselt poolmuidu! Ja ei
ütleks, et see kraam oleks kehva kvaliteediga (disainerrõivad ka need muidugi
ei olnud). Oli selge, et siit me tühjade kätega ei lahku.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Toon mõned
näited – T-särgid maksid ca 1€, kallimad 2€. Naiste kingad – keskmiselt 10€.
Suvejope – 10€. Korralik ja laheda väljanägemisega <i style="mso-bidi-font-style: normal;">hoodie</i> 10€.
Nahast rihm – 2€. Kuhjasime käru ikka korralikult kaupa täis, sest miks ma
peaks sama kraami Eestist 5-10 <u>korda</u> kallimalt ostma? Peale selle müüdi
siin sellist kraami, mida Eestis ei müüda, seega tollel faktoril on ka oma
pluss. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-wKfOKQL3vnI/UFLqsT9MSBI/AAAAAAAAEdE/0_7OUN3j_Zw/s1600/DSC_4474.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-wKfOKQL3vnI/UFLqsT9MSBI/AAAAAAAAEdE/0_7OUN3j_Zw/s800/DSC_4474.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sugulaskeel? Tõesti või?</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Hüpermarketist
soetasime lisaks ka mõnusaid Tokaj maakonna veine. Ma tean, et see näib juba
sulaselge alkoturismina ning võib jääda mulje, et ega me kodus olles muud ei
teegi kui ainult kaanime, aga ma siiski mainiksin ära (isegi kui keegi seda ei
usu), et need veinivarud hävitati rohkem kui aasta jooksul. Suur hulk läks ka
sugulastele-tuttavatele külakostiks. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuna meile need
hullumeelselt odavad hinnad tulid suure üllatusena (ootasime madalamat taset,
kuid mitte sellist), siis otsustasime, et otsime üles ka õige outlet-keskuse.
Esimene hiigelkompleks nimega „GL Outlet Centre“ oli kui välja surnud. Rohkem
kui 50 poega keskus oli täiesti tühi, parklas oli peale meie masina vaid 1
auto. Ei saanudki aru, et kas see oli nüüd lõplikult suletud või ajutiselt
kinni. Igatahes osad poed paistsid ka seest tühjad olevat, tuntud kaubamärkide
sildid veel akendel. Majanduskriisi tulem?</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Teine katse oli
edukam. Palju-palju edukam. „<span lang="DA" style="mso-ansi-language: DA;"><a href="http://www.premieroutlets.hu/"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Premier Outlets</span></a></span>“ nimeline kvartal (ei ole liialdus) oli
avatud ja rahvast täis. Samas hajusid need massid sinna rohkem kui 80 poe
vahele väga rahulikult ära ja kuhugile sisse astudes ei olnud mingit tunglemist.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">See olin nüüd
päris outletide urgas, kui nii võib öelda selle suure tsentrumi kohta. Julgen
öelda, et esindatud olid rõhuv osa maailma tuntuimatest rõiva- ning
jalatsibrändidest pluss kapaga veel hulgaliselt kohalikke ja tundmatuid
nimesid. Alustades siis Nike, Adidase, O’Neilli ja minugipoolest Hello Kitty
poodidega, lõpetades Benettoni, Bvlgari, Lacoste, Jimmy Choo ja Hugo Bossi
äridega. Need olid meile tuttavad margid (kuna me kumbki margihaiged pole, siis
võib-olla jäid mingid väga vinged nimed ütlemata). Ning hinnad? Võrreldes
tavahindadega pakuti 40-80% suuruseid allahindlusi kusjuures rõhuv osa aledest
jäi sinna 50-60% kanti. Ning ei olnud nii, et paar spordisokke on kusagil
poenurgas 60% alla hinnatud ja ülejäänud aled jäävad sinna 5-10% juurde nagu
Eestis kombeks. Rõhuv osa müüdavast kaubast oli kaotanud rohkem kui poole oma
hinnast. Kui siia lisada juurde faktor, et Ungari forint oli euro suhtes ka veel
nõrk, siis soovi korral võis sealt leida ikka väga häid asju, hea hinnaga.
Kaubamärgipeded suure tõenäosusega hulluksid seal. Meie olime aga
vajaduspõhised ostlejad ning antud hetkel oli vajadus ühe sügisese ülikonna
järele. Seda olen ma vist juba varem siin halanud, kuidas ekstreemsuuruses
riideid on keeruline leida, ülikonna puhul tuleb see keerulisus kuupi panna.
Pikkade inimeste puhul eeldavad moeloojad millegipärast, et nad on jube
lühikeste kätega. Et nagu T-Rex dinosaurused, kellel ülajäsemed on kängunud.
Väike vihje: ei ole nii! Pikkadel inimestel on ka pikad käed ning poolde
käsivarde ulatuvad ülikonnakäised ei ole lahedad.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Teine
ülikonnaloojate hüpotees on see, et kui on pikad käed, järelikult on paks. Ehk
siis kui leian sobiva käisepikkusega pintsaku, siis on see kerest 3-4 numbrit
suur või on püksid 3-4 numbrit suured või siis mõlemat. Täpselt istuva ülikonna
leidmine Eesti poest on lotovõit. Musta ülikonna isegi ehk leiaks, kuid kes see
ikka musta ülikonnaga niisama ringi käib. Premier outlet õnneks tekitas isegi
valiku. Istusid isegi kohe päris mitu ülikonda - Hugo Boss ja paar kohalikku
brändi jäid lõplikule sõelale. Kuigi 300€ eest pakutud Hugo Bossi ülikond
tundus ahvatlev, siis endiselt hoidsin joont, et kaubamärk pole oluline. Kõige
ideaalsemalt istus seljas ühe kohaliku tootja siidisegune toode ning see ka
loosi läks. Allahindlus oli 70% (kuna ekstreemsuurus <span style="font-size: small;">:<span style="font-size: small;">-<span style="font-size: small;">)</span></span></span>) ja lisaks heale
istuvusele nägi see ka väga bueno välja. Ning ega see ka halb polnud, et
rahakotist pidi välja käima alla 200 euroraha.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Niimoodi seal
poodisid pidi kolades lendas aeg kiirelt, kuid mõtlesime nii, et kui ühe
korraga endale hulk esemeid ära osta, siis ei pea lähiajal riidepoodi
külastama. See viimane on teatavasti üks ütlemata ebameeldiv tegevus. Kella 1
paiku päeval otsustasime siiski, et aitab, kõht oli ka tühjaks läinud. Kuid
nagu Budapesti vanasõnagi ütleb: „Kus kõht kõige tühjem, seal Ungari
traditsiooniline guljaššisupp kõige lähem.“ Varem Ungaris käinuna jättis see
söök meile kustumatu mulje. Kuigi seda on ka kodus korduvalt ise tehtud, siis
põlesime soovist originaali uuesti kogeda. Äärelinnas ringi sõites jäi tee
äärde kodurestoran, kus pisike tüdrukutirts oli lauakoristaja ja menüüde ning
toitude tooja, vanaema võttis tellimusi ning ema köögis kokkas. Koht iseenesest
oli päris suur, kuid olime ainsad kliendid.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/--RUyuTOYwlY/UFLquu7FiRI/AAAAAAAAEdE/ZAqhS-zrOAY/s1600/DSC_4493.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/--RUyuTOYwlY/UFLquu7FiRI/AAAAAAAAEdE/ZAqhS-zrOAY/s800/DSC_4493.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Parlamendihoone <span style="font-size: small;">Budapestis</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kiire pilk
menüüsse kinnitas, et meie soov saab täidetud ning peagi saabusid lauda kuumad,
auravad guljašši potikesed. Mnjah, ei pidanud pettuma. Mõnusalt vürtsine
veiselihasupp suurte köögiviljatükkidega viis lausa keele alla. Kogus oli suur,
kuid pistsime kõik nahka. Vaevaliselt, kuid siiski. Kogu söömise aja olime
teenindajast tüdrukutirtsu ja veel paari lapse tähelepanu katkematus
keskpunktis. Ei tea kas põhjuseks oli meie hele nahk (ja juuksed) või see, et
me rääkisime mingit kummalist keelt (kuigi väidetavat sugulaskeelt!) või see,
et me olime ainsad kunded, kuid igatahes iga meie suutäis sai mitmekordselt üle
loetud. Vaatluse kõrvale närisid lapsed mingit koogipõhja, mis oli kastetud
šokolaadikreemi sisse. Ilmselt ülejäägid köögist. Suur oli meie üllatus kui
koos arvega toodi ka meile taldrikuis koogipõhjatükke, mis šokolaadiga üle
puistatud. Ning see oli täiesti tasuta, maja poolt. Suurepärane toit, ideaalne
teenindus!</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Nüüd oli küll
viimane aeg teele asuda. Sõit läks läbi kesklinna, mis tähendas kahjuks ka
ummikus istumist. Nii kaesime taas korra üle ka Parlamendihoone, mis on
Budapesti au ja uhkus. Pärast seda muutus kiirtee peagi ka oma nime vääriliseks
ja nii lendasime üsna suure hooga Slovakkia suunas.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-HHWfzFO-h_0/UFLqwfAKIoI/AAAAAAAAEdE/nZePSMcN3Z4/s1600/DSC_4508.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-HHWfzFO-h_0/UFLqwfAKIoI/AAAAAAAAEdE/nZePSMcN3Z4/s800/DSC_4508.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Sume õhtu</span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Piiri ületasime
juba hämarduvas päevas, veidi enne piiri lõppesid ka kiirteed. Tollel päeval
juhtus olema selline kauni valgusega õhtu, mistõttu ei saanud me kuidagi vastu
panna ja jäime mitu korda teeserva seisma, et kaameraga jälle loojangu suunas
sihtida. Maastik ja valgus tekitasid kohati selliseid efekte, et oli tunne,
nagu oleksid kusagil Aafrika savannis, mitte aga keset Euroopat. Toonid
kõikusid beežist oranžini.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-8rNUI5hjXHA/UFLqxT1_sZI/AAAAAAAAEdE/UExNmbJyvEc/s1600/DSC_4515.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-8rNUI5hjXHA/UFLqxT1_sZI/AAAAAAAAEdE/UExNmbJyvEc/s800/DSC_4515.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Nagu Aafri<span style="font-size: small;">ka savannis</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Esimene suurem
linn oli Kosice, kuhu plaanisimegi ööseks jääda. Sealseid hotelle läbi käies
aga otsustasime ringi. Ma ei tea kas meile sattusid lihtsalt valed paigad, aga
kõik olid sellised kahtlased. Osad asusid kahtlastes piirkondades (nt äärelinna
valgustamata tupiktänava lõpus, autoremonditöökojaga samal territooriumil) või
siis olid ise kahtlased (nt korrusmaja teisel ja kolmandal korrusel, aknad
trellitud, sisustus VÄGA rustikaalne). Kokku vaatasime üle 3-4 ööbimispaika
ning ükski ei tundunud selline, kuhu oleks väga tahtnud jääda. Tuletan meelde,
et meil oli sellelt reisilt selja taga ööbimine kummitushotellis, mis Kosice
majutuskohtadega võrreldes oli tipp-topp asutus. Olen kindel, et teen selle
jutuga mitmetele linna esindushotellidele liiga, kuid väga vabandan – meie GPS
teid ei leidnud ja niisama teele kah te ei jäänud.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Otsustasime, et
lahkume Kosicest ja proovime oma õnne järgmisest linnast – Prešovist. Nii ka
tegime ja sealt leidsime eest (küll pärast väikest otsimist) toreda perehotelli
„<span lang="DA" style="mso-ansi-language: DA;"><a href="http://www.penziontrattoria.sk/"><span lang="ET" style="mso-ansi-language: ET;">Trattoria</span></a></span>“. Hinnatase oli mõistlik ja tuba väga suur ning
maitsekalt sisustatud, allkorrusel pakuti soovi korral süüa. See soov meil ka
oli, sest päevasest guljašist oli juba suur hulk kilomeetreid ja ajaühikuid
möödas. Aju veel mäletas sööki, kõht enam mitte. Kui toaga olime rahul, siis
õhtusöök oli nii ja naa. Tellitud roogadele toodi juurde igasuguseid asju –
saiakesed, sool, pipar, õlid jne – ning need kõik olid ka tasulised (nagu
pärast välja tuli). Samas kui arvestada, et 80€ eest saime ööbimise, auto
parkimise, õhtusöögi ja ka eritingimustega hommikusöögi (soovisime süüa kell
6.30), siis tegelikult polnud nuriseda midagi.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast
einestamist kobisime kiirelt ära magama, sest homme oli ka päriselt sõidupäev –
meid ootas „maagiline“ Poola.</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><br /></span></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-272547235926783582011-09-10T13:17:00.000+03:002013-05-15T22:18:07.698+03:0030.09 - Slovakkia, Poola, Leedu<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-LBomMbRzXDo/UFLq38OUlZI/AAAAAAAAEdE/5jKQFUC5RGI/s1600/DSC_4520.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-LBomMbRzXDo/UFLq38OUlZI/AAAAAAAAEdE/5jKQFUC5RGI/s800/DSC_4520.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> <span style="font-size: small;">Ho<span style="font-size: small;">tell<span style="font-size: small;"> "Trattoria" Prešovis</span></span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Hommikul toimis
kõik nii nagu lubati – unise näoga omaniku vend oli meile poole seitsmeks
valmistanud rikkaliku hommikusöögi. Õnneks teadvus oli tal rohkem ärkvel kui
nägu ning lambiõli meile kohvi asemel ei pakutud. Küll tuli ta meie juurde
juttu puhuma ning kunagi ammu õpitud vene keelt praktiseerima. Selleni me
tegelikult ei jõudnud, et kus ta keelt õppinud oli. Ma pole väga kindel, et
Tšehhoslovakkia koolid (vastupidiselt Eesti NSV koolidele) seda kohe
algklassidest saadik õpetasid. Samas mine sa tea, sugulaskeel ju ka veel.
Igatahes oli see üks harvadest juhtudest, kus saime selle ida-Euroopa reisi
ajal vene keelt suuliselt kasutada. Menüüde, siltide, viitade ja palju muu
visuaalse kirja lugemisel (slaavikeelsetes riikides) oli <i style="mso-bidi-font-style: normal;">russkii jazõk</i>
ikka väga abiks. Ses mõttes, et reeglina aimas lugedes lõpuks ära, et millest
jutt käib. Igatahes see selleks. Kõht täis, ütlesime <i style="mso-bidi-font-style: normal;">tasvidaanja</i> ning
panime autole hääled sisse ja vurasime Poola suunas.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://4.bp.blogspot.com/-rcmnVxxFhbk/UFLq5xeUwlI/AAAAAAAAEdE/x-S6AivZrjc/s1600/DSC_4530.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://4.bp.blogspot.com/-rcmnVxxFhbk/UFLq5xeUwlI/AAAAAAAAEdE/x-S6AivZrjc/s800/DSC_4530.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> <span style="font-size: small;">Tere Poola!</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Algul läks sõit
ikka väga aeglaselt. Slovakkia keskosa ja Poola idaosa suuremat maanteed
ühendasid vaid kitsad ja käänulised mägiteed. Kui sattusid mõne veoki taha
sõitma, siis võisid kilomeetrite kaupa oodata möödasõidu võimalust. Mitte, et
oleks massiliselt autosid vastu tulnud (tee oli tegelikult praktiliselt tühi)
vaid lihtsalt ei olnud ühtegi sirgemat lõiku, kus oleks näinud kaugemale kui
eessõitva veoki esiosa. Ainult kurv kurvi järel. Keskmine kiirus võis olla ehk
60km/h. Tunni aja pärast jõudsime Poola piirile ning selle faktori ilmnemisega
teeoludes tegelikult midagi ei muutnud. Mäed olid veidi laugemad ja asulaid oli
rohkem, kuid tollel päeval meie jaoks kõige olulisem asi – kiirus – ei
muutunud. Kes kaardil näpuga järge tahab ajada, siis suurimad punktid olid
tänase teekonna jooksul Rzeszow, Lublin, Bialystok, Augustow ja Kaunas.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-BXwGU-Lvp6c/UZPbXcRatBI/AAAAAAAAFhM/WDAxdNtlY2s/s1600/DSC_4538.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-BXwGU-Lvp6c/UZPbXcRatBI/AAAAAAAAFhM/WDAxdNtlY2s/s800/DSC_4538.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> <span style="font-size: small;">Strzszs......</span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Poolas sõitmine
– see oli endiselt üks suur hädaorg. Akuutne kiirteede puudus (v.a.
Varssavi-Berliin), tihe asustus, aeglased sõidukid, massiivne hulk veokeid
teedel, teetööd. See on lühike kokkuvõte peamistest deemonitest, millega tuli
kogu aeg rinda pista. Ma ei tea millest see tuleb, aga Poolas on kõige rohkem
kokkupuuteid sõidukitega, mis sõidavad 90 alas tuimalt 60-ga, hoides võimalikult
tee telgjoone lähedale. Kas see on vaikne kättemaks teistele inimestele mingi
ebaõigluse eest, mida juht on minevikus kogenud ja milles süüdistab
kaasliiklejate suurt pere? Või ta lihtsalt ei taju ümberkaudset olukorda? Või
on ta eluaeg jala käinud ning nüüd üle 10 korra kiiremini liikumine selle
rauast tõllaga tundub talle niigi arutu kihutamisena? Vot ei tea, aga neid
kuuekümnemehi igatahes teedele jagus.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Seega aega läks,
asja väga ei saanud. Teetööde järjekorras sai jooksvalt keha kinnitatud, iseenda
initsiatiivil peatusime vaid tankimiseks. Mingil momendil ületasime taas
parasvöötme joone ning kuumus asendus palju tuttavama sügisilmaga – päike küll
paistis, kuid temperatuuri näit jäi jonnakalt alla 20 kraadi.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kõrvalpõige…</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://1.bp.blogspot.com/-slxVJwckDRw/UZPdDcc_psI/AAAAAAAAFhY/sZsTApxu_v8/s1600/DSC_4537.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://1.bp.blogspot.com/-slxVJwckDRw/UZPdDcc_psI/AAAAAAAAFhY/sZsTApxu_v8/s800/DSC_4537.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> <span style="font-size: small;">Valimin<span style="font-size: small;">dmehed</span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Poola tapeet oli
iidsel ajal Eestis äärmiselt defitsiitne toode – ikkagi importkaup. Suur oli
meie üllatus kui läbi moodsa Poola riigi sõites nägime, et kogu maa oli ära
tapetseeritud. Tõsi, legendaarsete roosade lillemustrite asemel ehtisid tapeeti
jõuliselt photoshopitud inimnäod ning löövad ja südamest tulevad lubadused
seista nii sinu kui ka terve inimkonna rahulolu eest. „<i style="mso-bidi-font-style: normal;">Kes see kõnnib körta
mööda, astub aia ääri mööda; kinnitab seinale loosungeid - siniseid, kollaseid,
punaseid? Kes see mõõdab maanteekraavi, püstitab neoonreklaami; näitab tuld ja
näitab teed, nagu hele päikene? Ta oma hääle puhtaks köhatab ja õige suuna elus
kätte juhatab. Ta tahab sulle ainult kõike head</i> <i style="mso-bidi-font-style: normal;">ja kuidas seda saada,
ainult tema teab</i>“ (Lauri Saatpalu, Beep Shop Boys). Jah, Rzeczpospolita
Polskas olid valimised tulemas…</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kõik oli
samasugune nagu Eestis – naeratavad näod, idiootsed mõtted, osad parteinimed
olid juba sellised, et kuul pähe (näiteks „Tõde ja õiglus“). „Meie oleme
tõeline rahva partei“, „Kodukulud nulli“, „Uue Poola eest, sinu eest“ jne…
Umbes selliseid sõnumeid võis nendelt reklaamidelt aimata. Erinevus Eestiga oli
vaid see, et lisaks ametlikele reklaampindadele, olid valimatult täis kleebitud
ka telefonipostid, prügikastid, telefoniputkad, majaseinad, plangud. Ning see
nimekiri pole ammendav. Ehk siis lisaks sellele, et me niigi sõitsime üht pikka
ja tüütut teed, olid meie pidevaks kaaslaseks ühed ja samad meelad näod. On
olnud meeldivamaid teekondi elus…</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="http://3.bp.blogspot.com/-PUK9HrbTQzI/UFLq8Wfi0EI/AAAAAAAAEdE/Gb995mxBxBo/s1600/DSC_4540.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://3.bp.blogspot.com/-PUK9HrbTQzI/UFLq8Wfi0EI/AAAAAAAAEdE/Gb995mxBxBo/s800/DSC_4540.jpg" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"> <span style="font-size: small;">Ikka teel, kuid n<span style="font-size: small;">üüd juba sügises</span></span></span></span></td></tr>
</tbody></table>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast Lublinit
(ehk siis pärast kolmandiku Poola läbimist) läks liiklus veidi hõredamaks. See
ida-Poolas põhjast lõunasse liikuv trass kindlasti ei ole nii populaarne kui
suurlinnade vahelised teed. Enne Bialystokki jõudmist tegime ka väikese
söögipeatuse. Vähemalt toidud on seal riigis odavad ja portsjonid suured.
Lihakäntsakas mahtus vaevu taldrikule ära ning selle eest küsiti alla 3€.</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Aga edasi ja
edasi, Baltikumi lõunapiir oli juba peaaegu käega katsuda. Leedu piiri
ületasime siiski alles pimedas. Pärast pikka kaalumist otsustasime, et ei pane
hullu ja ei sõida ühe jutiga koju. See on siiski ca 7-8 tundi reaalset sõitu
ning olles varem selliseid 24-tunniseid otsi teinud, siis mälestus nendest
kustutas igasuguse soovi edasi sõita. Ei maksa enda ja teiste elusid ohtu
seada, niigi olime olnud teel 15 tundi. </span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kaunase külje
all, kohe suure tee ääres, särasid „Via Baltica“ nimelise motelli tuled. Hoone
nägi välja väga uhke, kuid hinnatase (30€/öö) oli ikka väga mõistlik. Selle
raha eest sai väga korraliku toa, mis nägi välja nagu uus. Pärast check-ini
tegemist tormasime kiiresti restorani, mis väidetavalt oli veel loetud minuteid
avatud. Valisime menüüst söögid välja, kuid mõned head minutid PÄRAST tellimuse
esitamist tuli teenindaja ja ütles, et köök on suletud. Mida kuradit?? Mis
pagana pärast sa siis küsisid meie käest, mida me süüa tahame? Et lihtsalt
huvitas, mida eestlane teoreetiliselt sööks? Johhaidiii, sellisele asjale on
midagi keeruline lisada…</span></span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Kuna kõht meil
menüü lugemisest kummalisel kombel ei täitunud, siis panime autole taas hääled
sisse ja sõitsime lähedalt asuvasse bensukasse. Sealt eraldati meile mõned
võileivad ning peale nende keresse keeramist hotellis, lõppes ka meie päev.</span></span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><br /></span></span></div>
<div class="MsoNormal">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><br /></span></span></div>
<!--[if gte mso 9]><xml>
<w:LatentStyles DefLockedState="false" DefUnhideWhenUsed="true"
DefSemiHidden="true" DefQFormat="false" DefPriority="99"
LatentStyleCount="267">
<w:LsdException Locked="false" Priority="0" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Normal"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="heading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="9" QFormat="true" Name="heading 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 7"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 8"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" Name="toc 9"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="35" QFormat="true" Name="caption"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="10" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" Name="Default Paragraph Font"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="11" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtitle"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="22" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Strong"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="20" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="59" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Table Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Placeholder Text"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="1" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="No Spacing"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" UnhideWhenUsed="false" Name="Revision"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="34" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="List Paragraph"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="29" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="30" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Quote"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 1"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 2"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 3"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 4"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 5"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="60" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="61" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="62" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Light Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="63" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="64" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Shading 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="65" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="66" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium List 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="67" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 1 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="68" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 2 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="69" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Medium Grid 3 Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="70" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Dark List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="71" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Shading Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="72" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful List Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="73" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" Name="Colorful Grid Accent 6"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="19" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="21" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Emphasis"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="31" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Subtle Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="32" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Intense Reference"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="33" SemiHidden="false"
UnhideWhenUsed="false" QFormat="true" Name="Book Title"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="37" Name="Bibliography"/>
<w:LsdException Locked="false" Priority="39" QFormat="true" Name="TOC Heading"/>
</w:LatentStyles>
</xml><![endif]--><!--[if gte mso 10]>
<style>
/* Style Definitions */
table.MsoNormalTable
{mso-style-name:Normaaltabel;
mso-tstyle-rowband-size:0;
mso-tstyle-colband-size:0;
mso-style-noshow:yes;
mso-style-priority:99;
mso-style-qformat:yes;
mso-style-parent:"";
mso-padding-alt:0cm 5.4pt 0cm 5.4pt;
mso-para-margin-top:0cm;
mso-para-margin-right:0cm;
mso-para-margin-bottom:10.0pt;
mso-para-margin-left:0cm;
line-height:115%;
mso-pagination:widow-orphan;
font-size:11.0pt;
font-family:"Calibri","sans-serif";
mso-ascii-font-family:Calibri;
mso-ascii-theme-font:minor-latin;
mso-fareast-font-family:"Times New Roman";
mso-fareast-theme-font:minor-fareast;
mso-hansi-font-family:Calibri;
mso-hansi-theme-font:minor-latin;}
</style>
<![endif]-->Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-6384654207843714232011-09-10T13:16:00.000+03:002013-05-16T21:56:05.971+03:0001.10 - Viimased kilomeetrid...<div style="text-align: justify;">
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><a href="http://2.bp.blogspot.com/-44ExXRVIJw0/UZPeHJ6THkI/AAAAAAAAFhk/yMzZE9VCar8/s1600/DSC_4563.JPG" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="214" src="http://2.bp.blogspot.com/-44ExXRVIJw0/UZPeHJ6THkI/AAAAAAAAFhk/yMzZE9VCar8/s800/DSC_4563.JPG" width="320" /></a></span></span></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Varahommikune Leedu</span></span><span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;"><br /></span></span></td></tr>
</tbody></table>
</div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Hommikul ärkasime suhteliselt vara. Tahtsime kiirelt koju ära saada ning laupäeva
varahommik tundus olevat just õige aeg sõitmiseks – teed olid päikesetõusul
praktiliselt inimtühjad. Kiirust küll ei ületanud (ei soovinud Leedu
liikluspolitseiga vennalikke sõprussuhteid arendada), kuid kuna pidurit ka väga
palju ei pidanud kasutama, siis sai edenetud päris kiirelt.
Kõige huvitavam hetk selle päeva teekonnal juhtus Läti ja Leedu piirile jõudes. Seal
oli nimelt piirivalvur ja meid peeti kinni! Sellist asja polnud juba väga ammu
kogenud. Aga Leedu piirivalvur oli väga sõbralik – vaatas lihtsalt dokumente ja
küsis, et „kust tulete, kuhu lähete?“ Selgitasime siis asjaolusid, selle peale
naeratati ja öeldi: „Head teed!“ Just täpselt – „head teed“ – mitte „have a
safe journey!“, ega „cчастливого пути!“ ega „geros kelionės!“. Leedu
piirivalvur tervitas meid sulaselges eesti keeles! Päris hea nüke! Ega mul
polnud illusioone selles osas, et ta reaalselt oskas eesti keelt, kuid ta oli
vaevunud ära õppima paar sõna sellest keelest, mida rääkivaid inimesi ta
ilmselt kohtab igal tööpäeval massiliselt. See pisike asi andis tegelikult väga
palju – positiivse emotsiooni.</span></span></div>
<div style="text-align: justify;">
</div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Pärast
Leedut tuleb teatavasti Läti ning Lätis on teatavasti Läti teed. Kuna me pidime
teatavatel põhjustel sõitma Tallinnasse Lõuna-Eesti kaudu, siis tuli meil
läbida hirmkole teekond Riiast Ape suunas. Riigimaanteed A2 ja A3 on minu hinnangul
vaid unistused teest. Võib-olla kunagi seal tõesti olid maanteed, kuid tollel
hetkel olid need ühed suured löökaukude, rööbaste ja murenenud asfaldi kogumid.
Kui me lõpuks Eesti metsade vahele jõudsime, siis oleks nagu põrgust paradiisi
sattunud. Peegelsile asfalt, lausa mõnus oli sõita. Lätist tulekul tekib
peaaegu alati selline harukordne tunne, et Eestis on maailma parimad teed.</span></span>
<span style="font-size: small;"><span style="font-family: Georgia,"Times New Roman",serif;">Tallinnas
kodumaja ette keerates näitas auto kilomeetrilugeja, et sellest ajast saadik,
kui me siin viimati olime, olime läbinud täpselt 6812 kilomeetrit.</span></span>
</div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-74531699084895966832011-09-10T13:14:00.000+03:002013-05-16T22:01:55.520+03:00Kokkuvõte<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Kuidas seda kõike nüüd lühidalt kokku
võtta? Meeldejääv, üllatusi pakkuv, huvitav ning sündmuste- ja elamusterohke
reis oli.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Euroopas elavat inimest (vahet pole kas
kesk- või ääre-Euroopas) on õnnistatud sellega, et käeulatuses on nii palju
kardinaalselt erinevaid rahvaid, kultuure ja ajaloost läbi vettinud paiku. Ole
ainult mees (või naine) ning sõida. Seekordne sõit lõunasse aitas meil veidi
lahti mõtestada paika, mida on nimetatud nii Jugoslaaviaks kui Balkaniks. Noh
need on need paganama riigid, kes Eurovisioonil balalaikade ja rütmimasinatega
käivad ning üksteisele hääli annavad (samal ajal mõtleb seesama mõtleja, et „no
Läti, Leedu, Soome ja Skandinaaviamaad ikka meie eurotümpsule/-ballaadile
punkte annavad“). Just selliseid piiratud seisukohti läksime me enda jaoks
murdma.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Ning ära me need ka murdsime. Sloveenia,
Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina avasid meile selle lühikese külaskäiguga
oma näo ja identiteedi ning umbmäärase Jugoslaavia asemel tekkis ajukelmesse
kolm väga selgesti eristuvat maad (Jugoslaavia alla käinud riike on muidugi
veel, aga see on juba teine jutt). Mägine ja roheline Sloveenia, kivine ja
kaunite rannikulinnadega Horvaatia ning ürgne ja vastuoluline Bosnia ja
Hertsegoviina.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Mida saab aga kõigi kohta öelda on see,
et need kõik on suurepärased sihtkohad omapäi reisimiseks. Majutuskohti on
lademetes, hinnad on väga mõistlikud, inimesed on sõbralikud ning euroopalikke
mugavusi (nt pangaautomaatide ja bensiinijaamade rohkus, kiirteed jne) leiab
igast riigist. Loomulikult oleks sealkandis tegemist palju rohkem kui meie oma
kitsasse ajaperioodi suutsime ära mahutada. Tuleb vaid leida enda jaoks see
nurk, mis kõige rohkem meele järele on – on see siis loodus, ekstreemsport,
päevitamine-ujumine, ajalugu, mägironimine, matkamine või kasvõi kohalike
napsude liigtarbimine – ning reis ette võtta.</span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Küsimuste ja kommentaaride jaoks on nii
mailiaadress (lehe ülaosas) kui kommentaarium avatud. Vastused ei pruugi tulla
operatiivselt, kuid tulemata nad ei jää. </span></div>
<div style="margin-bottom: .0001pt; margin: 0cm; text-align: justify;">
<span style="font-family: "Georgia","serif"; font-size: small;">Täname kõiki, kes viitsisid meie reisist
lugemise ja/või piltide vaatamise kaudu osa võtta. Loodetavasti tekkis mõnel
selle tulemusena kuklasse väike mõte, et „võiks isegi kunagi sinnakanti
sattuda“. Uskuge, mind – see on hää mõte. Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja
Hertsegoviina on igaüks eraldiseisvana külastamist väärt paigad, kuid nagu
võisite siit lugeda, on neid võimalik üsna mugavalt mahutada ka ühtse ringreisi
sisse. Seega lõpetuseks soovime kivi kotti, häid rännumõtteid ning nende mõtete
teostamist.</span></div>
<div class="MsoNormal" style="margin-bottom: .0001pt; margin-bottom: 0cm;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
<div class="MsoNormal" style="text-align: justify;">
<span style="font-size: small;"><br /></span></div>
Unknownnoreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-9029523114992884327.post-67017760151210000922011-09-10T13:11:00.000+03:002015-05-26T23:32:36.782+03:00Kaart<div style="text-align: center;">
Üldvaade.Suumi ja liiguta kaarti vastavalt soovile. Kõik olulisemad kohad olen peale märkinud.</div>
<iframe src="https://www.google.com/maps/d/embed?mid=zy-iTVTuowCs.kCEaM-aF-9vA" width="800" height="600"></iframe>Unknownnoreply@blogger.com0